Mida arvad plaanitavatest pakendiseaduse muudatustest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on viia seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning suurendada ringmajanduse turgu, edendades koostöös ettevõtjatega korduskasutuspakendite ja  nõude kasutamist toidu ja joogi müügil ning pakkumisel avalikes kohtades.

Keda mõjutab?

• Toitlustus- ja majutusasutusi,
• e-kaubanduse ettevõtjaid,
• pakendiettevõtjaid ja tootjaid,
• ürituste korraldajaid,
• niisutatud pühkepaberi tootjaid, 
• õhupalli tootjaid, 
• filtriga tubakatoodete ja koos tubakatoodetega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjaid,
• ühekordselt kasutatavate plastpakendite tootjaid,
• plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Pakendiseaduse muudatused

• Pakendiseadust täiendatakse uue sättega, mille kohaselt sätestatakse turule laskmise keeld polüstüreenist ja muust plastist graanulitele, mida kasutatakse pakitud kaupade kaitsmiseks veo ja käsitsemise ajal, ning multipaki plastrõngastele, mida kasutatakse rühmapakendina kooskõlas ELi pakendi- ja pakendijäätmete määrusega (eelnõu § 1 p 16). 
• Eelnõuga sätestatakse, et õhukesi plastkandekotte ei või anda tarbijale tasuta (eelnõu § 1 p 14). Kehtiv seadus ütleb, et müügikohas  ei või anda õhukesi ja eriti õhukesi plastkandekotte tarbijale tasuta, välja arvatud eriti õhukesed plastkandekotid, mida kasutatakse hügieeni tagamiseks või lahtise toidukauba esmaseks pakendamiseks, kui see aitab vältida toidu raiskamist. Kuna EL-is ei ole alates 1. jaanuarist 2030 lubatud eriti õhukesi plastkandekotte turule lasta (erandina on lubatud turule lasta eriti õhukesi plastkandekotte, mis on vajalikud hügieeni eesmärgil või mida kasutatakse müügipakendisse pakendamata toidu pakendamiseks), siis jääb pakendiseaduse säte kehtima üksnes õhukeste plastkandekottide kohta.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus säte, mille kohaselt kehtestatakse ühekordselt kasutatavate kaasamüügipakendite tasuta andmise keeld. Müügikohas ei tohi ühekordselt kasutatavaid kaasamüügipakendeid anda tasuta ning kaasamüügipakendi eest tuleb lõppkasutajalt küsida eraldi tasu. (eelnõu § 1 p 18). Seega kaasamüügipakendi hind pean olema lõppkasutajale selgelt eristatav. Seetõttu ei ole lubatud kaasamüügipakendi maksumust peita müüdava kauba või toidu hinna sisse. Lõppkasutajale peab olema arusaadav, et kaasamüügipakendi eest tuleb tasuda eraldi ning milline on selle pakendi hind.
• Pakendiseadusesse lisatakse uus säte, millega kehtestatakse kohustus kasutada müügikohas toidu ja joogi tarbimisel korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistasid, näiteks korduskasutatavaid sööginõusid, söögiriistu, joogitopse, toidupakendeid ning muid samalaadseid korduskasutatavaid anumaid (eelnõu § 1 p 19). Seni oli ettevõtjatel kohustust koostada eraldi tarbimise vähendamise tegevuskava ja seda ajakohastada, edaspidi enam seda tegema ei pea. Selle asemel sätestatakse vahetult kohaldatav nõue kasutada kohapealsel tarbimisel korduskasutatavaid lahendusi. Säte rakendub alates 12. veebruarist 2028.
• Eelnõuga sätestatakse uus nõue, et korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise eest ei ole lubatud tarbijalt küsida tagastamatut lisatasu. (eelnõu § 1 p 19). Samas on lubatud rakendada tagatisrahasüsteemi, mille eesmärk on soodustada pakendite ja nõude tagastamist ning korduskasutust. Tagatisraha tuleb tarbijale tagastada täies ulatuses, kui anum või söögiriist tagastatakse ettenähtud korras.
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse uus nõue digiplatvormidele ja muudele vahendusteenuse osutajatele, kelle kaudu toimub HORECA sektoris valmistatud külmade või kuumade jookide või valmistoitude tellimine koos kohaletoimetamisega. Digiplatvorm või muu vahendusteenuse osutaja peab tagama edaspidi tehnilise lahenduse, mis võimaldab lõppkasutajal tellimuse esitamisel valida ühekorrapakendi ja korduskasutussüsteemi kuuluva korduskasutuspakendi vahel juhul, kui lõppturustaja on vastava võimaluse oma pakkumisse lisanud (eelnõu § 1 p 20). Korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis pakutava toote eest ei või lõppkasutajalt nõuda kõrgemat hinda võrreldes samaväärse toote müügiga ühekorrapakendis. Samas on võimalus rakendada tagatisrahasüsteemi, mille eesmärk on tagada korduskasutuspakendite tagastamine ja korduskasutus. Tagatisraha tagastatakse tarbijale täies ulatuses, kui ta pakendi tagastab. Säte rakendub alates 12. veebruarist 2028.
