Kas toetad liiduüleseid plaane ühtlustada toidu- ja söödaohutuse alaseid õigusakte?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on vähendada ettevõtjate ja ametiasutuste tarbetut halduskoormust ja kulusid, säilitades samal ajal kõrged ohutusstandardid toidule ja söödale.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes tegelevad:
  • taimekasvatamisega ja taimekaitsevahendite tootmise, turustamise või kasutamisega;
  • pestitsiidide ja/või biotsiididega tootmise, turustamise või kasutamisega;
  • GMO toidu ja sööda tootmise, töötlemise või turustamisega;
  • söödalisaainete tootmise, turustamise või kasutamisega;
  • loomse päritoluga toidu tootmise, töötlemise või käitlemisega;
  • loomade tapmisega.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Määrus 528/2012 (biotsiidid)

• Biotsiidide toimeainetel/tootetüüpide kombinatsioonidel kehtib andmekaitse, mida kohaldatakse biotsiidi kohta tehtud uuringutele. Andmekaitse eesmärk on hoida ära olukordi, kus üks ettevõtja teeb ulatuslikke uuringuid, ning teine ettevõtja pääseks avalikult nendele andmetele ligi, et nende pinnalt oma toodetega turule tulla. Kehtiva õiguse alusel ei ole see andmekaitse igavene ehk andmekaitset, mis on juba lõppenud, ei saa enam uuesti kehtestada. Ettepanekuga plaanitakse määrusesse tulevikus lisada selge erand, mille kohaselt võib andmekaitse hakata uuesti kehtima ka siis, kui see on vahepeal lõppenud. See võimaldab andmekaitse taastamist olukorras, kus kaitse lõppeb enne uue regulatsiooni jõustumist (ettepaneku artikkel 1; määruse artikkel 60 lõige 1 alalõige 2).
• Kui hetkel lõppeb teatud biotsiidide toimeaine/tootetüübi kombinatsioonide puhul andmekaitse 31. detsembril 2025, siis tulevikus plaanitakse selliste toimeainete andmekaitset pikendada 31. detsembrini 2030. Lisaks plaanitakse anda andmete omanikele õigus nõuda hüvitist oma andmetele juurdepääsu eest ajavahemiku eest alates 1. jaanuarist 2026 kuni hetkeni, kui aine või toote tarnija kasutas andmeid perioodil, mil regulatiivne määruses ette nähtud andmekaitse ei kehtinud (ettepaneku artikkel 2; määruse artikkel 95 lõige 5).

Direktiiv 98/58/EÜ (loomade heaolu farmis) ja direktiiv 2009/128/EÜ (SUD-droonid)

Direktiiv 2009/128/EÜ:

• Ettepanek näeb ette „õhust pritsimise“ mõiste täpsustamise. Kui hetkel tähendab õhust pritsimine pestitsiididega töötlemist lennukilt või helikopterilt, siis muudatusega soovitakse seda täiendada nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukisüsteemidelt pritsimisega (ettepaneku artikkel 1 punkt 1 alapunkt a); direktiivi artikkel 3 punkt 5).
• Ettepanekuga kavandatakse direktiivi lisada uus õhust pritsimise mehitamata õhusõidukisüsteemidelt regulatsioon. Uue artikli kohaselt võivad liikmesriigid teatud tüüpi droonidega, mis peavad olema kasutamiseks lubatud määruse 1107/2009 alusel, pestitsiide pritsida, kui:

1. Euroopa Komisjon on vastavad droonitüübid delegeeritud õigusaktiga kindlaks määranud;
2. riskid inimese tervisele ja keskkonnale on võrdsed või väiksemad kui maapealse pritsimise puhul;
3. kasutatavad taimekaitsevahendid on selleks kasutusviisiks eraldi lubatud (ettepaneku artikkel 1 punkt 3; direktiivi artikkel 9a).

• Lisaks plaanitakse muuta komisjoni pädevust võtta vastu delegeeritud õigusakte. Hetkel on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, kuid see ei hõlma droonidega seotud volitusi. Seega soovitakse komisjonile anda selge volitus vastu võtta delegeeritud õigusakte nende droonitüüpide kindlaksmääramiseks, mida võib pestitsiidide pritsimiseks kasutada, ning reguleerida volituse kestust ja tagasivõtmist (ettepaneku artikkel 1 punkt 4; direktiivi artikkel 20a).

