Mida arvad heitkogustega kauplemise süsteemi ulatuslikust ülevaatamisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on viia heitkogustega kauplemise esimese süsteemi õigusraamistik vastavusse hiljuti jõustunud 2040. aasta Euroopa liidu kliimaeesmärgiga vähendada heitkoguseid 90% võrra. Eelnõuga muudetakse EL direktiivi 2003/87 ja otsust 2015/1814.

Keda mõjutab?

Ettevõtjaid, kes tegelevad järgmistes valdkondades:

• merendus (laevandusettevõtjad, kelle laevade kogumahutavus on vähemalt 400);
• lennundus (lennuettevõtjad, kelle lennud toimuvad Euroopa majanduspiirkonna sees või väljuvad sellest);
• tööstus (energiamahukad käitised, näiteks terase-, tsemendi-, klaasi-, keemia- ja paberitööstus);
• jäätmepõletus (tavajäätmete põletus- ja koospõletusrajatised);
• energeetika (fossiilkütustel põhinevad elektri- ja soojatootmise käitised).

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

1. Üldisemad muudatused

• Kui kehtiva õiguse kohaselt on 2024-2027 lineaarne tegur ehk heite vähendamise tempo 4,3% ja 2028-2030 aastatel 4,4%, siis edaspidi aastatel 2031-2035 oleks lineaarne tegur 3,7% ja sealt edasi alates 2036. aastast 1,7% (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 12(b); direktiivi artikkel 9).
• Alates 2031. aastal algavast viieaastasest perioodist sõltub kogu tasuta ühikute maht sellest, kas ettevõte on koostanud ja täitnud dekarboniseerimisse investeerimise kava. Edaspidi eraldatakse 80% perioodi tasuta ühikute mahust igal aastal pärast dekarboniseerimiskava avaldamist ja ülejäänud 20% ühikuid eraldatakse alles siis, kui heitkoguste vähendamine on saavutatud. Kui ettevõte on 80% osa saanud, kuid viib seejärel oma tootmisvõimsuse või sellega seotud majandustegevuse osaliselt või täielikult liidust välja, peab liikmesriik nõudma saadud ühikute tagastamist. Kui tagastamist ei toimu, arvab liikmesriik saamata jäänud ühikud maha järgnevate aastate tasuta eraldistest (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 15(d); direktiivi artikkel 10a lõige 3c).
• Eelnõuga vähendatakse turustabiilsusreservi sissevõtumäära ehk seda osa liigsetest ühikutest, mis suunatakse igal aastal turult reservi. Turustabiilsusreserv on mehhanism, mis suunab liigsed lubatud heitkoguse ühikud ajutiselt turult kõrvale, et hoida hinnad stabiilsena. Kui kehtiva õiguse kohaselt suunatakse reservi 24% liigsetest ühikutest, siis edaspidi, alates 2028. aastast, on see määr 12%, mistõttu jääb suurem hulk ühikuid pikemaks ajaks turule kättesaadavaks (eelnõu nr 1 artikkel 2 punkt 2; otsuse 2015/1814 artikkel 1 lõige 5).
• Kui kehtiva õiguse kohaselt otsustavad liikmesriigid enampakkumistulu kasutamise põhimõtteliselt ise ega pea järgima kindlaksmääratud osakaalu ega valdkondi, siis edaspidi peavad liikmesriigid suunama vähemalt 50% enampakkumistulust prioriteetsetele eesmärkidele ja ülejäänud 50% tuleb kasutada muude kliima ja energia eesmärkide täitmiseks (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 14(c); direktiivi artikkel 10 lõige 3).
• Ettepaneku kohaselt on edaspidi keelatud suunata heitkogustega kauplemise tulusid meetmetesse, mis loovad või pikendavad süsinikumahukatesse tehnoloogiatesse lukustumist, seal hulgas fossiilkütuste kasutuse jätkumist (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 14(c); direktiivi artikkel 10 lõige 3). Kehtivas õiguses ei ole sellist piirangut.
• Alates 2028. aastast luuakse rahastamisvahend, mille eesmärk on kiirendada heitkogustega kauplemise süsteemi kuuluva tööstuse heite vähendamist, äriliselt valmis tehnoloogiate laiendamist ja kasutuselevõttu energiamahukates tööstusharudes. See toimub kahes etapis:

