Mida arvad plaanitavast veisekasvatuse kompleksloa kaotamisest ja sea- ning linnukasvatuse uuest loasüsteemist?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on võtta Eesti õigusesse direktiiv (EL) 2024/1785 ning luua kiirem ja paremini toimiv lubade süsteem.

Keda mõjutab?

• tööstusheite seaduse alusel tegutsevaid kompleksloa kohustusega ettevõtteid
• sea- ja linnukasvatusettevõtteid;
• veisekasvatusettevõtteid;
• kompleksloa omanikke;
• vesiniku tootjaid;
• akutootjaid;
• maake tööstuslikult kaevandavaid ettevõtteid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga lisatakse tööstusheite seaduse kohaldamisalasse sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevad käitised, millele luuakse tööstusheite seaduses (THS) eraldi peatükk. Nendele käitistele nähakse ette lihtsustatud loamenetlus, mitte täiemahuline kompleksluba, mida kasutatakse muude tegevusalade puhul (eelnõu § 1 p 2, 76). Kehtiva seaduse kohaselttegutsevad need käitised kompleksloa alusel ning muudatusega asendatakse see lihtsustatud keskkonnaloaga.
  • Käitamisreeglid kohalduvad sea- või linnukasvatusega tegelevatele käitistele, kus kasvatatavate loomade arv loomühikutes on:
    • ainult sigade kasvatamisel 350 loomühikut või rohkem, välja arvatud mahepõllumajandusliku tootmise ning väikese loomkoormuse ja hooajalise välitingimustes pidamise korral. 
    • ainult munakanade kasvatamisel 300 loomühikut või rohkem või ainult muude kodulinnukategooriate kasvatamisel 280 loomühikut või rohkem;
    • mitmesuguste kodulindude, sealhulgas munakanade kasvatamisel 280 loomühikut või rohkem. 
    • sigade ja kodulindude kasvatamisel mis tahes kombinatsioonis alates 380 loomühikust või rohkem, välja arvatudmahepõllumajandusliku tootmise ning väikese loomkoormuse ja hooajalise välitingimustes pidamise korral. 
  • Eelnõu võimaldab eelmises punktis loetletud käitiste puhul lähestikku paiknevaid ning sama või majanduslikult ja õiguslikult seotud käitajate kontrolli all olevaid käitisi käsitada künnisvõimsuse arvutamisel ühe üksusena.
  • Eelnõuga sätestatakse käitaja kohustus teha heitkoguste ja nendega seotud keskkonnatoime tasemete seiret käitamisreeglite ja seirenõuete järgi. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse seirekohustus selgemalt käitamisreeglite järgi, mis asendab kompleksloapõhise seirekorra.
  • Sätestatakse keeld ületada käitamisreeglites määratud heite ja keskkonnatoime tasemeid. Võrreldes kehtiva THS-iga täpsustatakse, et piirväärtuste järgimine on seotud käitamisreeglitega, mitte individuaalse kompleksloa tingimustega.
  • Seireandmete ja teistele käitamisreeglitele vastavuse tõendamiseks vajalikud dokumendid tuleb säilitada vähemalt viieks aastaks.
  • Eelnõuga nähakse ette üleminekusäte, mille kohaselt nõudeid rakendatakse sea- ja linnukasvatuse käitistele (eelnõu § 1 p 85):
    • alates 1. septembrist 2030, kui käitise künnisvõimsus on 600 loomühikut või rohkem;
    • alates 1. septembrist 2031, kui käitise künnisvõimsus on 400 loomühikut või rohkem;
    • alates 1. septembrist 2032 ülejäänud käitistele.
• Eelnõu kohaselt vabastatakse kompleksloa kohustusest veisekasvatused, kuid kohustuslikuks jäävad muud keskkonnaload (eelnõu § 1 p 14). Edaspidi reguleeritakse veisekasvatuskäitiste tegevust valdkondlike eriseaduste ja nende künniste alusel. Veevaldkonnas tegutsemiseks on vaja veeluba veevõtuks ja sademevee juhtimiseks tööstusmaalt suublasse, õhuvaldkonnas õhusaasteluba ning jäätmevaldkonnas on asjakohaseks nõudeks eeskätt jäätmeregistreering.