Määrus 999/2001 (TSE/BSE), määrus 1829/2003 (GMO toit ja sööt), määrus 1831/2003 (söödalisaained), määrused 852/2004 ja 853/2004 (toiduhügieen), määrus 396/2005 (pestitsiidijäägid), määrus 1099/2009 (loomade heaolu tapmisel), määrus 1107/2009 (taimekaitsevahendid), määrus 528/2012 (biotsiidid) ja määrus 2017/625 (ametlikud kontrollid) 

1) Määrus 999/2001

• Ettepanekuga plaanitakse delegeeritud õigusaktidega kohandada nii vanusepiire kui ka loomade alarühmi, kelle osas viiakse läbi iga-aastane veiste spongiformse entsefalopaatia ehk hullulehmatõve seireprogramm. Hetkel on määruses esile toodud täpsed loomade vanusepiirid ja loomakategooriad, kuid tulevikus oleks võimalik neid sõltuvalt vajadusest muuda, mistõttu väheneks ka üleliigne testimine (ettepaneku artikkel 10 punkt 2 alapunkt a; määruse artikkel 6 lõige 1)
• Hetkel kehtiva määruse kohaselt tuleb teatud määratletud riskiteguriga materjalid ehk loomade koed kõrvaldada ja hävitada. Määruses on täpselt fikseeritud, millised need koed on ja mis vanuses loomade puhul tuleb need kõrvaldada ja hävitada. Ettepanek näeb ette, et komisjon saab õiguse delegeeritud õigusaktidega muuta kõrvaldamisele ja hävitamisele kuuluvate loomade kudede loetelu ja vanusepiire (ettepaneku artikkel 10 punkt 3 alapunkt a; määruse artikkel 8 lõige 1).

2) Määrus 1829/2003

• Ettepanekuga plaanitakse täpsustada mõistet „GMOdest toodetud“. Kehtiva sõnastuse järgi on see tervikuna või osaliselt GMOdest saadud, kuid mitte GMOsid sisaldav ega GMOdest koosnev, kuid edaspidi täpsustatakse, et toitu ja sööta, mis on toodetud geneetiliselt muundatud mikroorganisme kasutades, ei loeta GMOdest toodetuks, kui lõpptootes neid mikroorganisme ei ole ning võimalikud jäägid piirduvad üksnes mitteelujõuliste rakkudega, mille esinemine on viidud miinimumini vastavalt heale tootmistavale ja millel puudub tehnoloogiline mõju toidule või söödale (ettepaneku artikkel 5; määruse artikkel 2 punkt 10).

3) Määrus 1831/2003

• Hetkel kehtiva õiguse kohaselt on teatud söödalisaainete turule laskmise õigus seotud konkreetse loa saanud isikuga ning loa omanik tuvastatakse lisaaine heakskiitva määruse alusel. Kui aga loa omanik vahetub, tuleb muuta ka heakskiitvat määrust. Sellise lisasammu kaotamiseks kavatsetakse ettepaneku alusel siduda söödalisandi turule laskmise õigus registris määratletud loa omanikuga, mitte üksnes heakskiitvas määruses nimetatud isikuga (ettepaneku artikkel 6 punkt 3; määruse artikkel 3 lõige 3).
• Ettepanekuga plaanitakse muuta loomasöötades kasutatavate lisaainete load 10 aasta asemel tähtajatuks. Erandina jääksid koktsidiostaatikumide ja histomonostaatikumide load endiselt 10-aastaseks nende kõrgema riskitaseme tõttu (ettepaneku artikkel 6 punkt 4 alapunkt b ja c; määruse artikkel 9 lõiked 8 ja 8b).
• Kehtiva õiguse kohaselt on söödalisandi kasutamiseks kasutatava loa muutmine sageli sama koormav kui uue loa taotlemine. Ettepanek näeb ette, et iga huvitatud isik saab taotleda üldloa tingimuste laiendamist ja loa omaniku nime muutmist viiakse läbi lihtsa haldustoiminguga, milleks on registri muudatus (ettepaneku artikkel 6 punkt 6; määruse artikkel 13).
• Ettepaneku kohaselt võib hakata edaspidi teatud söödalisandi või söödalisandi eelsegu kohta käivat teavet märgistama digitaalselt, kui hetkel peab kogu nõutav teave olema füüsilisel sildil. Digitaalselt võib hakata märgistama teavet tootja nime, aadressi, partiiandmete ning vajaduse korral turuleviija ettevõtte registreerimisnumbri kohta (ettepaneku artikkel 6 punkt 9; määruse artikkel 16).

