Kas Euroopa Liit peaks taganema energiaharta lepingust?
Mis on energiaharta leping?
Energiaharta leping on energiasektori suhtes kohaldatav mitmepoolne kaubandus- ja investeerimisleping, mis allkirjastati 1994. aastal ja jõustus 1998. aastal. Energiaharta leping sisaldab sätteid investeeringute kaitse, energiamaterjalide ja -toodetega kauplemise ja nende transiidi ning vaidluste lahendamise mehhanismide kohta. Energiaharta lepingu osalisteks on näiteks Euroopa Liit, ELi 26 liikmesriiki, Jaapan, Šveits, Türgi ja enamik Lääne-Balkani ja endise NSVLi riike, välja arvatud Venemaa ja Valgevene.
Miks soovib komisjon energiaharta lepingust taganeda?
- Energiaharta lepingut ei ole alates 1990. aastatest oluliselt uuendatud. Kehtiv ajakohastamata leping ei ole ELi investeerimispoliitika ja -õigusnormidega ega ELi energia- ja kliimaeesmärkidega kooskõlas. Lepingu sätted investeeringute kaitse kohta, sealhulgas investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise mehhanismid, ei ole kooskõlas ELi lähenemisviisiga investeeringute kaitsele.
- Energiaharta lepingut on püütud moderniseerida alates 2019.aastast, kuid paraku ei ole see õnnestunud ja seetõttu hindab Euroopa Komisjon, et ainus lahendus on EL-il energiaharta lepingust välja astuda.
Millal jõustub lepingust taganemine?
- Energiaharta lepingu kohaselt jõustub Euroopa Liidu taganemine lepingust ühe aasta möödumisel päevast, mil hoiulevõtja on teate kätte saanud, või taganemisteates märgitud hilisemal kuupäeval.
- Energiaharta lepingu kohaselt kohaldatakse 20 aasta jooksul alates liidu taganemisest energiaharta lepingust jätkuvalt energiaharta lepingu sätteid selliste investeeringute suhtes, mida teiste lepinguosaliste investorid on teinud liidu territooriumil või liidu investorid on teinud teiste lepinguosaliste territooriumil.
Anna hiljemalt 29. augustiks teada, kas Euroopa Liit peaks taganema energiaharta lepingust. Vastust ootan e-posti aadressile marko@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.