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et loa andja ehk keskkonnaamet vormistab veisekasvatusega tegeleva käitaja kehtiva kompleksloa nelja aasta jooksul alates muudatuse jõustumisest keskkonnaloaks (eelnõu § 1 p 83). 
• Eelnõuga loobutakse kompleksloa kohustusest sea- ja linnukasvatustes (eelnõu § 1 p 15, 84). Muudatus jõustub 1. septembril 2030. aastal ning kompleksluba asendub lihtsustatud keskkonnaloaga. Sea- ja linnukasvatusega tegelevate käitiste kehtivate komplekslubade ümbervormistamine keskkonnaloaks toimub ühe aasta jooksul peale 1. septembrit 2030.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse kolm uut tegevusvaldkonda, mille korral tuleb käitajal taotleda kompleksluba. Nendeks tegevusvaldkondadeks on vee elektrolüüsil vesiniku tootmine, akude tootmine ja maakide tööstuslikus mahus kaevandamine, sealhulgas kohapeal töötlemine (eelnõu § 1 p 16). 
• Eelnõuga uuendatakse kompleksloa taotluse andmekoosseisu, et see oleks selgem. Kehtiva seaduse ülesehituse järgi on kompleksloa taotluse sisu määratud viite kaudu THS-i § 41 lõike 2 punktidele, mis kirjeldavad kompleksloa koosseisu. Kõik sealses sättes olevad andmed ei kuulu aga loa taotluse koosseisu, vaid paljud neist kujundab loa andja loa andmise või läbivaatamise käigus. Eelnõuga kehtestatakse kompleksloa taotluse koosseis, et teha selgemaks, millised andmed peab käitaja esitama taotluses ja millised kujundatakse loamenetluse käigus (eelnõu § 1 p 24). Kompleksloa taotluse koosseisu kuulub näiteks käitises kasutatavate seadmete ja tehnoloogia võrdlus ja vastavus parimale võimalikule tehnikale, ajutised erandid kompleksloa nõuetest, avariide vältimise ja nende tagajärgede piiramise süsteemi kirjeldus jt.
• Eelnõuga tunnistatakse kehtestuks nõue, mis näeb hetkel ette kohustuse lisada kompleksloa taotlusele mittetehniline kokkuvõte kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjelduse kohta, kui neid alternatiive on uuritud (eelnõu § 1 p 25).
• Eelnõuga täiendatakse kompleksloa koosseisu tingimusi. Need on uued lisanduvad andmed ja kohustused. Edaspidi kuuluvad kompleksloa koosseisu ka keskkonnatoime piirväärtused, keskkonnatoime piirväärtustele vastavuse hindamise tingimused või viide sellistele tingimustele, keskkonnajuhtimissüsteemile esitatavad nõuded ja nõue esitada loa andjale korrapäraselt ja vähemalt kord aastas teave keskkonnapoliitika eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta (eelnõu § 1 p 32).
• Plaanitavate muudatustega muudetakse THS-si sätet, mis käsitleb THS-i kohaldamist teadusuuringutele, arendustegevusele või uute toodete ja protsesside katsetamisele. Eelnõu kohase uue sõnastusega ei kohaldata seadust edaspidi enam teadusuuringute, arendustegevuse ega uute toodete ja protsesside katsetamise suhtes, mille puhul on kindlaks tehtud, et need ei mõjuta keskkonda oluliselt (eelnõu § 1 p 3). 
• Eelnõuga lisatakse käitajale kohustuse teavitada keskkonnaametit lisaks keskkonda oluliselt mõjutavast avariist või vahejuhtumist ka nendest avariidest või vahejuhtumitest, mis mõjutavad oluliselt inimeste tervist (eelnõu § 1 p 10).
