Mõõtevahenditele hakatakse võimaldama statistilist kordustaatlust
Mis on muudatuste eesmärk?
Eesmärk on viia mõõtevahendite metroloogilise kontrolli nõudeid sätestav määrus vastavusse uue mõõteseadusega. Erinevalt hetkel kehtiva määruse kohaldamisalast sätestatakse eelnõuga ka nõuded mõõtevahendi statistilisele taatlemisele.
Keda mõjutab?
Ettevõtjaid, kes kasutavad mõõtmiseks taadeldud mõõtevahendeid (sh võrguettevõtjaid, kes tegelevad elektrienergia, kaugkütte ja joogivee edastamisega ning taatluslaboreid).
Mis on olulisemad kavandatavad muudatused?
- Muutuvad taatluskohustuslike mõõtevahendite kasutusalad. Võrreldes kehtiva määrusega on kohaldamisala paindlikumaks rakendamiseks lisatud erandid. Eesmärk on võimaldada vähem täpsust nõudvate mõõtmiste korral uuenduslikumate mõõtevahendite kasutamist, kuid samas analoogsel mõõtmisel traditsioonilise mõõtevahendi kasutamisel tagada mõõtmiste usaldusväärsus metroloogilise kontrolli kaudu. Näiteks kui riiklikus järelevalves kasutada mõõtmisel mõõdulinti, peab mõõdulint olema taadeldud. Kui samal kasutusalal mõõtmiseks kasutatakse muid pikkuse mõõtevahendeid, nagu laserkaugusmõõturid, siis piisab selles valdkonnas mõõtevahendile kehtestatud nõuetest, näiteks jälgitavast kalibreerimisest. Kasutusalade osas on täiendatud õigusselguse parandamiseks muude õigusaktide muudatustest tulenevalt. Näiteks massimõõtmiste punkti on lisatud taatluskohustusliku mitteautomaatkaalu kasutamine lossitava kala koguse mõõtmisel ning romusõidukist eraldatud osade ja vedelike kaalumine.
- Mõõtevahenditele statistilise kordustaatluse võimaldamine. Kordustaatluse eesmärk on kontrollida mõõtevahendi jätkuvat vastavust nõuetele. Statistilise taatluse võimaldamine tähendab, et ei kontrollitaks enam kõiki mõõtevahendeid, vaid mõõtevahendite hulgast tehakse esindusvalim, mida kontrollitakse. Statistilise taatluse kasutamine on võimalik ja otstarbekas suure hulga samatüübiliste, samades keskkonnatingimustes ning kindla lühikese perioodi jooksul vastavushinnatud ja kasutusele võetud mõõtevahendite korral. Eelnimetatud tingimustele vastavad kõige paremini tarbearvestid, milleks on elektri-, sooja-, ja veearvestid. Eestis ei ole statistilist taatlust seni kasutatud, mistõttu puuduvad ka vastavad juhendid ning reeglid. Statistilise taatluse tegemiseks moodustatakse samatüübilistest mõõtevahenditest kogumid. Kogumi maksimaalne suurus on 35 000 mõõtevahendit. Taatluse tarvis tehakse kogumisse kuuluvate mõõtevahendite hulgast esindusvalim – näiteks 10 000 mõõtevahendi esindusvalim on 125 mõõtevahendit. Kui esindusvalimisse kuuluvad mõõtevahendid vastavad nõuetele, tunnistatakse kõik kogumisse kuuluvad mõõtevahendid taadelduks. Kui esindusvalim ei vasta taatlusnõuetele, tuleb kordustaatlusele esitada kõik mõõtevahendid.
- Muutuvad mõõtevahendite taatluskehtivusajad ja selle arvestamise alused. Statistilise kordustaatluse järel pikendatakse taatluskehtivusaega poole võrra, mille täitudes peab taatlema kõik mõõtevahendid. Näiteks kui elektriarvestite taatluskehtivusaeg on tavapäraselt 12 aastat, siis statistilise taatlusega pikendatakse taatluskehtivusaega 6 aasta võrra. Statistilise taatluse korral kontrollitakse reaalselt vaid mõõtevahendite kogumist esindusvalimisse kuuluvaid mõõtevahendeid ja tehakse kontrollitud mõõtevahendite taatlustulemuse alusel otsus kogu mõõtevahendite kogumi osas. Reaalselt kontrollimata mõõtevahenditest tulenevate riskide maandamiseks ongi statistilise taatluse korral taatluskehtivusaeg poole lühem. Samuti on lühema taatluskehtivusaja kehtestamise põhjuseks tervikliku taatlusstatistika puudumine.
Millal muudatused jõustuvad?
Määrus jõustub 1.jaanuaril 2019. a, mis on ka uue mõõteseaduse jõustumisaeg.
Ettevõtjate arvamused on oodatud hiljemalt 09.juuliks e-posti aadressile merike.koppel[at]koda.ee.
Ettevõtjatelt laekunud tagasiside põhjal koostame kaubanduskoja seisukoha, mille edastame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.