Mida arvad käibemaksuga seotud muudatustest?
Mis on muudatuste eesmärk?
Eelnõu eesmärkideks on üle võtta 2022. aasta 1. juulist kehtima hakkav nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235, täpsustada ekspordi/impordiga seotud nüansse ja uuendada kassapõhise käibemaksuarvestusega seotud nõudeid.
Keda mõjutab?
- teatud osas võib mõjutada kõiki maksukohustuslasi (muudatus seoses kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorraga);
- rahvusvahelise kaubaveoga ja ekspedeerimisega tegelevaid ettevõtteid;
- maksukohustuslasi, kes müüvad liikmesriikide relvajõududele kaupu ja teenuseid;
- seaduslike maksevahenditena käsitletavate meenemüntide, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntidega seotud tehinguid teostavaid isikuid ning meenemüntide, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntide importijaid;
- kasutatud kauba edasimüüjat, kes rakendab kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (käibemaksuseaduse § 41) ja kelle müüdav kaup on sellise iseloomuga, mille puhul on maksustatava väärtuse määramine iga kauba põhiselt keeruline.
Mis on olulisemad muudatused?
- Liikmesriigi relvajõudude maksusoodustused
Seaduse eelnõuga on plaanis käibemaksuseaduses sätestada Euroopa Liidu kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. Käibemaksudirektiivi ja käibemaksuseaduse kohaselt maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga teatud tingimustel Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni osalisriigi relvajõududele võõrandatavad kaubad või osutatud teenused ning vabastatakse käibemaksust nende relvajõudude poolt imporditud kaubad, kui need relvajõud osalevad ühises kaitsetegevuses väljaspool oma riiki. Käibemaksudirektiivis ega KMS-s pole senini ette nähtud maksusoodustust EL kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või teenuste osutamisele. Eelnõuga võetakse üle 2022. aasta 1. juulist kehtima hakkav nõukogu direktiiv (EL) 2019/2235, millega ühtlustatakse liidu raames ja NATO egiidi all ette võetavate kaitsetegevustega kaasnev käibemaksustamine ning käibemaksusoodustused. - Meenemüntide maksustamine
Eelnõuga on plaan muuta ka müntide ja pangatähtede maksustamispõhimõtteid selliselt, et edaspidi ei kohaldu maksuvabastus meenemüntidele, sealhulgas investeeringumüntidele (välja arvatud investeeringukuld). Käibemaksudirektiivi kohaselt on maksuvabad üksnes mündid ja pangatähed, mida tavaliselt kasutatakse maksevahendina. Maksuvabastust ei rakendata seadusliku maksevahendina käsitletavatele müntidele ja rahatähtedele, mida tavaliselt maksevahendina ei kasutata, ehk meenemüntidele ja investeeringumüntidele, mis omavad küll maksevahendi staatust selle emiteerinud riigis, kuid ei ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks. - Ekspordi ja impordiga seotud teenuste maksustamine
Lisaks täpsustub, et kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale. Käibemaksuseaduse muutmise vajaduse tingib Euroopa Kohtu lahend, kus Euroopa Kohus asus seisukohale, et käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigid vabastavad käibemaksust veoteenused, mis on otseselt seotud kaupade impordiga või ekspordiga ning mida osutatakse otse kaupade saatjale või saajale. - Impordiga seotud toimingute täpsustamine
Samuti sisaldab eelnõu täpsustusi kauba impordi maksustamise kohta, imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise korda.
