Mida arvad plaanitavast nõudest arvutada süsinikujalajälje hindamise kohustustest uutele hoonetele?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi direktiiv 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta ning tagada, et Eesti hoonefond liiguks järk-järgult väiksema energiatarbimise ja väiksema kliimamõju suunas.

Keda mõjutab?

• arendajaid
• hoone omanikke
• projekteerijaid
• ehitusprotsessis osalevaid ettevõtjaid
• korteriühistuid

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga nähakse ette, et kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, paigaldatakse päikeseenergiaseade (eelnõu § 1 p 16): 

1) püstitatavale uuele avaliku sektori hoonele ja püstitatavale uuele mitteelamule, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 

2) olemasolevale avaliku sektori hoonele, mille suletud netopind on suurem kui 250 ruutmeetrit; 

3) üle 500 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga olemasoleva mitteelamu olulisel rekonstrueerimisel või hoone renoveerimisel, sealhulgas katuse või asjakohase tehnosüsteemi ümberehitamisel; 

4) püstitatavale uuele elamule; 

5) hoonega külgnevale uuele katusega parklale.

Hinnang päikeseenergiaseadmete paigaldamise tehnilise teostatavuse, funktsionaalse sobivuse ning majandusliku põhjendatuse kohta kajastatakse ehitusprojektis. Kehtiv seadus sellist kohustust ette ei näe.