• Seadust täiendatakse uue sättega, mille kohaselt E-kaubanduse pakenditest, välja arvatud korduskasutuspakenditest, tekkinud jäätmete käitlemise korraldamiseks on tootja või digiplatvorm, kes täidab tootja nimel laiendatud tootjavastutuse kohustusi ja võimaldab tarbijatel sõlmida kauplejatega kauglepinguid, kohustatud sõlmima kirjaliku lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga (eelnõu § 1 p 26). 
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus säte, mille kohaselt nähakse ette, et tootja on lisaks pakendiseaduses sätestatud muudele kohustustele kohustatud kandma ka kulud, mis on seotud avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud asjaomastest pakenditest tekkinud jäätmete kogumise, sealhulgas taristu ja selle käitamise, ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemisega, samuti avaliku kasutusega välisruumi sattunud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega (eelnõu § 1 p 29). Juhul kui tootja on andnud oma kohustused üle tootjavastutusorganisatsioonile, vastutab kulude hüvitamise eest tootjavastutusorganisatsioon.
• Pakendiseadusest tunnistatakse kehtetuks senised üldised nõuded biolagunevatele ja kompostitavatele pakenditele, kuna samast kuupäevast hakkavad kogu Euroopa Liidus kehtima ELi pakendimääruse otsekohalduvad ja detailsemad reeglid. Nende kohaselt peavad kõik biolagunevatest materjalidest pakendid olema disainitud materjalina ringlussevõttu toetavaks ning vastama ühtsetele tehnilistele nõuetele. Säte jõustub 12. veebruaril 2028 (eelnõu § 1 p 34). Kehtiva seaduse kohaelt pidi kompostitav pakend olema bioloogiliselt lagunev ega tohtinud takistada jäätmete kogumist ning biolagunev pakend pidi lagunema süsinikdioksiidiks, biomassiks ja veeks.
• Eelnõuga täiendatakse seadust uue punktiga, kus täpsustatakse tootjavastutusorganisatsioonide kohustust teavitada tootjaid pakendivaldkonnaga seotud kohustustest, kasutades vähemalt üle riigi levivaid meediakanaleid, maakonna ja kohalike omavalitsuste ajalehti ning välireklaami (eelnõu § 1 p 40). 
• Kehtiva sätte kohaselt on pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa ega ole kohustusi üle andnud tootjavastutusorganisatsioonile, kohustatud esitama pakendiregistrisse kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas korduskasutuspakendi massi, turule lastud pakendi massi, pakendijäätmete taaskasutamise andmed ning plastist joogipudelite ringlussevõetud plasti sisalduse andmed. Muudatusega ajakohastatakse kohustatud isiku määratlust ning selle tulemusel laieneb kohustuse subjektide ring ja see hõlmab kõiki tootja määratlusele vastavaid isikuid, olenemata müügiviisist, sealhulgas tootjad, kes teevad pakendi Eestis esimest korda kättesaadavaks kauglepinguga müügi korral (eelnõu § 1 p 44).
• Muudatuse kohaselt tõstetakse pakendiaruandluse audiitorkontrolli kohaldamise piirmäära 20 tonnilt 100 tonnile aastas (eelnõu § 1 p 47).
• Kehtiva õiguse kohaselt on õhukeste ja eriti õhukeste plastkandekottide tarbimise üle arvestuse pidamise ja andmete esitamise kohustus pakendiettevõtjal, kes teeb müügikohas kotid tarbijale kättesaadavaks. Tegemist on jaotusmudeliga, kus andmekohustus lasub lõppjaemüügil. Eelnõu muudatuste tõttu nihkub arvestuse pidamise ja andmete esitamise kohustus isikule, kes teeb Eestis esimest korda kättesaadavaks õhukesed või eriti õhukesed plastkandekotid. Praktikas tähendab see, et kohustus ei lasu enam üksikutel müügikohtadel, vaid nende kottide turule laskjal (nt hulgimüüja, importija või muu turule laskja), kes vastab ELi pakendi- ja pakendijäätmete määruses esitatud tootja määratlusele (eelnõu § 1 p 48). 
• Eelnõuga karmistatakse oluliselt karistusmäärasid pakendiseaduse nõuete rikkumise eest, tõstes juriidilise isiku maksimaalse rahatrahvi määra kuni 200 000 euroni (eelnõu § 1 p 54-60). Kehtiva seaduse kohaselt olid maksimaalsed trahvimäärad juriidilistele isikutele  sõltuvalt rikkumisest märgatavalt väiksemad (enamasti kuni 32 000 eurot).