1. Kauba impordi toimumise koht
Eelnõuga on plaanis täpsustada kauba impordi toimumise kohta juhul, kui tollivõlg on tekkinud rikkumisest tulenevalt ja kaupa ei ole Eestisse toimetatud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tollivõlale lisanduda käibemaksunõue, kui tollivõla tekkimise põhjuseks oleva õigusvastase tegevuse põhjal on võimalik eeldada, et kaup on lastud liidu majandusringlusesse. Kui tollivõlg tekib rikkumisest tulenevalt (nt protseduurireeglite rikkumine – aruandluse tähtajaks esitamata jätmine), kuid kaupa liidu tolliterritooriumile ei toimetata, siis käibemaksu tasumise kohustust ei kaasne. Kui selline kaup jõuab liidu tolliterritooriumil majandusringlusesse, siis impordikäibemaksu tasumise kohustus tekib liikmesriigis, kus kaup liidu tolliterritooriumile toimetatakse. Üldjuhul tekib see riigis, kus tekkis tollivõlg. Kui rikkumisest tulenevalt tekib tollivõlg Eestis, kuid kaup toimetatakse teise liikmesriiki, kus see jõuab liidu tolliterritooriumil majandusringlusesse, siis impordikäibemaks kuulub tasumisele selles teises liikmesriigis.
2. Imporditava kauba maksustatav väärtus
Eelnõuga kavandatakse täiendada imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise korda. Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvata kulud seoses kauba toimetamisega teise ühenduses asuva sihtkohani, kui see koht on importimise hetkel teada. Kehtiva käibemaksuseaduse kohaselt arvatakse impordi maksustatava väärtuse hulka kulud, mis on seotud kauba toimetamisega esimesse sihtkohta Eesti territooriumil. Imporditava kauba veoteenus, selle korraldamise teenus ja sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktile 10 nullprotsendilise määraga. Erandiks sellest on kindlustusteenus, mis on maksuvaba teenus. Kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole kauba veoga seotud kulud, mis on tekkinud seoses kauba veoga teise ühenduses asuvasse sihtkohta, kui see koht on importimise hetkel teada, imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatavad. Muudatuse tulemusena tuleb need lisada. Nimetatud kulud arvatakse maksustatava väärtuse hulka kuludokumentide alusel.
- Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorraga seotud muudatused
Eelnõuga on plaanis muuta ka kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet ja sätestada sisendkäibemaksu mahaarvamise piirang isikule, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on kehtiva korra kohaselt käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev. Nimetatud põhimõte asendatakse sisendkäibemaksu maha arvamise piiranguga isikule, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata. Seega erikorda rakendavale isikule ei tekita maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei ole tasutud. Samuti on eelnõuga kavas täiendada käibemaksuseadust ja lisada kasutatud kauba edasimüügi erikorra rakendamisel võimalus põhjendatud juhul kasutatud kauba edasimüügil arvestada käibe maksustatav väärtus tehingupõhise arvestuse asemel maksustamisperioodi põhiselt. muudatus on positiivse mõjuga, kuna kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendajad on väikeettevõtjad, kelle jaoks on oluline, et maksukohustus ei tekiks enne kui kliendilt makse on laekunud. Tavakorda rakendavat maksukohustuslast puudutab muudatus sedavõrd, et tal tuleb hakata sisendkäibemaksu maha arvamisel eristama kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt saadud arveid, kuna selliste arvete alusel on edaspidi õigus sisendkäibemaks maha arvata maksustamisperioodil, millal arve tasuti, mitte millal arve saadi. - Kasutatud kauba edasimüügil käibe maksustatava väärtuse määramine
Eelnõuga kavandatakse täiendada käibemaksuseadust ja lisada kasutatud kauba edasimüügi erikorra rakendamisel võimalus põhjendatud juhul kasutatud kauba edasimüügil arvestada käibe maksustatav väärtus tehingupõhise arvestuse asemel maksustamisperioodi põhiselt. Käibemaksudirektiivi kohaselt on liikmesriigil õigus lubada pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt. Seega nimetatud muudatuse eelduseks on käibemaksukomiteega konsulteerimine, mida rahandusministeerium planeerib teha 2021. aasta teisel poolaastal.
Millal jõustuvad muudatused?
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused 2022. aasta 1. juulil.
Anna teada, mida arvad käibemaksuga seotud muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 27. juuliks e-posti aadressile mari-lii@koda.ee. Ettevõtete tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.