Mida arvad krediiditeabe seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest?
Mis on muudatuste eesmärk?
Peamine eesmärk on tagada vastutustundliku laenamise põhimõtete tõhusam järgimine ning selguse toomine krediidiinfo töötlemisse/jagamisse. Samuti soovib riik sellega vältida ülelaenamise teket ning lihtsustada finantssektori ettevõtetele maksevõime hindamise võimalusi.
Keda mõjutab?
- Finantssektori ettevõtjaid (peamiselt krediidiasutusi, krediidiandjaid- ja vahendajaid, hoiu-laenuühistuid ning teisi krediidipakkujaid), nt panku
- Krediiditeabe teenuse osutajaid ning vahendajaid (firmasid, kes vahendaksid positiivsete finantskohustuste andmeid erinevatele finantssektori ettevõtetele)
Mis on olulisemad muudatused?
- Ühtse positiivsete krediidiandmete süsteemi loomine. Hetkel on arutlusel mitu varianti:
- kas tekitada riiklik või erasektori süsteem, kus riik näeb ette kindlad nõuded;
- kas loodav süsteem peaks olema üks keskne register (turuosalised edastavad regulaarselt andmeid, need salvestatakse ning päringu alusel on võimalik neid saada), andmevahetusplatvorm (turuosalised vahetavad reaalajas andmeid, neid ei salvestata) või mõlema hübriidmudel (võimalik liidestuda nii reaalaja liidese kui ka regulaarse registrisse laadimise lahendusega);
- kas süsteem peaks sisaldama ainult positiivseid finantsandmeid või ka negatiivseid (info tarbija võlgnevuste kohta) jms.
- Tegevusloa ning järelevalve kehtestamine ettevõtetele, kes vahendaksid füüsiliste isikute positiivseid finantsandmeid ettevõtetele.
- Krediidipakkujad peaksid potentsiaalse muudatuse korral jagama omavahel laenutaotlejate positiivseid krediidiandmeid, mis omakorda nõuab ettevõtetelt teatud määral tehnilist võimekust.
- Ettevõtjad peaksid hakkama maksma uusi tasusid. Laekunud tasudest hakkab riik finantseerima loamenetlust ja järelevalvetegevust.
- Rahandusministeerium tegi ettepaneku muuta olemasolevaid seaduseid paindlikumaks isikuandmete jagamise osas. Muudatuse tagajärjel oleks võimalik infot jagada lihtsamini ka positiivsete finantsandmete (krediit, olemasolevad laenud, järelmaks jms) kohta. Samuti oleks vajalik muuta krediidiasutuste seadust selliselt, et krediidiasustused saaksid laiendavalt väljastada pangasaladusena käsitlevaid andmeid mitte ainult krediidiasutustele, vaid ka teistele isikutele, kes peavad rakendama vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Millal jõustuvad muudatused?
Ministeerium plaanib eelnõu valmis saada ja kooskõlastamisele saata 2021 või 2022 ning eeldatav jõustumise aeg on 2022 või 2023.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootame hiljemalt 22. oktoobriks küsitluse kaudu SIIT. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan Kaubanduskoja seisukoha, mille saadan Rahandusministeeriumile.
Väljatöötamiskavatsus põhineb uuringul, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehel: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/ey-fyysiliste-isikute-finantskohustuste-andmevahetusmudelite-uuring_9_0.pdf.