02.09.2026
Mida arvad võimalusest jagada omatoodetud elektrienergiat tarbijate liitumis- või mõõtepunktide vahel?
Kliimaministeerium on koostanud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis võimaldab taastuvenergia tootjatel jagada omatoodetud elektrienergiat tarbijate liitumis- või mõõtepunktide vahel. Näiteks on edaspidi võimalik jagada suvilas toodetud päikeseelektrit endale kuuluva linnakorteriga. Anna hiljemalt 16. septembriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1711 elektrituru korralduse parandamiseks tehtud muudatused.
Keda mõjutab?
- Võrguettevõtjad
- Elektrimüüjad
- Taastuvenergia tootjad
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Eelnõu võimaldab lõpptarbijatel (nii eraisikutel kui ettevõtetel) tarbida enda või kokkuleppel teise poole toodetud taastuvenergiat või salvestatud elektrienergiat teises liitumis- või mõõtepunktis (eelnõu § 1 p 5). See tähendab, et tootmisseade (nt päikesepark või energiasalvestusüksus) ja tarbimiskoht (nt korter või ärihoone) ei pea olema elektriliselt ühendatud sama peakaitsme kaudu. Seega muudatus , soodustab detsentraliseeritud energiatootmist ning võimaldab juhtida energiakulusid.
- Eelnõu kohaselt põhineb energiajagamine turuosaliste (tootjate, energiasalvestusüksuse käitajate ja tarbijate) vabatahtlikul kokkuleppel (eelnõu § 1 p 5). Riik, avatud tarnija ega võrguettevõtja ei kehtesta kohustuslikke jagamismudeleid, vaid annab osapooltele vabaduse leppida kokku omavahelistes tingimustes (nt energia hind, jagamise põhimõtted jne). Seega on vaja pooltevahelist (nt korteriühistu liikmed, naabrid, ettevõtted, eraisikust tarbijad) eraõiguslikku kokkulepet.
- Plaanitavate muudatuste kohaselt võib energiajagamise kokkuleppes osaleda energiasalvestusüksuse või taastuvenergia tootmise seadmega, mille netovõimsus on kuni 1MW (eelnõu § 1 p 5). Piirang kehtib seadme netovõimsuse kohta ehk maksimaalse võimsuse kohta, mida seade suudab liitumispunkti kaudu võrku anda.
- Eelnõuga võimaldatakse tarbijal osaleda energiajagamises kahel viisil: kas aktiivse võrguteenuse kasutajana (ise otseselt jagamises osaledes) või kolmanda isiku kaudu (kasutades teenusepakkujat, kes korraldab jagamist tema nimel) (eelnõu § 1 p 5). Keskne tingimus on, et energiajagamine ei tohi olla tarbija peamine äri- või kutsetegevus. Energiajagamises osalemine ei mõjuta lõpptarbija õiguslikku staatust ning osalejale säilivad kõik lõpptarbija seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kohustus täita õigusaktides ja lepingutes sätestatud nõudeid.
- Eelnõu kohaselt peab iga jagatud energiakogus olema süsteemis arveldatud. See tähendab, et osaleja vastutab selle eest, et tema jagatavad ja tarbitavad kogused oleksid tasakaalus. Praktikas tähendab see kohustust sõlmida leping bilansihalduriga. Kuna energiajagamine on tehniliselt keeruline (arvete esitamine, seadmete hooldus), on tarbijal selge õigus osta see teenus sisse kolmandalt isikult ehk delegeerida kohustus edasi (eelnõu § 1 p 5).
- Eelnõu näeb ette kohustuse registreerida energiajagamise kokkulepe andmevahetusplatvormil (Estfeed) 7 päeva enne selle jõustumist. Registreerimise võivad teha energiajagamises osalejad või nende määratud energiajagamise korraldaja (eelnõu § 1 p 5).
- Energiajagamise korraldaja peab esitama energiajagamise kokkuleppe pooltele tootmise ja tarbimise raporti vähemalt üks kord kuus (eelnõu § 1 p 5). Raport peab näitama, kui palju energiat kokkuleppe alusel toodeti ja kuidas see jagamises osalejate vahel jaotus.
- Eelnõu sätestab taastuvenergia tootjate õiguse osaleda energiajagamises ühiselt. See tähendab, et mitu erinevat tootjat saavad oma tootmisüksuste (nt erinevates asukohtades asuvad päikesepargid või tuulegeneraatorid) toodangu koondada ja jagada seda ühe või mitme tarbimispunkti vahel liitumispunktide üleselt (eelnõu § 1 p 5). Ühine osalemine võimaldab tootjatel kombineerida erinevaid taastuvenergiaallikaid või erinevaid asukohti. Näiteks võib pilvisus ühes piirkonnas vähendada ühe tootja toodangut, kuid teises asukohas asuva partnertootja toodang võib seda kompenseerida. See tagab tarbijale stabiilsema jagatud energiakoguse.
- Muudatusega pannakse süsteemihaldurile (Elering) kohustus arendada välja vajalikud IT-lahendused ja andmevahetusreeglid energiajagamise praktiliseks toimimiseks. Süsteemihaldur peab looma andmevahetusplatvormile (Estfeed) funktsioonid, võimaldades automaatselt siduda eri liitumispunktide mõõteandmed ja arvutada välja jagatavad energiakogused (eelnõu § 1 p 6).
Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad 1. aprillil 2028.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 16. septembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.