Jäätmeseaduse muudatused

• Eelnõuga lisatakse jäätmeseadusesse uus säte, mille kohaselt kulud, mida on kandnud kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku sektori asutus avalike ülesannete täitmisel seoses avaliku välisruumi koristamisega, hüvitavad vastavat liiki probleemtoodete (niisutatud pühkepaber, õhupallid ning filtriga tubakatooted ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrid) ja ühekordselt kasutatavate plastpakendite tootjad (eelnõu § 2 p 4). Hüvitatavate kulude all peetakse silmas kulusid, mis on seotud asjaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemisega. Filtriga tubakatoodete ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavate filtrite tootjad peavad lisaks asjaomastesse avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud toodete kogumise kuludele kandma ka taristu ja selle käitamise ning nende jäätmete edasise veo ja käitlemise kulud. 
• Eelmises punktis nimetatud kohustuste täitmiseks peavad vastavad ettevõtted (niisutatud pühkepaberi, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrite tootjad) sõlmima kirjaliku lepingu tootjate ühendusega (eelnõu § 2 p 4, 5). Tootjate ühendus on mittetulundusühing või muu majanduslikku tulu mittetaotlev organisatsioon, mille ülesanne on korraldada tootjate nimel ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest ja pakenditest tekkinud jäätmete avalikest kogumissüsteemidest kogumise, avaliku ruumi prügi koristamise ning nende jäätmete veo ja käitlemisega seotud kulude kandmist. Lisaks vabaneb tootja otsesest vastutusest, kui ta on andnud oma kohustused üle tootjate ühendusele ja täitnud oma kohustused selle ees.
• Eelnõuga sätestatakse, et teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodete tootjate (niisutatud pühkepaberi, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrite tootjad)  hüvitatavate kulude suuruse määramisel lähtutakse jäätmete koostise uuringu tulemustest. Jäätmete koostise uuringuga tehakse kindlaks, kui suur osa avalikesse kogumissüsteemidesse äravisatud ja avalikust välisruumist koristatud jäätmetest pärineb plasti sisaldavatest ühekordselt kasutatavatest toodetest ning milline on eri tooterühmade osakaal (eelnõu § 2 p 5). Jäätmete koostise uuringu tellimise korraldab tootjate ühendus vähemalt kord iga viie aasta järel ja uuringu tulemused avalikustatakse tootjate ühenduse veebilehel. Samuti võivad tootjate ühendus ja avaliku sektori asutus kulude hüvitamise lihtsustamiseks kokku leppida standardse hüvitise määra, mis on põhjendatud ning lähtub kulutõhususe ja proportsionaalsuse põhimõttest.
