Mida arvad kindlustusandjate kohustuste laienemisest seoses kindlustusandjate kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse loomisega?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on kaitsta kindlustusvõtjaid, kindlustatuid, soodustatud isikuid ja kahjustatud isikuid kindlustusandja finantsraskustesse sattumise korral ning leevendada samal ajal kindlustusandja olukorda. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu Solventsus II direktiiv ja IRRD (Insurance Recovery and Resolution Directive) direktiiv.

Keda mõjutab?

• Kindlustusandjaid, k.a kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaale, ning edasikindlustusandjaid;
• kindlustusandjate kliente (kindlustusvõtjaid, kindlustatuid, soodustatud isikuid);
• kahjustatud isikuid;
• audiitorettevõtjaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõu määrab kindlaks, millised kindlustusandjad on kohustatud koostama ennetava finantsseisundi taastamise kava ja esitama selle finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksusele (eelnõu § 6 lõiked 1 ja 2). Sellise kava on igal juhul kohustatud koostama kindlustusandjad, kelle kohta finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus koostab kriisilahenduskavad. Finantsinspektsioon koostab kriisilahenduskava vähemalt 40%-le nii elukindlustusturust kui ka kahjukindlustusturust. Muud kindlustusandjad, kellel lasub kohustus, määrab finantsinspektsioon tulenevalt kindlustusandja suurusest, ärimudelist, riskiprofiilist jne. Lisaks peavad olema kavade koostamisel riiklikult kaetud vähemalt 60% nii elukindlustusturu kui ka kahjukindlustusturu tegevusest. Finantsseisundi taastamise kava luuakse enne kriisi, et tuvastada võimalikke nõrkusi ja seeläbi ennetada kriisi arengut.
• Finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksus hindab talle esitatud ennetava finantsseisundi taastamise kava vastavust seaduses sätestatud nõuetele ning kui selles peaks esinema puudusi, teavitab ta sellest kindlustusandjat, mille järel on kindlustusandjal aega kaks kuud puuduste kõrvaldamiseks (eelnõu § 9 lõige 1). Kindlustusandja võib taotleda finantsinspektsioonilt tähtaja pikendamist ühe kuu võrra (eelnõu § 9 lõige 3).
• Üldjuhul ei hakkaks finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus tulevikus koostama väikestele ja mittekeerukatele kindlustusandjatele kriisilahenduskavasid (eelnõu § 13 lõige 4 punkt 2). Küll aga võib finantsinspektsioon kava koostada nende väikeste ja mittekeerukate kindlustusandjate kohta, kelle tegevus kriisilahendusüksuse hinnangul kätkeb endast olulist riski Eestis või piirkondlikul tasandil.
• Eelnõu kohaselt võib finantsinspektsioon nõuda kindlustusandjalt või lõplikult emaettevõtjalt vajalikku teavet kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks, kui kindlustusandja kuulub nende kindlustusandjate hulka, kellele kriisilahenduskava koostatakse (eelnõu § 14 lõige 3 ja § 18 lõige 1). Kriisilahenduskavaga nähakse ette võimalused kriisilahendusmeetmete rakendamiseks juhul, kui ettevõtja suhtes algatatakse kriisilahendus.
• Eelnõu sätestab, et finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus hakkab hindama  kindlustusandjate ja kindlustusgruppide kriisilahenduskõlblikkust (eelnõu § 19 lõige 1). Kindlustusandja kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel analüüsib kriisilahendusüksus, kas kindlustusandja on võimalik turvaliselt lõpetada maksumaksja rahaga päästmiseta, tuginedes seejuures ainult olemasolevatele mehhanismidele, nt kindlustuse tagamise skeemidele (eelnõu § 19 lõige 2).
• Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus algataks tulevikus kindlustusandja suhtes kriisilahenduse vaid juhul, kui täidetud on kõik kolm järgnevat tingimust:

1. kindlustusandja on makseraskustes või tõenäoliselt satub makseraskustesse;
2. puudub realistlik väljavaade, et ükski muu meede võiks makseraskustesse sattumise ära hoida;
3. kriisilahendus on avaliku huvi seisukohast vajalik (eelnõu § 26 lõige 1). Kusjuures, kui kolmest tingimustest kaks esimest on täidetud, aga avaliku huvi tingimus mitte, ei algatata kindlustusandja suhtes kriisilahendust, vaid finantsinspektsiooni järelevalveüksusel on kohustus kindlustusandja lõpetada (eelnõu § 26 lõige 6).

• Kindlustusandja on makseraskustes või tõenäoliselt satub makseraskustesse, kui vähemalt üks järgnevatest tingimustest on täidetud:

1. ta ei täida miinimumkapitalinõuet või on ilmne, et ta ei tee seda lähiajal ja selle täitmiseks puudub realistlik väljavaade;
2. ta ei täida enam tegevusloa tingimusi või muid nõudeid olulises ulatuses või on ilmne, et ta ei tee seda lähiajal;
3. tal ei ole piisavalt vara, et täita kohustisi või on ilmne, et tal ei jätku lähiajal varast kohustiste täitmiseks;
4. ta ei ole võimeline tasuma õigeaegselt oma võlgu ja muid kohustusi või on ilmne, et ta ei tee seda lähiajal;
5. ta taotleb erakorralist avaliku sektori finantstoetust (eelnõu § 26 lõige 3).

