Vilepuhumise vitamiinihommik

Sageli on ettevõtete ja asutuste töötajad või nendega muul viisil tööalases tegevuses kokku puutuvad isikud esimesed, kes saavad teada tegevustest, mis kahjustavad või võivad kahjustada avalikku huvi. Neil on seega äärmiselt oluline roll rikkumiste paljastamisel ja ärahoidmisel. Kui aga ettevõtte või asutuse kultuur ei toeta kahtlustusest teavitamist, hoiavad inimesed informatsiooni tagakiusamise hirmus endale. Sellise hirmu põhjendatust näitavad ka Eestiga seotud suuremad vilepuhumise juhtumid nagu Danske Eesti rahapesuskandaal ja Tallinna Tehnikaülikooli väidetav teadusrahastuse pettus.

Seetõttu näebki direktiiv vilepuhujate kaitseks ette miinimumstandardid, mis tuleb Eesti õigusesse üle võtta kahe aasta jooksul pärast direktiivi jõustumist. Avalikul sektoril ja eraettevõtetel, kellel on 250 või rohkem töötajat, on seega kaks aastat aega, et luua turvalised kanalid ja menetlused rikkumistest teavitamiseks ja nende osas järelmeetmete võtmiseks. 50-249 töötajaga eraettevõtetel on vastavate kohustuste täitmiseks kaks lisa-aastat.