Euroopa kultuurikompassist
Kultuur ning kultuuri- ja loomemajandus on ELi majandusarengu seisukohalt oluline valdkond. 2024. aastal töötas ELis kultuurisektoris kokku 7,9 miljonit inimest (3,8% koguhõivest) ja nende arv kasvas 2023. aastaga võrreldes 1,9%.
2023. aastal lõid rohkem kui 2,1 miljonit kultuuriettevõtet ELis ligikaudu 202 miljardi euro ulatuses lisandväärtust (ehk 1,9% kogu lisandväärtusest). 2023. aastal oli kultuurisektori netokäive ligikaudu 524 miljardit eurot (saadud tulu koguväärtus) (1,4% kogu netokäibest). Kultuur avaldab olulist majanduskasvu ülekandvat mõju ka teistes sektorites. Näiteks kultuuriturism moodustab 40% kogu Euroopa turismist.
„Euroopa kultuurikompassi“ nime kannab Euroopa Komisjoni (EK) teatis, mis on adresseeritud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. See on EK uusim katse luua ELi kultuuripoliitika jaoks terviklik ja pikaajaline raamistik, mis on ühtlasi EK vastus viimastel aastatel üha enam levinud tõdemusele, et kultuuritegevus ja kultuuripärand on oma mitmekesisuses Euroopa eluviisi jaoks üliolulised ning et olemasolevad poliitikavahendid ei vasta enam täielikult Euroopa kultuuriökosüsteemide keerukusele ega eelseisvatele ülesannetele.
Kompassi võib pidada eelmise kultuuristrateegia (Euroopa kultuurivaldkonna tegevuskava, 2018) ja kultuurivaldkonna töökavade edasiarenduseks. Viimatimainitutes hakati kultuuri ja kultuuripärandit käsitlema ühe keskse poliitikavaldkonnana. Sellest ajast alates on mitmed arengusuundumused – sh COVID-19 pandeemia, kiirenenud digiüleminek, kliimamuutused, muutuvad töötingimused kultuuri- ja loomesektoris ning suurenev geopoliitiline ebastabiilsus – toonud esile vajaduse uuendatud ja integreerituma lähenemisviisi järele.
Kultuurikompass kajastab ka laiemaid institutsioonilisi arutelusid Euroopa tulevase suuna üle, sh EK poliitilistes suunistes ja ELi strateegilises tegevuskavas väljendatud prioriteete. Selles tunnistatakse üha enam, et kultuur aitab suurendada demokraatlikku stabiilsust ja üksteisemõistmist Euroopas ja rahvusvaheliselt ning edendada sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, kestlikku majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Kultuurielus osalemine ja kunstilise eneseväljenduse vabadus on tihedalt seotud demokraatliku ühiskonna vastupanuvõimega Euroopas ja väljaspool. Need vähendavad killustatust ja sotsiaalset haavatavust, tugevdavad demokraatlikku kaasatust ja suurendavad ühiskonnasisest usaldust.
Kultuuri roll tõusetub polariseerumise, desinformatsiooni ja autoritaarse mõjutamisega seotud probleemide lahendamisel. Kultuur, haridus ja kriitiline mõtlemine on demokraatia kaitse eesliinil. Vastupanuvõimeline Euroopa kultuuriökosüsteem suudab taluda vapustusi, kohaneda muutustega ning jätkata kultuurilise, sotsiaalse ja majandusliku väärtuse loomist.
Kultuurikompassis rõhutatakse kaasavat juhtimist ja kultuuriökosüsteemi eri sidusrühmade kaasamist. See hõlmab loovisikuid, kultuuriorganisatsioone, sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja kohalikke omavalitsusi. Kultuurikompass ise on eelkõige strateegiline dokument, selle rakendamine aga on tihedalt seotud tulevaste rahastamisotsustega. Eesmärkide saavutamise ulatus oleneb sellest, kuidas need kajastuvad järgmises mitmeaastases finantsraamistikus. Ja näiteks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegi oma arvamuses kultuurikompassi kohta ettepaneku, et järgmises MFFis (2028–2034) tuleks kultuurivaldkonna osas seada sõnaselge finantseesmärk, mille kohaselt eraldatakse kultuurile tulevikus 2% ELi kogueelarvest.
EMSK arvamuse põhjal Reet Teder