4) Määrus 396/2005

• Määrus sisaldab mõistet „impordile kehtestatav jääkide piirnorm“, mida mõistetakse tihti praktikas valesti, mistõttu soovitakse ettepanekuga mõiste kaotada ja asendada otsesema viitega heale põllumajandustavale (good agriculture practice), mis viitab nii EL riigile kui ka kolmandale riigile (ettepaneku artikkel 3 punkt 1 alapunkt a; määruse artikkel 3(2) punkt a).
• Kehtiv õigus võimaldab kehtestada pestitsiidide maksimaalseid jäägipiirnorme (edaspidi MRL) ka sellistele toimeainetele, mis ei ole ELis heaks kiidetud, kuid mille puhul teaduslik riskihindamine näitab, et nende toidus leiduvad jäägid ei ohusta tarbijate tervist. Muudatuse kohaselt täiendatakse määrust nii, et eriti ohtlike omadustega toimeainete puhul ei määrata enam „ohutut“ MRL-i. Selle asemel võib kehtestada määramispiiri (edaspidi LOQ) tasemel, mis tähendab sisuliselt nulltolerantsi selliste ainete jääkidele toidus (ettepaneku artikkel 3 punkt 4 alapunkt b; määruse artikkel 14 lõige 2a). 
• Kui hetkel sätestab määrus, et toitu ja sööta võib ELis turule viia ainult siis, kui neis sisalduvad pestitsiidijäägid ei ületa määruses sätestatud MRL-e, siis tulevikus muutub see rangemaks, eelkõige kõige ohtlikumate toimeainete puhul, kuna nende ainete MRL-id võivad olla kehtestatud LOQ tasemel. Selliste ainete jääkide avastamine toidus tooks edaspidi automaatselt kaasa nõuetele mittevastavuse ehk et seda ei tohi ELis turule lasta (ettepaneku artikkel 3 punkt 7; määruse artikkel 18 lõige 1a).

5) Määrus 1107/2009

• Hetkel puudub määruses selge piir taimekaitsevahendite ja taimede biostimulantide vahel, mis on tekitanud ebaselgust turule viimisel ja järelevalves. Muudatusega täpsustatakse määruse kohaldamisala, selgitades, et see ei kohaldu ainetele, mis toimivad üksnes taimekasvu soodustavalt, kuid kohaldub biokontrollainetele, mis mõjutavad taime eluprotsesse kahjuritõrje eesmärgil (ettepaneku artikkel 1 punkt a; määruse artikkel 2 lõige 1 punkt b ja lõige 2).
• Praegu lubab määrus ajutiselt heaks kiita ka nõuetele mittevastavaid toimeaineid ainult erandjuhtudel ning liikmesriigid peavad koostama järkjärgulise üleminekukava näitamaks, kuidas hoida tõsist ohtu kontrolli all teiste vahenditega. Ettepanek näeb ette, et tulevikus muutuks erandi kohaldamine lihtsamaks, kuna kaotatakse üleminekukava nõue ja täpsustatakse, millist liiki nõuetele mittevastavate toimeainete suhtes on erand lubatav (ettepaneku artikkel 3; määruse artikkel 4 lõige 7).
• Hetkel kehtiva määruse kohaselt antakse toimeainete kasutamisele esmane heakskiit kuni kümneks aastaks. Ettepanekuga plaanitakse kehtestada üldreegel, et toimeainete esmane heakskiitmine on tähtajatu, välja arvatud juhtudel, kui tegemist on:

1. toimeainetega, mis on määratletud asendatavateks aineteks;
2. toimeainetega, mis on määrusega heaks kiidetud;
3. toimeainetega, mille heakskiitmise tähtaeg on määrusega piiratud (ettepaneku artikkel 1 punkt 4; määruse artikkel 5).

• Ettepanekuga plaanitakse vastupidiselt hetkel kehtiva õigusega anda ajapikendust ka tervise või keskkonnaga seotud põhjuste tõttu mitteuuendatud ainetele, kui nendest tulenev risk ei ole vahetu. Maksimaalne ajapikendus pikeneks kuni 3 aastani (ettepaneku artikkel 1 punkt 13; määruse artikkel 20 lõige 2).
• Ettepanek näeb ette madala riskiastmega toimeainete kindlaksmääramise kriteeriumide lihtsustamise nii, et need viitavad ainult toimeaine sisemistele omadustele ja tulevaste kasutusviiside ning konkreetsete toodete riskihinnang ei ole enam madala riski staatuse eeltingimus (ettepaneku artikkel 1 punkt 14; määruse artikkel 22 lõige 1).
• Kui hetkel on taimekaitsevahendite lubade saamine väikeste kasutusalade jaoks piiratud ja ebaühtlane, siis tulevikus muutub see ettepaneku kohaselt lihtsamaks, sest kaoks nõue, et loa laiendamine peab olema „avalikes huvides“ (ettepaneku artikkel 1 punkt 33; määruse artikkel 51).