1. Eelnõuga luuakse uus investeeringukiirendi (Investment Booster) alates 2028. aastast, millele reserveeritakse 400 miljonit heitkoguse ühikut, sh 100 miljonit ühikut madalama sissetulekuga liikmesriikidele esimese 18 kuu jooksul. Pärast seda vähendatakse reservi 60 miljonile heitkoguse ühikule. Komisjon avaldab avaliku taotlusvooru, valib eelnevalt välja sobivad projektid, ning eraldab ühikud "kes ees, see mees" põhimõttel taotluse esitamise ajalises järjekorras. Komisjon maksab toetust välja perioodiliselt kuni 10 aasta jooksul, sõltuvalt tõendatud heite vähendamisest, ja ettevõtja peab esitama finantsasutuse täitmisgarantii (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 17; direktiivi artikkel 10cc lõige 1 ja artikkel 10cd lõiked 1, 3 ja 5).
2. Eelnõuga luuakse uus tööstuse dekarboniseerimise rahastu alates 2031. aastast täiendava 400 miljoni heitkoguse ühikuga. See on konkurentsipõhine pakkumismenetlus, kus rahastuse saab see, kes pakub madalaimat teostamishinda, ning ettevõtjad võistlevad süsinikuhinna kontrastlepingute kaudu (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 17; direktiivi artikkel 10cc lõige 1). 

• Kui kehtiva korra kohaselt rahastatakse Moderniseerimisfondi 2% ulatuses liidu ülesest ühikute kogusest, siis edaspidi lisandub sellele täiendav 0,5%, mida kasutatakse investeeringute toetamiseks uue tööstuse dekarboniseerimise rahastu kaudu (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 18(a); määruse artikkel 10d lõige 1).
• Eelnõuga lisatakse direktiivi säte, mille kohaselt reserveeritakse rahvusvaheliste kasvuhoonegaaside ühikute ostmiseks 260 miljonit heitkoguse ühikut, et aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele aastatel 2036-2040 (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 13; direktiivi artikkel 9b lõige 1). Kuna heitkogustega kauplemise süsteem on seni olnud ainult liiduülene, tekib nüüd võimalus katta osa kliimaeesmärgist väljaspool ELi toimuva heite vähendamisega. Kui ELi üldine eesmärk on 90% heite vähendamine 2040. aastaks, siis heitkogustega kauplemise süsteemi sektoritele (tööstus, energeetika, lennundus, merendus) endale jääb tegelikult kodumaiseks eesmärgiks vaid 85% ehk ülejäänud 5% kaetakse rahvusvaheliste ühikute ostmisega.
• Muudatustega loob Euroopa komisjon 250 miljoni tonni suuruse puhvri püsivate süsiniku eemaldamiste kasutamiseks, mille komisjon ostab 2031-2040 toimuvate enampakkumiste tulu arvelt. Eemaldamisühikud peavad pärinema BioCCS- (bioenergia tootmisel tekkiva CO2 kogumine ja püsiv ladustamine) või DACCS-tegevustest (CO2 kogumine otse õhust ja selle püsiv ladustamine) (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 13; direktiivi artikkel 9c lõige 1).
• Eelnõuga suurendatakse soojuse ja kütuse tasuta ühikute jaotamise aluste (nn „fallback“ võrdlusaluste) mahtu perioodil 2026-2030. Fallback ehk varuvõrdlusalused on arvestusviis, mida kasutatakse siis, kui käitise toodangut ei saa mõõta kindla tootepõhise võrdlusaluse järgi, näiteks teatud juhtudel soojuse tootmine. Sellisel juhul põhineb tasuta ühikute maht kasutatud kütuse või soojuse kogusel. Muudatus puudutab ainult neid käitisi, kelle tasuta ühikud arvutatakse fallback-põhiselt, mitte tootepõhise võrdlusaluse alusel. Kui kehtiva õiguse kohaselt kohaldatakse nende võrdlusaluste iga-aastasele ajakohastamisele maksimaalset vähendamise määra, siis edaspidi vähendatakse seda maksimaalset määra perioodiks 2027-2030 nii palju kui võimalik, ilma et see käivitaks sektoritevahelist korrigeerimistegurit. See toob asjaomastele käitistele kokku ligikaudu 80 miljonit täiendavat tasuta ühikut (eelnõu nr 3 artikkel 1 punkt 1; direktiivi artikli 10a lõige 2a).
• Eelnõuga nähakse ette, kuidas jõuab 2026. aasta eest saamata jäänud suurem tasuta eraldis käitisteni tagasiulatuvalt. Kuna 2026. aasta jaotus on juba tehtud, rakendatakse vastav kohandus 2027. aasta võrdlusaluse kaudu. 2027. aastal kasutatakse 40% kogu kohandusest, ülejäänud osa jaotub võrdselt 2028-2030 perioodil (eelnõu nr 3 artikkel 1 punkt 1; direktiivi artikli 10a lõige 2a).
• Ettepanekuga jäetakse fallback-sektoritest eraldi nafta- ja gaasisektor tasuta ühikute suurendamisest välja. See puudutab samu käitisi, kelle tasuta ühikud arvutatakse fallback-põhiselt. Kui kehtiv õigus kohaldab kõigile fallback-arvestuse alla kuuluvatele sektoritele, seal hulgas nafta- ja gaasisektorile, sama määra, siis edaspidi saavad teised sektorid madalama määra. Nafta- ja gaasisektori (NACE koodid 0610, 0620, 1920 ja 4950) suhtes jääb aga kehtima senine, kõrgem määr ehk täiendavat tasuta eraldist nemad ei saa (eelnõu nr 3 artikkel 1 punkt 1; direktiivi artikli 10a lõige 2b).