• Eelmises punktis kirjeldatud nõue paigaldada päikeseenergiaseade rakendub uuele avalikule sektorile kuuluvale hoonele ja uuele mitteelamule, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus pärast muudatuse jõustumist (eelnõu § 2 p 6).Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad. Täpsemalt sätestatakse, et: 
  • kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada olemasolevale mitteelamule, mille oluliseks rekonstrueerimiseks või muuks rekonstrueerimiseks, katusel tehtavateks töödeks või hoone tehnosüsteemi paigaldamiseks võetakse meetmeid, mis nõuavad ehitusluba või ehitusteatist. Nõue kohaldub sellisel juhul, kui ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist. Nõue ei kohaldu, kui olemasoleva mitteelamu suletud netopind on väiksem kui 500 m2;
  • kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud, tuleb päikeseenergiaseadmed paigaldada kõigile uutele elamutele, mille püstitamiseks esitatakse ehitusloa taotlus või ehitusteatis alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Säte kohaldub kõigile elamutele, sõltumata elamu suurusest.
  • hoonega külgnevatele katusega parklatele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis selliste parklate püstitamiseks on esitatud alates 2030. aasta 1. jaanuarist, paigaldatakse päikeseenergiaseadmed, juhul kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ja majanduslikult põhjendatud. Nõue kohaldub juhul, kui katusega parklas või parkimismajas on vähemalt kolm parkimiskohta. Parkimismaja ei pea sealjuures olema sisekliima tagamisega hoone.
• Plaanitavate muudatustega täiendatakse olemasolevate hoonete nõudeid hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõudega ning küttesüsteemile lisaks reguleeritakse ka jahutussüsteemi. Küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane. Nõue kohaldub ka sellise olemasoleva hoone suhtes, mille küttesüsteemi soojusallikat või jahutussüsteemi jahutusallikat asendatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud. Nõue ei kehti seadme ümberehitamise korral (eelnõu § 1 p 18). Kehtiv seadus nägi üksnes ette, et küttesüsteemi soojusallika asendamisel varustatakse küttesüsteem isereguleeriva seadmega, kui see on tehniliselt teostatav, st täiendatakse olemasolevate hoonete nõudeid hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmete paigaldamise nõudega ning küttesüsteemile lisaks reguleeritakse ka jahutussüsteemi.
• Ehitatava uue hoone küttesüsteem varustatakse hüdraulilist tasakaalustamist võimaldavate seadmetega, kui see on asjakohane, ja igas jahutatavas ruumis või hoone iga osa jahutataval alal temperatuuri juhtivate isereguleerivate seadmetega, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud (eelnõu § 1 p 19). Sama nõue kehtis varem püstitatava hoone küttesüsteemidele ning direktiivi muudatuse järgselt rakendub see nüüdsest ka jahutussüsteemidele. 
• Eelnõuga täiendatakse uue punktiga, mille kohaselt hoone tehnosüsteemide juurdepääsetavate osade korrapärane ülevaatus tehakse järgmiselt (eelnõu § 1 p 21): 
  • suurema kui 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga kolme aasta järel; 
  • suurema kui 70-kilovatise ja kuni 290-kilovatise nimivõimsusega tehnosüsteemi ülevaatus iga viie aasta järel.
• Plaanitavate muudatustega sätestatakse, et juhul kui olemasoleva või ehitatava uue mitteelamu küttevõi jahutussüsteemi nimivõimsus on suurem kui 70 kW ja kuni 290 kW, kusjuures süsteem võib olla koos ventilatsioonisüsteemiga või ilma, varustatakse see süsteem tehnilise teostatavuse ja majandusliku põhjendatuse korral automaatika- ja juhtimissüsteemiga (eelnõu § 1 p 23). Võrreldes kehtiva seadusega laiendatakse kohustust, kuna hetkel ütleb seadus, et mitteelamu suurema kui 290-kilovatise tegeliku või projekteeritud nimivõimsusega kütte- või jahutussüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldab hoone omanik sellele automaatikasüsteemi, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
• Eelnõuga lisatakse seadusesse uus säte, mis ütleb, et kui see on tehniliselt teostatav, funktsionaalselt sobiv ning majanduslikult põhjendatud, varustatakse uus püstitatav elamu ja olemasolev oluliselt rekonstrueeritav elamu: 
  • pideva elektroonilise seire lahendusega, mis mõõdab süsteemide töö optimaalsust ja teavitab hoone omanikku või omaniku poolt määratud isikut süsteemi tööparameetrite märkimisväärsest muutusest või hoolduse vajadusest; 
  • tõhusa juhtimislahendusega, mis tagab energia optimaalse tootmise, jaotamise, salvestamise ja kasutamise ning süsteemi hüdraulilist tasakaalustamist võimaldava seadmega, kui see on asjakohane; 
  • lahendusega, mis suudab reageerida energiahinnale ja kohandada energiatarbimist.
• Eelnõu näeb ette uue kohustuse ehk uue hoone püstitamisel tuleb arvutada hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg (eelnõu § 1 p 26, § 2 p 7). Hoone olelusringipõhine süsinikujalajälg arvutatakse projekteeritud hoone puhul hinnanguliste andmete põhjal ning pärast hoone valmimist hoone ehitusjärgsete andmete põhjal. Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje tulemust väljendatakse globaalse soojenemise potentsiaalina. Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus lisatakse energiamärgisele energiatõhususe arvutusest eraldi osana. Hoone olelusringipõhist süsinikujalajälge arvutab pädev isik, kelle kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõudeid rakendatakse püstitatavale uuele hoonele, mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis esitatakse alates 2030. aasta 1. jaanuarist. Püstitatavatele uutele 8 hoonetele, mille suletud netopind on suurem kui 1000 ruutmeetrit, rakendatakse nimetatud nõudeid, kui ehitusloa taotlus esitatakse alates 2028. aasta 1. jaanuarist.
• Eelnõus on kirjas, et püstitatava uue hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje arvutamise tulemus ei tohi ületada kehtestatud piirväärtust (eelnõu § 1 p 27) Hoone olelusringipõhise süsinikujalajälje piirväärtused püstitatavale hoonele kehtestab kliimaminister määrusega. Kui püstitatava uue hoone globaalse soojenemise potentsiaali arvutustulemus ületab seatud piirväärtust, saab kohalik omavalitsus alates 2030. aasta 1. jaanuarist keelduda ehitusloa andmisest või lugeda ehitusteatis mittevastavaks.
• Eelnõuga asendatakse senine hoonete pikaajaline renoveerimisstrateegia riikliku renoveerimiskavaga, milles kavandatakse hoonefondi energiatõhusamaks muutmise eesmärgid, tegevused ja vajalikud meetmed (eelnõu § 3 p 4). Täpsemalt sätestab eelnõu, et energiasäästu koordinaator ehk Kliimaministeerium koostab riikliku hoonete renoveerimiskava avaliku ja erasektori elamute ja mitteelamute rekonstrueerimise tagamiseks kogu riigis, et saavutada 2050. aastaks väga energiatõhus ja vähese CO2 heitega hoonete fond eesmärgiga muuta olemasolevad hooned heitevabaks.

Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 24. septembriks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan kliimaministeeriumile.