• Plaanitavate muudatustega antakse keskkonnaametile võimalus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või selle osa tegevus loa nõuete püsiva rikkumise korral. Keskkonnaametil on õigus peatada käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- või koospõletustehase või nende osa tegevus, kui rikkumine on püsiv, see kujutab ohtu inimeste tervisele või põhjustab olulist kahjulikku mõju keskkonnale ning kontrolliaruandes märgitud parandavaid meetmeid ei ole rakendatud (eelnõu § 1 p 12). Kehtiv seadus sellist võimalust ette ei näe.
• Eelnõuga täpsustatakse  käitise künnisvõimsuse määramise tingimusi. Uue tingimusena sätestatakse, et käitise künnisvõimsuse määramisel lähtutakse käitise või seadme maksimaalsest tehnilisest võimsusest või tootmismahust, mida on võimalik saavutada tavapäraste töötingimuste juures. Samuti lubab eelnõu edaspidi arvestada ka käitajal künnisvõimsuse määramisel tehniliste või tehnoloogiliste lisapiirangutega, mida käitises rakendatakse ja mis vähendavad seadme või käitise tööaega või tootmismahtu alla maksimaalse tehnilise võimsuse või tootmismahu (eelnõu § 1 p 18).
• Eelnõuga sätestatakse juriidilisest isikust käitaja kõrgendatud rahatrahvi ülemmäär kompleksloa nõuete kõige raskema rikkumise korral. Muudatuse kohaselt võib juriidilist isikut kõige raskema rikkumise eest karistada rahatrahviga kuni 1 500 000 euroni või kolme protsendini käitaja aastakäibest Euroopa Liidus trahvi määramise aastale eelnenud majandusaastal (eelnõu § 1 p 79). Kehtivas seaduses ei ole eraldi karistust kõige raskemate rikkumiste puhul. Kõige raskemad rikkumised on seotud konkreetsete ja kontrollitavate järgnevate asjaoludega:
  • kompleksloas kehtestatud sama või samalaadse nõude rikkumise eest samas käitises on käitajale tehtud viimase kolme aasta jooksul ettekirjutus vastavalt korrakaitse seaduse § 28 lõikele 1; 
  • kompleksloas kehtestatud sama või samalaadse nõude rikkumise eest on käitajat varem karistatud väär- või kuriteo korras.
• Eelnõuga sätestatakse vastutus käitamisreeglites seatud nõuete rikkumise eest ehk sigade ja kodulindude intensiivkasvatusega tegelevatele käitistele. Eelnõu kohaselt nähakse füüsilisele isikule käitamisreeglites seatud nõuete rikkumise eest ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut ehk 2400 eurot, sama teo eest juriidilise isiku karistus on rahatrahv kuni 200 000 eurot. Kõrgendatud rahatrahvi ülemmäär kõige raskemate rikkumiste puhul on kuni 400 000 eurot (eelnõu § 1 p 80).
• Eelnõuga muudetakse sätet, mille kohaselt võidakse ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot, kui ettevõtja jätab keskkonnaametit teavitamata keskkonnakompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest või laiendamisest. Koja ettepanekul täpsustatakse eelnõuga, milliste tingimuste täitumisel loetakse teavitamata jätmist väärteoks. Muudatusega tagatakse, et käitajat on võimalik karistada üksnes juhul, kui ta on alustanud käitise tegevuse olulise muudatuse või laienduse elluviimist olukorras, kus sellest oleks pidanud loa andjat teavitama (eelnõu § 1 p 82). Kehtiv seadus lubab karistada kõikide muutmiste ja laiendamiste korral, isegi kui tegu on näiteks väheolulise muudatusega.

Millal jõustuvad muudatused?

• Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avalikustamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.
• Uue sigade ja lindude intensiivkasvatusega seotud muudatused jõustuvad 1. septembril 2030.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 2. juuliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.