17.04.2026
Mida arvad plaanitavast tuumaenergia ja -ohutuse seadusest?
Riigikogu menetluses on uus tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu, mis loob Eestis esmakordselt tervikliku õigusliku raamistiku tuumaenergia kasutamiseks. Seadus kehtestab nõuded tuumakäitiste planeerimiseks, ehitamiseks, katsetamiseks, käitamiseks ja dekomissioneerimiseks, tuumamaterjali käitlemiseks ning hädaolukordadeks valmisolekuks ja reageerimiseks. Anna hiljemalt 28. aprilliks teada, mida arvad plaanitavast seadusest.
Mis on plaanitava seaduse eesmärk?
Eelnõu eesmärk on luua regulatsioon tuumaenergia ohutuks arendamiseks Eestis.
Keda mõjutab?
- Energiasektori ettevõtteid ja potentsiaalseid arendajaid, kes soovivad Eestis tuumaenergiat arendada.
- Ehitus- ja tehnoloogiaettevõtteid
- Kindlustusandjaid ja finantsasutusi
Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?
- Eelnõu sätestab, et kiirgus- ja tuumaohutusalase tegevuse pädev asutus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA), kes korraldab kiirgus- ja tuumaohutusalast tegevust (eelnõu § 13). TTJA juurde luuakse kiirgus- ja tuumaohutuse üksus, mis võtab üle tänase keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonna kiirguskaitse- ja kiirgusseire büroo ülesanded, millele lisanduvad tuumaohutuse, tuumajulgeoleku ning tuumamaterjali arvestuse ja kontrolliga seotud tegevuste reguleerimine, muuhulgas tuumkütusetsükliga seotud tegevuste loastamine tuumakäitise ehitamiseks, käitamiseks ja dekomissioneerimiseks.
- Eelnõu kohaselt luuakse uus astmeline loasüsteem tuumakäitisele:
| Loa liik | Mida peab ettevõtja tegema | Menetlus- ja ajakulu | Andja |
Eelhinnang – selle käigus toimub käitaja sobivuse põhimõtteline hinnang (sh julgeolekukontroll, finantsvõimekus, omandistruktuur) (eelnõu § 20-23). Eelhinnangu andmiseks on vajalikud TTJA ja Vabariigi Valitsuse positiivne seisukoht. Positiivne eelhinnang on ehitusloa taotlemise eeltingimus. | Esitama eelhinnangu taotluse. Taotlus peab nt sisaldama: tegevuse kirjeldus, juhtorgani liikmete andmed ja kvalifikatsioon, ülevaade töötajatelt nõutavast kvalifikatsioonist, pikaajalise rahastamise põhimõtted. | Umbes 7 kuud (150 päeva TTJA + 60 päeva Vabariigi Valitsus) | TTJA + Vabariigi Valitsus |
Ehitusluba – tuumaohutushinnanguga kinnitatud ehitusõigus (eelnõu § 25-29). Selle käigus hindab TTJA kavandatud tuumakäitise, sealhulgas selle ehitise ja tehnoloogiliste seadmete, süsteemide, konstruktsioonide ja komponentide kohta. Sellega kinnitatakse, et tuumareaktori kavand ja ehitis tervikuna vastavad tuumaohutuse nõuetele. . | Esitama ehitusloa taotluse. Taotlus peab sisaldama nt: tuumakäitise planeeritavat asukohta, ohutusaruannet, ehitustööde ajakava, ehitamisaegne turvaplaan, dekomissioneerimiskava. | Kuni 24 kuud taotluse esitamisest | TTJA |
Katsetamisluba (ilma tuumkütuseta) – annab õiguse alustada tuumakäitise konstruktsioonide, süsteemide ja komponentide katsetamist enne tuumkütuse laadimist tuumareaktorisse.(eelnõu § 40). Selle loaga koos tuleb anda ka veeluba jahutusvee võtmiseks (loa andja on Keskkonnaamet).
| Esitada tuleb katsetamisloa taotlus. Taotlus peab sisaldama nt: tuumakäitise ohutusaruannet, katsetusprogrammi, juhtimis- ja ohutussüsteemide kirjeldust, kiirgusseire kava, hädaolukorra lahendamise plaani. | TTJA menetleb taotlust kuni 24 kuud. Kehtib kuni 12 kuud. | TTJA |
Osaline käitamisluba (tuumkütusega) – annab õiguse alustada tuumkütusega katsetusi reaktoris (eelnõu § 42). Osalise käitamisloa saamiseks peab olema elektrituru seaduse kohane majandustegevusluba, mis annab õiguse alustada elektri tootmist ja müüki võrku katsetuste käigus.
