Euroopa Komisjon algatas DEBRA
12.05 tuli Euroopa Komisjon (EK) välja ettepanekuga laenu teel rahastamise sooduskohtlemise vähendamiseks ettenähtud soodustuse (DEBRA) kohta. Selle meetmega toetatakse ettevõtjaid, kehtestades soodustuse, mis tagab omakapitalile samasuguse maksukohtlemise nagu laenukapitali puhul. Ettepanekus sätestatakse, et maksumaksja omakapitali suurenemine võrreldes eelmise maksuaastaga arvatakse tema maksubaasist maha sarnaselt laenuga.
Esmase kommentaarina võib selle kohta öelda, et – olge ettevaatlik oma soovidega, need võivad täide minna! Nimelt on seda – omakapitali võrdsemat käsitlemist maksustamise aspektist võrreldes laenukapitaliga, - EL eri riikide ettevõtjad ja organisatsioonid Euroopa Komisjonilt korduvalt küsinud. Ettevõtete jaoks on laenukapitali ja omakapitali ebavõrdne maksukohtlemine suureks probleemiks. Meie (Eesti) maksusüsteemi eripärast tulenevalt ei ole see omakapitali ja laenukapitali kohtlemise vahe maksustamisel olnud meie ettevõtetele selliseks probleemiks nagu teistes EL riikides.
Valdavas enamikus EL (ja maailma) riikides soosib kehtiv maksuregulatsioon laenu teel rahastamist, sest võimaldab maksustatavast tulust maha arvata võlaintressid, kuid mitte omakapitali kaudu rahastamisega seotud kulusid. Ehk maksuaspektist tulenevalt on ettevõtetel kasulikum laenata, mitte omakapitali suurendada. Ülemäärane laenukoormus muudab ettevõtted ettevõtluskeskkonna ettenägematute muutuste korral haavatavaks. EK andmetel oli mittefinantsettevõtete koguvõlg ELis 2020. aastal peaaegu 14,9 triljonit eurot ehk 111 % SKPst.
Seda kõike on EK nüüd arvesse võtnud, samuti lootes, et tugeva kapitalistruktuuriga ettevõtjad on vapustuste suhtes vähem haavatavad ning valmis rohkem investeerima ja innoveerima. EK loodab, et laenurahastamise liigse soodustamise vähendamine ja ettevõtete kapitalistruktuuri võimaliku tasakaalustamise toetamine võib avaldada positiivset mõju konkurentsivõimele ja majanduskasvule. Omakapitali maksukompensatsiooni ja intresside piiratud mahaarvamist kombineeriv meetod peaks aitama suurendada investeeringuid 0,26% SKPst ja SKPd 0,018%.
Nagu ütles Dombrovskis, peaks Euroopa ettevõtetel olema võimalik valida rahastamisallikas, mis sobib kõige paremini nende kasvu- ja ärimudeli jaoks. Muutes omakapitali juurdekasvu maksutulust mahaarvatavaks, nagu praegu laenukapitali puhul, vähendatakse ettevõtete motivatsiooni võtta rohkem laenu ja võimaldatakse neil teha rahastamisotsuseid ärilistest kaalutlustest lähtuvalt. Osana ELi tegevuskavast, mille eesmärk on tagada õiglane ja tõhus maksusüsteem, muudab see rahastamise ELi ettevõtjatele, eelkõige idufirmadele ja VKEdele kättesaadavamaks, ning aitab luua tõelise ühtse kapitalituru.
EK ettepanek loob maksustamise seisukohast võrdsed võimalused võlgadele ja omakapitalile, kaotades seeläbi maksustamise kui teguri, mis võib mõjutada äriühingute rahastamisotsuseid. Ettepanekuga muudetaks omakapitali kasv mahaarvatavaks, nagu ka võlaintressid praegu. VKEdele pakutakse soodsamat mahaarvamist, arvestades, et neil on aktsiaturgudele juurdepääsul raskem kui suurematel äriühingutel. See kõlab ju hästi, KUID ühtlasi piirab EK laenuintresside mahaarvamise võimalust. Seda viimast aga EKlt omakapitali – ja laenukapitali võrdset maksukohtlemist taotlenud ettevõtted ja organisatsioonid muidugi EI soovinud.
Kuidas see praktikas EK väljapakutud direktiivi kohaselt toimiks?
Omakapitali juurdekasv arvutatakse jooksva maksuaasta lõpu netokapitali ja eelmise majandusaasta lõpus netokapitali erinevuse alusel, mis korrutatakse tingliku intressimääraga. See tähendab, et soodustust kohaldatakse ainult omakapitali suurendamise summa eest konkreetsel aastal.
Tinglik intressimäär on asjaomase valuuta 10-aastane riskivaba intressimäär, mida tõstab 1% riskipreemia või VKEde puhul riskipreemia 1,5%. Omakapitali juurdekasvu saab maha arvata 10 järjestikuse maksustamisaasta jooksul, kui see ei ületa 30% maksumaksja maksustatavast tulust.
Lisaks, kui omakapitalist saadav tulu on suurem kui maksumaksja netomaksuga maksustatav tulu, võib maksumaksja tähtajalise piiranguta omakapitalilt saadud tulu ülejäägi edasi kanda. Maksumaksjad saavad ka oma kasutamata tulu omakapitalilt, mis ületab 30% maksustatavast tulust, edasi kanda, maksimaalselt viie maksustamisaasta jooksul. Lõpuks vähendatakse ettepanekuga võlaintresside mahaarvamist 15%, et paremini leevendada võla ja omakapitali kallutatust mitte ainult omakapitali, vaid ka võla poolelt.
Mis edasi?
Kuna praegu tuli see ettepanek EK-lt välja, siis kõigepealt järgneb konsultatsiooniprotsess liikmesriikide ja institutsioonidega, seejärel ütlevad oma sõna Parlament ja nõukogu. EK ilmselt loodab kogu protsessi kiirele kulgemisele, sest on kavandanud, et liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad hiljemalt 31. detsembriks 2023 direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldussätted, mille tekstid peavad nad EK-le viivitamata edastama. Neid sätteid soovitakse alates 1. jaanuarist 2024. See on EK plaan, kuid konsultatsioooniring alles algas ja miski ei ole veel päriselt kivisse raiutud.