6) Määrus 528/2012

• Hetkel sätestab määrus, et biotsiidide toimeaine heakskiit antakse tähtajaliselt ning enne tähtaja möödumist tuleb esitada taotlus heakskiidu uuendamiseks, vastasel juhul kaotab aine heakskiidu kehtivuse. Ettepanekuga käiakse välja plaan muuta toimeaine heakskiit üldreeglina tähtajatuks, välja arvatud juhul, kui tegemist on eriti ohtlike omadustega toimeainega või kui komisjon peab vajalikuks tähtaja kehtestamist riskihindamise tulemuse alusel (ettepaneku artikkel 4 punkt 5; määruse artikkel 12 lõige 3).
• Kuivõrd hetkel tuleb toimeainete uuendamise menetlust läbi viia enne heakskiidu tähtaja lõppemist, olenemata sellest, kas uusi riske on ilmnenud või mitte, siis ettepaneku kohaselt, kuna heakskiit muutub tähtajatuks, ei ole toimeainete uuendamise menetlus enam automaatne, vaid algatatakse ainult vajaduse korral, näiteks riskide ilmnemisel (ettepaneku artikkel 4 punkt 7; määruse artikkel 14a).

7) Määrus 2017/625

• Kui hetkel on ametlikud kontrollid ehk meetodid, mida ametlik labor kasutab laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnooside tegemiseks, pigem jäigad, arvestamata alati riski, kauba liiki ning kiireloomulisust, siis ettepanekuga kavatsetakse ametlikud kontrollid muuta riskipõhisemaks ja proportsionaalsemaks (ettepaneku artikkel 11 punkt 1; määruse artikkel 41).
• Ettepanekuga plaanitakse muuta saadetise ehk loomade või kaupade, mida veetakse transpordivahendiga, sertifikaatide ja dokumentide regulatsiooni. Kui hetkel ei tohi saadetist, mis esitatakse piiripunktis ametlikuks kontrolliks, jagada osadeks enne, kui on tehtud ametlik kontroll kogu hulgale loomadele või kaubale, siis edaspidi võib saadetist jagada juhtudel, kui pädevad asutused nõuavad seda, et teostada füüsiline kontroll ainult osale saadetisest (ettepaneku artikkel 11 punkt 2; määruse artikkel 50 lõige 3). 
• Kui hetkel peavad ELi referentlaborid olema akrediteeritud kooskõlas standardiga ISO/IEC 17025, siis edaspidi võib ettepaneku kohaselt olla labor akrediteeritud muude sarnaste laboristandardite alusel. See tähendab, et lubatakse referentlaborite määramine ka siis, kui kõik tingimused pole täidetud, eeldusel et analüüsitulemuste usaldusväärsus on endiselt tagatud (ettepaneku artikkel 11 punkt 3; määruse artikkel 93 lõige 4).
• Sama nõue kehtib hetkel riiklike referentlaborite puhul, mis tähendab, et kõikide kõnealuste laborite meetodid peavad olema akrediteeritud. Tulevikus ei oleks ettepaneku kohaselt täielik meetodipõhine akrediteerimine kohustuslik (ettepaneku artikkel 11 punkt 4 alapunkt b; määruse artikkel 100 lõige 6).

Millal jõustuvad muudatused?

Määrus 528/2012 

• Muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.

Direktiivid 98/58/EÜ ja 2009/128/EÜ

• Muudatused jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.
• Liikmesriigid on kohustatud direktiivi siseriiklikusse õigusesse üle võtma viie aasta jooksul pärast direktiivides tehtavate muudatuste jõustumist.

Määrused 999/2001,1829/2003, 1831/2003, 852/2004 ja 853/2004, 396/2005, 1099/2009, 1107/2009, 528/2012 ja 2017/625

• Suurem osa muudatustest jõustuvad 20. päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist. Seega hetkel ei ole täpne jõustumise aeg teada.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 1. veebruariks e-posti aadressile sandra@koda.ee.  Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan regionaal- ja põllumajandusministeeriumile, kes koostab selle teema kohta Eesti riigi seisukoha.