| Koostama ja esitama eelmise etapi katsetusaruande, mis kinnitab süsteemide valmidust kütusega katsetamiseks. | . TTJA menetleb taotlust kuni 24 kuud. Kehtib kuni 18 kuud. | TTJA |
| Käitamisluba – õiguse alustada tuumakäitise korralist käitamist tuumkütusega katsetuste tulemustel põhinevate ohutute käitamispiiride ja -tingimuste järgi, mis sätestatakse loas§ 41) | Esitada tuleb käitmamisloa taotlus. Taotlus peab sisaldama lisaks katsetamisloa puhul esitatud andmetele ka nt: katsetusaruannet, tuumkütuse käitlemise ja ladustamise korraldust, tuumajäätmete käitlemise kava, riiklikku dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondi tehtavate sissemaksete ja kohustusliku tagatise olemasolu dokumentatsiooni. | TTJA menetleb taotlust kuni 24 kuud. Määratakse loas. | TTJA |
| Dekomissioneerimisluba – annab käitajale õiguse lõpetada tuumakäitise käitamine, eemaldada kasutatud tuumkütus tuumareaktorist, demonteerida tuumareaktor ja muud seadmed ning lammutada käitise ehitis (eelnõu § 54). See luba asendab ehitusseadustiku kohase lammutusloa. | Esitada tuleb taotlus tuumakäitise dekomissioneerimiseks. Luba antakse, kui täidetud on nt järgmised eeldused: dekomissioneerimiskava tõendab, et käitis dekomissioneeritakse ohutult ja nõuetekohaselt, esitatud on keskkonnaseirekava. | Otsus 12 kuu jooksul taotlusest. | TTJA |
- Eelnõu kehtestab märkimisväärsed riigilõivud erinevatele loataotlustele (eelnõu § 2176-2179):
- eelhinnangu taotlus - 240 500 eurot,
- ehitusloa taotlus - 2 000 000 eurot,
- katsetamisloa taotlus - 600 000 eurot,
- käitamisloa taotlus – 900 000 eurot,
- Eelnõu seab tulevasele käitajale mitmeid nõudeid, näiteks (eelnõu § 22 lg 1):
- Käitaja peab olema aktsiaselts, mille registrijärgne asukoht, juhatus ja tegelik tegevuskoht on Eestis.
- Tulevasel käitajal on tuumakäitise ehitamiseks ja käitamiseks kogu tuumakäitise elukaare vältel majanduslikud eeldused, sealhulgas usaldusväärne finantsplaan koos rahastamisvajaduse ajakava ja rahastamisallikatega.
- Juhatuse liikmetel peab olema tuumaohutuse alane kvalifikatsioon või juurdepääs sellisele pädevusele.
- Eelnõuga kehtestatakse põhimõte, et tuumkütusetsüklis tekkivate tuumajäätmete koguse hoitab käitleja nii väikesena, kui see on mõistlikult saavutatav (ALARA-põhimõte) nii jäätmete aktiivsuse kui koguse osas (eelnõu § 62 lg 1).
- Plaanitav uus seadus sätestab, et tuumajäätmete määramata ajaks ladustamine ei ole lubatud ning tuumajäätmete käitlemisel tuleb vältida põhjendamatut koormust tulevastele põlvkondadele, eelistades pikaajalist ohutust lühiajalistele kaalutlustele (eelnõu § 62 lg 6).
- Eelnõu kohaselt tuleb Eestis tekitatud tuumajäätmed käidelda, vaheladustada ja lõppladustada Eestis. Eelnõu jätab teatud erandid (eelnõu § 63):
- Tuumajäätmeid võib lõppladustada teises Euroopa Liidu liikmesriigis või kolmandas riigis, kui enne tuumajäätmete saatmist on Eesti ja sihtriigi vahel sõlmitud ja jõustunud leping lõppladustusrajatise kasutamiseks sihtriigis Euroopa Komisjoni kehtestatud kriteeriumite kohaselt.
- Kasutatud tuumkütust võib teise riiki saata selle ümbertöötlemiseks tingimusel, et seda ei suunata lõppladustamisele.
- Eelnõu kohaselt on esmane vastutus tuumajäätmete ohutu käitlemise ja vaheladustamise eest tuumaohutusloa omajal (arendajal või käitajal). See vastutus kestab hetkeni, mil jäätmed antakse ametlikult üle lõppladustamise eest vastutavale osapoolele. Tuumajäätmete lõppladustamise korraldamise eest vastutab riik valdkonna eest vastutava ministeeriumi, ministri määratud riigiasutuse või riigi osalusega juriidilise isiku kaudu (eelnõu § 67).
- Plaanitav uus seadus sätestab, et tuumajäätmete käitlemise kohustuse võib teisele tuumaohutusluba või kiirgustegevusluba omavale isikule osaliselt või täielikult üle anda üksnes TTJA-le esitatud kirjaliku taotluse alusel. TTJA rahuldab taotluse, kui selles on tõendatud, et vastuvõttev isik suudab täita üleantavat kohustust vähemalt samaväärselt, kui nägid ette senisele loa omajale kehtestatud nõuded, ning on täidetud kõik vajalikud õiguslikud ja tehnilised eeldused, et tagada vastutuse vahetu ja ohutu üleminek (eelnõu § 69).