• Eelnõu kohaselt kaotab kindlustusandja õiguse sõlmida uusi kindlustuslepinguid ning võib üksnes hallata olemasolevat kindlustusportfelli juhul, kui finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus rakendab ta peal maksevõimelisena likvideerimise meedet kindlustustegevuse lõpetamiseks (eelnõu § 33 lõige 1).
• Finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus võib nõuda kriisilahenduses oleva kindlustusandja võõrandamist (eelnõu § 36 lõige 1). Seejuures on ostja, kellel peab olema kindlustustegevuse tegevusluba, kohustatud jätkama kindlustustegevusega pärast kindlustusandja võõrandamist (eelnõu § 36 lõige 2).
• Ettevõtjalt, kelle suhtes finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus viib läbi viiakse läbi kriisilahendust, võib finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena nõuda vajalike operatiivsete teenuste või tugiteenuste osutamise jätkamist (eelnõu § 51 lõige 1). Äritegevuse toimimiseks vajalike teenuste ja vahendite tagamine kindlustab, et kriisilahenduse all oleva ettevõtte elutähtsad teenused ei katkeks kohe.
• Eelnõu näeb ette, et finantsinspektsiooni kriisilahendusüksusel on õigus võtta täielik kontroll kriisis oleva ettevõtte üle nii nagu ta oleks ise selle ettevõtte omanik ja juht (eelnõu § 59 lõige 1).
• Kindlustusandja juht on kohustatud teavitama finantsinspektsiooni finantsjärelevalveüksust, kui ta on makseraskustes või tõenäoliselt satub makseraskustesse. Vastasel juhul näeb finantsinspektsioon kindlustusandjale teatamise kohustuse rikkumise eest ette karistuse, milleks on rahatrahv kuni viis miljonit eurot või kuni kahekordne väärteo tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav summa (eelnõu § 83).
• Eelnõuga luuakse Tagatisfondi juurde uus kindlustusandjate kriisilahenduse osafond, mida kõik Eesti kindlustusandjad on kohustatud ise rahastama osamaksetega (tagatisfondi seadus § 2 lõige 2; eelnõu § 92). Kohustus rakendub ainult juhul, kui finantsinspektsiooni kriisilahendusüksus algatab mõne kindlustusandja suhtes kriisilahenduse.
• Kindlustusandja peab edaspidi arvestama oma investeerimisstrateegia üle otsustamisel võimaliku makromajandusliku ja finantsturgude arenguga (kindlustustegevuse seadus (edaspidi KindlTS) § 52¹ lõige 1, eelnõu § 89 punkt 22).
• Plaanitavate muudatustega nähakse ette, et kindlustusandja on kohustatud looma likviidsusriski juhtumise plaani ning esitama selle finantsinspektsioonile (KindlTS § 97² lõige 2, eelnõu § 89 punkt 76). Kindlustusandja peab olema piisavalt likviidne ja suuteline juhtima oma likviidsusriske viisil, et ta suudaks täita kohustusi isegi stressiolukordades.
• Eelnõus on kirjas, et kindlustusandjad, keda kliimamuutustega seotud riskid otseselt mõjutavad, peavad koostama kaks kliimamuutuste stsenaariumit (KindlTS § 100² lõige 1, eelnõu § 89 punkt 85). Üks stsenaarium hõlmab olukorda, kus üleilmne temperatuuri tõus jääb alla 2°C, ja teine hõlmab olukorda, kus üleilmne temperatuuri tõus on oluliselt suurem kui 2°C.
• Kindlustusandja oleks tulevikus kohustatud kehtestama sise-eeskirjad juhtorgani mitmekesisuse edendamiseks (KindlTS § 105 lõige 2 punkt 7¹; eelnõu § 89 punkt 90). Mitmekesisuse all mõeldakse olukorda, kus liikmete hariduslik taust, sugu, vanus ja geograafiline päritolu on piisavalt erinevad, et võimaldavad seeläbi erinevaid vaatenurki.
• Eelnõu kohaselt peab kindlustusandjate avalik aruanne edaspidi olema koostatud kahes osas. Esimene osa, mis on lihtsamini arusaadav, on suunatud kindlustusvõtjatele, ning teine osa on suunatud kindlustusturu asjatundjatele (KindlTS § 124¹ lõige 1; eelnõu § 89 punkt 117).
• Kindlustusandjatele lisandub solventsus ja finantsseisundi aruande auditeerimiskohustus (KindlTS § 129 lõige 1¹; eelnõu § 89 punkt 127). Auditeerimisnõue hõlmab bilanssi, mida hinnatakse Solventsus II direktiivis sätestatud hindamiskriteeriumidele. Kohustusest on vabastatud väikesed ja mittekeerukad kindlustusandjad (KindlTS § 129 lõige 1²; eelnõu § 89 punkt 127).

Millal jõustuvad muudatused?

• Suurem osa muudatustes jõustub 30. jaanuaril 2027. a.
• Erandina jõustuvad kindlustusandja juhtide arvu ja juhtide sobivusnõuete menetlusnõuded ning auditi muudatused tavakorras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 23. jaanuariks e-posti aadressile sandra@koda.ee.  Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.