Aja peatamise direktiivi arengust
26. märtsil kiitsid liikmesriikide esindajad (COREPER) heaks nõukogu seisukoha Euroopa Komisjoni ettepaneku suhtes lihtsustada Euroopa Liidu norme ja seeläbi suurendada ELi konkurentsivõimet. Selle ettepanekuga, mida nimetatakse aja peatamise direktiiviks, lükatakse edasi äriühingute kestlikkusaruandluse ja hoolsuskohustuse teatavate nõuete kohaldamise kuupäevad ning hoolsuskohustuse sätete ülevõtmise tähtaeg.
Ettepanek on osa 2025. aasta veebruari lõpus EK poolt vastu võetud esimesest koondpaketist, mille eesmärk on lihtsustada kestlikkuse valdkonna ELi õigusakte.
EK ettepanek, mida toetas EL nõukogu, seisneb järgmises - lükata:
- kahe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõuete jõustumine selliste suurettevõtjate suhtes, kes ei ole veel aruandlust alustanud, ja börsil noteeritud VKEde suhtes, ning
- ühe aasta võrra edasi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi ülevõtmise tähtaega ja kohaldamise esimest etappi (mis hõlmab kõige suuremaid ettevõtteid).
Edasi liikus ettepanek Euroopa Parlamenti, kus esmalt (01. aprillil) toimus hääletus selle üle, kas kasutada kõnealuse ettepaneku puhul kiirmenetlust. Kuna EP nõustus kiirmenetluse kohaldamisega toimub hääletus ettepaneku enda üle neljapäeval, kolmandal aprillil.
Meeldetuletuseks - veebruaris 2025 esitas EK kaks koondpaketti, mille eesmärk on lihtsustada kehtivaid õigusakte kestlikkuse ja investeeringute valdkonnas. 20. märtsil 2025 kutsusid juhid kaasseadusandjaid (St EPd ja nõukogu) tungivalt üles jätkama esmajärjekorras tööd nende lihtsustamise koondpakettidega, et nende menetlemine 2025. aastal võimalikult kiiresti lõpule viia. Euroopa Ülemkogu omakorda kutsus kaasseadusandjaid üles võtma nn aja peatamise mehhanism vastu viivitamata ja hiljemalt 2025. aasta juuniks.
Äriühingute jaoks on kestlikkusaruandlus suur koormus. Aru peavad äriühingud andma vastavalt Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele (ESRS). Nende ühiste standarditega soovitakse eelkõige tagada, et äriühingud esitavad kogu ELis võrreldavat teavet. Samuti aitavad need äriühingutel oma kestlikkusalasest tulemuslikkusest tõhusamalt teatada.
Lisaks nendele standarditele võetakse vastu ka:
- sektoripõhised standardid;
- standardid VKEdele ja standardid kolmandate riikide äriühingutele, mille käive ELis on vähemalt 150 miljonit eurot ja millel on vähemalt üks tütarettevõtja või filiaal ELis.
Halduskoormuse vähendamiseks otsustas EL, et uute standardite vastuvõtmine lükatakse komisjoni ettepaneku kohaselt kahe aasta võrra edasi kuni 30. juunini 2026.
CSRDs on nõutud, et direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad esitaksid kestlikkusteavet vastavalt kohustuslikele Euroopa kestlikkusaruandluse standarditele (ESRSid) ning et komisjon võtaks sellised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega. 2023. aasta juulis võttis komisjon vastu esimesed ESRSid, mis on sektorist sõltumatud, mis tähendab, et neid peavad kohaldama kõik standardi kohaldamisalasse kuuluvad ettevõtjad, sõltumata majandussektorist, kus ettevõtja tegutseb12. CSRDs on ka nõutud, et komisjon võtaks vastu sektoripõhised aruandlusstandardid, ning esimesed sellised standardid võetakse vastu 2026. aasta juuniks. CSRD võimaldab börsil noteeritud VKEdel kasutada aruannete esitamiseks ESRSide täiskomplekti asemel eraldiseisvat ja leebemat, proportsionaalset standardite kogumit.
CSRDs ja ESRSides sätestatud aruandlusnõuete eesmärk on muu hulgas tagada, et finantsturu osalistel, krediidiasutustel ja võrdlusaluste halduritel oleks juurdepääs kestlikkusteabele, mida nad ettevõtjatelt vajavad, et täita jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrusest, kapitalinõuete määrusest ja võrdlusaluste määrusest tulenevaid aruandluskohustusi. Kavandatava edasilükkamisega lükatakse edasi finantsturu osaliste, krediidiasutuste ja võrdlusaluste haldurite jaoks teabe kättesaadavuse parandamine.
Nõuete ja aruandluse lihtsustamine
EK tegi äriühingute kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi muutmiseks järgmised ettepanekud:
- vähendada selliste äriühingute hulka, kes peavad esitama aruandeid;
- piirata muude äriühingute kui otseste äripartnerite hoolsuskohustust;
- vähendada aruandluse sagedust;
- võimaldada uuest kohaldamisalast välja jäävatel äriühingutel esitada vabatahtlikke aruandeid, mis põhinevad lihtsustatud aruandlusstandarditel. Nii piiratakse sellise teabe hulka, mida äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad äriühingud võivad teistelt, sh VKEdelt ja väikestelt keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatelt, oma väärtusahelates nõuda anda ettevõtjatele rohkem aega uute nõuete rakendamiseks;
- vaadata ESRS läbi ja lihtsustada seda;
- lükata edasi selliste suurte äriühingute aruandlusnõuete kohaldamine, kes ei ole nende rakendamist veel alustanud;
- kaotada sektoripõhiste standardite väljatöötamise nõue.
Muudatusi arutavad kaasseadusandjad, st nõukogu ja Euroopa Parlament, kes teevad otsuse õigusakti lõpliku versiooni kohta.
Euroopa Liidu nõukogu ja EP materjalide põhjal, Reet Teder