1. juulist tuleb jäätmete põletamise eest maksta keskkonnatasu

1. juulist jõustuvad keskkonnatasude seaduse muudatused, mille järgi tuleb maksta keskkonnatasu jäätmete põletamise eest energia tootmise eesmärgil.

Segaolmejäätmete põletamise tasu on 60 eurot tonni kohta ning teiste tavajäätmete puhul 40 eurot tonni kohta.

Tasu peavad maksma ettevõtjad, kellel on õigus põletada jäätmeid energia tootmiseks.

Keskkonnatasu tuleb maksta, kui tavajäätmeid põletatakse energia tootmise eesmärgil. Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Erandina ei tule tasu maksta puidujäätmete, näiteks saepuru, vineeri, okste ja puitpakendi põletamisel.

Muudatuse eesmärk on motiveerida ettevõtjaid seni põletamisse suunatud jäätmeid tõhusamalt sortima ja ringlusse suunama ning vähem põletama.

Rikkumiste korral rakenduvad kõrgemad tasumäärad
Kui jäätmeid põletatakse keskkonnaloas lubatust suuremas koguses, on tasumäär viis korda kõrgem - segaolmejäätmete puhul 300 eurot tonni kohta ning teiste tavajäätmete puhul 200 eurot.

Kui jäätmeid põletatakse keskkonnaloata, suureneb tasumäär kümme korda - segaolmejäätmete puhul on see 600 eurot ning teiste jäätmete puhul 400 eurot tonni kohta.

Suureneb jäätmete ladestamise tasu
1. juulist suureneb ligi kolm korda ka tavajäätmete prügilasse ladestamise tasu. Praeguselt 29,84 eurolt tõuseb tasu 90 euroni tonni kohta.

Muudatus ei puuduta ohtlike jäätmete, asbesti, põlevkivi lend- ja koldetuha, põlevkivi poolkoksi, tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete ning põlevkivi aheraine ladestamise tasu.

Praegune tasumäär on kehtinud muutumatuna alates 2015. aastast.

Muudatused suurendavad riigieelarve tulusid ligi 20 miljoni euro võrra aastas.

1. juulil jõustuvate keskkonnatasude seaduse muudatustega saab lähemalt tutvuda siin.