- Eelnõu kohaselt peab tulevane käitaja ehitusfaasis tasuma järelevalvetasu (eelnõu § 73). Tegemist on ettevõtja avalik-õigusliku rahalise kohustusega, millega kaetakse TTJA kulud tuumakäitise ehitamise üle tehtava tuumaohutuse järelevalve teostamiseks. Tasu katab üksnes otseselt järelevalvega seotud kulud ega ole käsitatav täiendava maksuna (eelnõu § 73). Ehitusjärelevalve tasu ülemmäär on 160 000 eurot kahe kuu eest ja 960 000 eurot aastas.
- Käitamisloa omanik (ettevõtja) on kohustatud maksma järelevalvetasu ka jaama töötamise ajal (eelnõu § 74). See tasu on mõeldud riikliku ja rahvusvahelise tuumaohutuse järelevalve finantseerimiseks. Tuumaohutuse järelevalve tasu ülemmäär on 160 000 eurot kahe kuu eest ja 960 000 eurot aastas.
- Eelnõu kohaselt on tuumakäitise käitaja kohustatud moodustama rahalise reservi, mis peab katma tuumakäitise dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulu (eelnõu § 77). Dekomissioneerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise kulude koondamine ühisesse reservi tagab, et käitaja kogub vahendeid süsteemselt kõigi tulevaste kohustuste täitmiseks korraga. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi vahendeid hoitakse riiklikus dekomissioneerimis- ja lõppladustusfondis.. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi summa peab katma näiteks tuumakäitise ohutustamise kulu ja tuumakäitise käitamisel tekkinud kasutatud tuumkütuse, kasutusest kõrvaldatud kiirgusallikate või radioaktiivsete jäätmete ohutustamise kulu. Dekomissioneerimis- ja lõppladustusreservi esialgse sissemakse ning selle järkjärgulise kogumise põhimõtted iga tuumakäitise eeldatava kasutusaja kohta määrab TTJA tuumaohutusloa tingimustes.
- Eelnõu sätestab tuumamaterjali omava isiku kohustused määrata näiteks tuumamaterjali ala esindaja, kehtestada aruandlusprotsess ning tagada selle järgimine, korraldada tuumamaterjali arvestust ja inventuuri, teavitada pädevat asutust igast tuumamaterjali koguse muudatusest, tuumamaterjali kadumisest, tuumamaterjali veost, väljaveost, sisseveost ja vastuvõtust ning tagada tuumamaterjali füüsiline kaitse (eelnõu § 80).
- Plaanitava seadusega sätestatakse, et tuumamaterjali arvestuse pidamiseks peetakse riigi infosüsteemi kuuluvat registrit, mille eesmärk on tagada tuumamaterjali käitlemise läbipaistvus, jälgitavus ja riiklik kontroll ning võimaldada tuumakontrollimeetmete rakendamist. Register koondab käitajatelt laekuva vajaliku andmestiku. Tuumamaterjali registri vastutav töötleja on TTJA (eelnõu § 81).
- Kehtestatakse ranged nõuded personali ja partnerite taustakontrollile (§-d 85–88). Tuumakäitise alale pääsemiseks, tuumamaterjaliga kokkupuutumiseks või tundlikule infole ligipääsemiseks peavad kõik isikud (nii oma töötajad kui ka alltöövõtjad) läbima taustakontrolli.
- Eelnõu kohaselt vastutab käitaja ainuisikuliselt tuumakahjustuse eest. Vastutus on eksklusiivne ja koondatud käitajale, sõltumata sellest, kas kahju põhjustas tema enda tegevus, töötaja, seadmete rike või muu kolmas isik. Vastutus tuumakahjustuse eest tekib olenemata sellest, kus kahju on tekkinud. Käitaja vastutab tuumakahjustuse eest, kui see on tõendatult tekkinud tema käitatavas tuumakäitises toimunud tuumaintsidendi tagajärjel. (eelnõu § 107).
- Käitajal on kohustus hüvitada tuumakahjustus kuni 300 miljoni SDR-i ulatuses iga tuumaintsidendi kohta (umbes 367 miljonit eurot) (eelnõu § 109). SDR on Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik, mida Rahvusvaheline Valuutafond kasutab oma tegevuses ja tehingutes. SDR ei ole valuuta ja selle väärtus koosneb peamistest maailmamajanduse valuutadest: USA dollar, euro, Hiina jüaan, Jaapani jeen ja Suurbritannia naelsterling. Eelnõuga sätestatakse võimalus teatud juhtudel käitaja vastutuse piiri allapoole tuua. Seda selliste käitiste või tuumamaterjali korral, kus kahjude risk on väga madal ning seetõttu ei ole õigustatud käitajale suurema vastutuse kehtestamine.
- Eelnõu kohaselt peab käitajal olema oma tuumakahjustuse hüvitamise kohustuse täitmiseks kehtiv tagatis (eelnõu § 111). Täpsustatud nõuded tagatisele kehtestab hiljem valdkonna eest vastutav minister määrusega.
- Uue seaduse kohaselt on tuumakahjustuse hüvitamise nõude aegumise tähtaeg kümme aastat tuumaintsidendi toimumise päevast arvates (eelnõu § 112).
Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
Anna teada, mida arvad plaanitavast seadusest. Tagasisidet ootan hiljemalt 28. aprilliks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan Riigikogu majanduskomisjonile.