2. Muudatused tööstuse ja energeetika valdkonnas

• Kui praegu on heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud üksnes ladustamiseks mõeldud CO2 kogumine ja transport, siis edaspidi hõlmatakse ka kasutamiseks mõeldud CO2 kogumine ja transport, samuti CO2 töötlemine ning sünteetiliste kütuste turustamine (eelnõu nr 1 artikli 1 punkt 35, millega muudetakse direktiivi I lisa).
• Kehtiva õiguse kohaselt on võrdlusaluste (benchmark) ehk arvuliste näitajate, mis määravad kindlaks kasvuhoonegaaside heite teatud tooteühiku kohta, ajakohastamise reeglid kehtestatud kuni 2030. aastani. Edaspidi kohaldatakse sama metoodikat ka perioodidel 2031-2035 ja 2036-2040 (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 15(c)(ii); direktiivi artikkel 10a lõige 2 alalõige 3 punktid f ja h).
• Kui kehtiva õiguse kohaselt jääb aastane ajakohastamise määr vahemikku 0,3% kuni 2,5%, siis edaspidi perioodidel 2031-2035 ja 2036-2040 on maksimaalne määr 2,0%. Ajakohastamise määr on protsent, mille võrra komisjon vähendab tasuta ühikute kogust, mis ettevõtjale iga toodanguühiku eest antakse. (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 15(c)(ii); direktiivi artikkel 10a lõige 2 alalõige 3 punktid g ja i).
• Kui praegu on piiriülese CO2 transporditaristu lubade väljastamise pädevus mitme liikmesriigi vahel jaotamisel praktikas ebaselge, siis edaspidi on pädev asutus alati selle liikmesriigi asutus, kus CO2 kokku kogutakse, ning transiitriigid lubade menetlemises ei osale (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 11; direktiivi artikkel 6a).