• Plaanitavate muudatuste kohaselt ei kohaldata probleemtoodete vastuvõtmise ja kokkuostmise piirangut plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, niisutatud pühkepaberitele, õhupallidele ning filtriga tubakatoodetele ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavatele filtritele (eelnõu § 2 p 6). Kehtiv seadus näeb ette piirangu, mille kohaselt võivad probleemtooteid kokku osta üksnes probleemtooteregistris registreeritud tootja või tootjate ühendus või isik, kellel on asjakohane keskkonnakaitseluba. 
• Eelnõuga sätestatakse seaduses uus karistus teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude katmise kohustuse rikkumise eest (eelnõu § 2 p 8). Sätte alusel karistatakse niisutatud pühkepaberi, õhupallide ning filtriga tubakatoodete ja koos tubakatootega kasutamiseks turustatavad filtrite tootjad juhul, kui nad on rikkunud kohustust, mille kohaselt peavad tootjad katma oma toodetest tekkinud jäätmetega seotud kulud. Sellisel juhul karistatakse ettevõtet rahatrahviga kuni 200 000 eurot.
• Eelnõuga seatakse üleminekusätted teatavate plasti sisaldavate ühekordselt kasutatavate toodetega seotud kulude hüvitamise süsteemi rakendamiseks (eelnõu § 2 p 9).
  • Tootjate ühendustele kehtestatavatele nõuetele sätestatakse üleminekuaeg kuni 1. juulini 2027, et anda tootjatele piisavalt aega ühenduse loomiseks, kulude hüvitamise korralduse väljatöötamiseks, vajalike kokkulepete sõlmimiseks ning teenustasude kogumiseks ja kulude hüvitamiseks valmistumiseks.
  • Jäätmete koostise uuring tellitakse esmakordselt 2030. aastal ning seejärel vähemalt iga viie aasta järel alates nimetatud aastast.
  • Kuni ei ole veel uut jäätmete koostise uuringut tellitud, kasutatakse andmelünga vältimiseks ja kulude katkematu arvestamise tagamiseks riigi poolt 2025. aastal kinnitatud uuringu andmeid plasttoodete osakaalu määramiseks.
  • Avaliku ruumi koristamisega seotud lisakulude hüvitamise nõue rakendub alates 1. jaanuarist 2028, et võimaldada süsteemi järk-järgulist rakendamist, lisaandmete kogumist ning kulude arvestamise metoodika väljatöötamist.
  • Kulude hüvitamise esmakordsel rakendamisel  võetakse teenustasude arvutamise aluseks 2027. aastal turule lastud toodete kogused ning riigi 2025. aasta jäätmete koostise uuring.

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu jõustub üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
• 12. veebruaril 2028 jõustub biolagunevate ja kompostitavate pakendite seniste riigisiseste nõuete kehtetuks tunnistamine (eelnõu § 1 p 34).
• 12. veebruaril 2029 jõustub turule laskmise keeld polüstüreenist ja muust plastist graanulitele, mida kasutatakse pakitud kaupade kaitsmiseks veo ning käsitsemise ajal, samuti multipakkide plastrõngastele, mida kasutatakse rühmapakendina (eelnõu § 1 p 16).
• 1. jaanuaril 2030 jõustub muudatus, mille kohaselt on õhukeste plastkandekottide tasuta andmise keeld müügikohas (eelnõu § 1 p 14).

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 17. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.