3. Muudatused merenduse valdkonnas

• Kui kehtiva õiguse kohaselt kehtib heitkogustega kauplemise süsteem laevadele alates 5000 kogumahutavusest, siis edaspidi hõlmatakse ka laevad, mille kogumahutavus jääb 400 ja 5000 vahele, välja arvatud praamid kellele küll kehtib seire- ja aruandluskohustus, kuid mitte ühikute loovutamise kohustus (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 5; direktiivi artikkel 3gaa lõige 3). See tähendab, et kui heitkogustega kauplemise süsteemi laiendatakse laevadele, mille kogumahutavus on vahemikus 400-5000, hakkavad ettevõtted heitkoguste aruandmiselt üle minema oma süsinikujalajälje eest tasumisele, ostes ja loovutades kasvuhoonegaaside ühikuid. 
• Heitkogustega kauplemise süsteemi laienemine laevadele, mille kogumahutavus on 400-5000, ei kohaldu kõigile sellesse suurusklassi kuuluvatele laevadele, vaid ainult eraldi loetletud laevatüüpidele. Segalastilaevadel on seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustus juba alates 2025. aastast. Ettepanek täpsustab, et alates 2029. aastast hõlmatakse sellesse rühma konkreetselt ka naftatankerid, keemiatankerid, gaasitankerid, veeldatud maagaasi tankerid, autotekiga reisilaevad ja reisilaevad(eelnõu nr 2 artikkel 1 punkt 3(e); seire-, aruandlus- ja tõendamismääruse artikli 2 lõige 1d).
• Muudatustega loob Euroopa komisjon merenduse jaoks uue toetusmehhanismi SMAP (Sustainable Maritime Alternative Propulsion). Kestlike merenduskütuste ja heitevabade tehnoloogiate, näiteks elektrilised ja tuulel põhinevad propulsioonisüsteemid, kasutuselevõtu toetamiseks reserveeritakse kuni 2040. aastani 110 miljonit ühikut. Toetust saavad kõik heitkogustega kauplemise süsteemi alla kuuluvad laevandusettevõtjad, ning liikmesriik katab neile automaatselt osa hinnavahest tavapärase ja kestliku kütuse vahel, tuginedes ettevõtja juba niigi kohustuslikule heite- ja kütusearuandlusele.  Toetuse määr sõltub kütuse- või tehnoloogialiigist ning jääb vahemikku 55-90% hinnavahest ning lisaboonuseid nähakse ette Euroopas toodetud kütustele ja tehnoloogiatele ning saarte vaheliste liinide teenindamisele (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 5; direktiivi artikkel 3gaa lõige 1).
• Kui kehtiva õiguse kohaselt lõppevad jääklassilaevade, saarte ühenduse ja avalike teenuste osutamise lepingute alusel tegutsevate laevade suhtes kehtivad erandid ühikute loovutamise kohustusest 31. detsembril 2030, siis ettepaneku kohaselt kehtivad need erandid kuni 31. detsembrini 2035 (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 22(b); direktiivi artikkel 12 lõige 3-b, 3-c, 3-d, 3-e).
• Ettepanekuga ühendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi seire-, aruandlus- ja tõendamise kohustused ja FuelEU Maritime määruse alusel esitatavad kohustused üheks süsteemiks. Kui kehtiva õiguse kohaselt peavad laevandusettevõtjad esitama iga laeva kohta eraldi seirekava ja aruande mõlema määruse alusel, siis edaspidi esitatakse iga laeva kohta üks seirekava ja üks aruanne, mis katab nii kasvuhoonegaaside heite kui ka pardal kasutatud energia andmed (eelnõu nr 2 artikkel 1 punkt 8(d) ja punkt 14(a); eelnõu artikkel 2 punkt 5; seire-, aruandlus- ja tõendamismääruse artikli 6 lõige 6 ja artikli 11 lõige 1; FuelEU Maritime määruse artikli 8 lõige 2).
• Eelnõuga luuakse uus mehhanism haldava asutuse määramiseks ettevõtjatele, kellel tekib esimest korda seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustus. Kui kehtiva õiguse kohaselt sellist ühtset määramismehhanismi ei ole, siis edaspidi peab ettevõtja ühe kuu jooksul pärast laeva esimest sadamakülastust võtma ühendust Euroopa meresõiduohutuse ametiga, et talle määrataks haldav asutus (eelnõu nr 2 artikkel 1 punkt 6; seire-, aruandlus- ja tõendamismääruse uus artikkel 4a).
• Eelnõuga kehtestatakse uued tähtajad seirekava esitamiseks ja kinnitamiseks. Ettevõtjad peavad iga laeva kohta esitama uue, energiakasutust ja muid FuelEU nõudeid kajastava seirekava hiljemalt 1. aprilliks 2029, ning haldavad asutused peavad need kinnitama hiljemalt 31. detsembriks 2029 (eelnõu nr 2 artikkel 1 punkt 8(d) ja punkt 8(f); seire-, aruandlus- ja tõendamismääruse artikli 6 lõiked 6 ja 8).

4. Muudatused lennunduse valdkonnas

• Kui kehtiva õiguse kohaselt ei hõlma heitkogustega kauplemise süsteem rahvusvahelisi väljuvaid lende, siis ettepaneku kohaselt kohaldatakse ajavahemikul 2029-2032 süsteemi kõigile Euroopa majanduspiirkonnast väljuvatele lendudele, mille sihtlennujaam asub väljaspool Euroopa majanduspiirkonda ja on Frankfurdi lennujaamast kaugemal kui 5000 km. Frankfurdi lennujaama kasutatakse fikseeritud võrdluspunktina, sõltumata sellest, kust lend väljub. Sama kehtib ka lähemal kui 5000 km asuvate lennujaamade suhtes, kui nende lennuliikluse maht Euroopa majanduspiirkonnast on väiksem kui 15 000 tonni aastas (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 31(a)(ii); direktiivi artikli 28a lõike 1 punkt e).
• Eelnõuga suurendatakse toetust kestlike lennukikütuste kasutamisele ja pikendatakse toetusperioodi. Kui kehtiva õiguse kohaselt kehtib ühikute reserv kestlike lennukikütuste toetuseks kuni 2030. aastani, siis edaspidi laieneb toetusperiood kuni 2040. aastani ning toetuse saamise tingimuseks peab kütus olema toodetud Euroopa majanduspiirkonnas, heitkogustega kauplemise süsteemiga seotud kolmandas riigis või riigis, mida Euroopa liit toetab (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 3; direktiivi artikkel 3c lõige 6).
• Eelnõuga loob Euroopa komisjon täiendava ühikute reservi kestlike lennukikütuste  ja elektri kasutamise toetamiseks lennunduses. Need lisaühikud tulenevad lennunduse heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laienemisest tekkivast täiendavast ühikute kogusest. Komisjon müüb ühikuid enampakkumisel ning kasutab saadud tulu selleks, et katta osa hinnavahest tavapärase lennukikütuse ja kestliku lennukikütuse vahel, muutes kestlike lennukikütuste kasutamise lennuettevõtjatele majanduslikult soodsamaks. Kui kehtiva õiguse kohaselt on selleks otstarbeks reserveeritud kuni 20 miljonit ühikut, siis edaspidi lisandub sellele täiendavalt kuni 110 miljonit ühikut (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 31(d); direktiivi artikli 28a lõige 6).

5. Muudatused jäätmepõletuse valdkonnas

• Eelnõuga laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala järk-järgult jäätmepõletusele ja koospõletusele. Praegu on need käitised heitkogustega kauplemise süsteemist täielikult väljas ehk neil ei ole ühikute seiramise, aruandluse ja loovutamise kohustust oma heite eest. Ettepaneku kohaselt peavad käitised alates 2031. aastast hakkama järk-järgult loovutama ühikuid oma tõendatud heitkoguste eest ehk 25% 2031. aastal, 50% 2032. aastal, 75% 2033. aastal ja 100% alates 2034. aastast (eelnõu nr 1 artikkel 1 punkt 23; direktiivi artikkel 12a).

Millal jõustuvad muudatused?

• Eelnõu nr 1 on heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi ülevaatamise ettepanek, mis sisaldab valdaval enamikku eespool käsitletud muudatustest – merenduse, lennunduse, tööstuse ja energeetika, jäätmepõletuse ning muid üldisi muudatusi. Selles esitatud muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.
• Eelnõu nr 2 on monitoorimise, raporteerimise ja tõendamise määruse uuendamise ettepanek, mis käsitleb seire-, aruandlus- ja tõendamiskohustuste ühendamist ning nendega seotud tähtaegu ja mehhanisme merenduses. Selles esitatud muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.
• Eelnõu nr 3 on võrdlusaluste (ingl k benchmarks) arvestamise (2026-2030) uuendamise ettepanek ehk määruse ettepanek, mis käsitleb soojuse ja kütuse tasuta ühikute jaotamise aluste ("fallback" võrdlusaluste) suurendamist ja nafta-gaasi sektori väljajätmist. Selles esitatud muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 18. augustiks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.