Jaga oma mõtteid plaanitavate väärtpaberituru seaduse muudatuste kohta

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on ajakohastada ja lihtsustada väärtpaberiturgu reguleerivat õigusraamistiku ja parandada ettevõtjate ligipääsu kapitaliturule, viies siseriikliku õiguse vastavusse Euroopa Liidu direktiivide MiFID II (Markets in Financial Instruments Directive 2) ja IFD (Investment Firms Directive) nõuetega.

Keda mõjutab?

• Investeerimisteenuse pakkujaid ehk investeerimisühinguid;
• krediidiasutusi;
• emitente;
• investeerimisteenust pakkuvaid fondivalitsejaid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga plaanitakse kaotada ära praegu kehtiv kahe reguleeritud turu eristus (eelnõu § 1 punkt 44). Kui hetkel eksisteerivad kõrvuti nii n-ö üldine reguleeritud väärtpaberiturg kui ka väärtpaberibörs, kuhu väärtpaberite kauplemisele võtmisel kehtivad rangemad nõuded, siis tulevikus kehtiks ühtne reguleeritud turg. Noteerimisdirektiivi ja sellest tulenevalt väärtpaberibörsi reguleerivate sätete kehtetuks tunnistamine kõrvaldaks kahekordse ja osaliselt kattuva reguleerimise ja muudaks õigusraamistiku mõistmise selgemaks.
• Kehtivas õiguses puuduvad eraldi meetmed emitendi rahastatud analüüsile. Eelnõuga lisatakse seadusesse nõuded, millele investeerimisühingu või kolmanda isiku koostatud analüüs peab vastama, ning nähakse ette raamistik emitendi rahastatud analüüsi koostamiseks, mis tuleneb emitendi rahastatud analüüsi käsitlevast Euroopa Liidu tegevusjuhendist (väärtpaberituru seaduse (edaspidi VPTS) § 85⁸  lõige 2; eelnõu § 1 punkt 31). Analüüsi, mida investeerimisühing levitab ning mille eest on täielikult või osaliselt maksnud emitent, võib hakata nimetama emitendi rahastatud analüüsiks ainult juhul, kui see on kooskõlas Euroopa Liidu tegevusjuhendiga. Selle eesmärk on tagada analüüside usaldusväärsus, mis omakorda suurendab analüüside kasutamist. Emitendil tekib alates 10. jaanuarist 2030. a võimalus teha oma emitendi rahastatud analüüs üldsusele nähtavaks, esitades analüüs finantsinspektsioonile.
• Investeerimis- või kõrvalteenuse osutaja võib edaspidi tasuda korralduste täitmise teenuse ja analüüsi eest ühismaksega ka juhul, kui turukapitalisatsioon ületab emitentide analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul 1 miljardit eurot (VPTS § 85⁶ lõige 13 punkt 3; eelnõu § 1 punkt 26). Praegu on seadus piiranud ühismaksega tasumise võimalust juhtudel, kui turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa 1 miljardit eurot.
• Muudatuse tulemusel peab turu korraldaja reglemendis (turul osalemise, väärtpaberiturule kauplemisele võtmise ja tehingute tegemise ja täitmise reeglites) lisaks leppetrahvidele selgelt määratlema kõik õiguskaitsevahendid, mida on võimalik rakendada börsil osaleja, börsi liikme ja noteeritud väärtpaberi emitendi suhtes (VPTS § 127 lõige 2 punkt 10; eelnõu § 1 punkt 40).
• Aktsiate börsile viimine ja avalikkusele kuuluvate aktsiate piisavuse hindamine muutub paindlikumaks, sest kaob miinimumnõue, et aktsiate turul kauplemisele võtmiseks vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal peab olema vähemalt 25% (VPTS § 132⁶ lõige 3, eelnõu § 1 punkt 43). Eelnõu kohaselt peab edaspidi olema aktsiate börsil kauplemisele võtmiseks täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1. piisav arv aktsiaid on avalikkuse hulka kuuluvate investorite käes;
2. aktsiad kuuluvad piisavale arvule aktsionäridele;
3. avalikkusele kuuluvate aktsiate turuväärtus vastab piisaval määral kõigi seda liiki aktsiate turuväärtusele.

• Kui hetkel eeldab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) kasvuturu loomine eraldi mitmepoolse kauplemissüsteemi loomist, siis edaspidi piisab kasvuturuna registreerimiseks ka selgelt eraldatud segmendist olemasolevas kauplemissüsteemis (VPTS § 163⁵ lõige 1; eelnõu § 1 punkt 45). Seeläbi suurendatakse VKE-de väärtpaberitega kauplemisele spetsialiseerunud turgude nähtavust.
• Emitendil tekib soovi korral õigus vabatahtlikkuse alusel lisada registriandmete hulka väärtpaberite omandamise hind (väärtpaberite registri pidamise seadus (edaspidi EVKS) § 5 lõige 6; eelnõu § 13 punkt 1). See võimaldab kontohalduritel ostuhinna infot kasutada, et arvutada ja näidata korrektset tootlust ja teha õige tulumaksuarvestus väärtpaberite võõrandamistehingute korral.
• Kehtiva õiguse alusel saab keskdepositooriumi kaudu teha vaid väärtpaberist tulenevaid väljamakseid (intress, dividend, võlakirja lunastusmakse), kuid tulevikus saab läbi keskdepositooriumi teha ka väljamaksega lahutamatult seotud lisamakseid (EVKS § 15¹; eelnõu § 13 punkt 4). Kõikide maksete, mis on lahutamatult seotud konkreetse väärtpaberiga, läbi keskdepositooriumi tegemise võimaldamine teenib muuhulgas investorite võrdse kohtlemise eesmärki.

Millal jõustuvad muudatused?

• Muudatused, mis tulenevad siseriikliku õiguse MiFID II direktiiviga kooskõlasse viimisest, jõustuvad 6. juunil 2026.
• Väärtpaberibörsi ja reguleeritud väärtpaberi regulatsioonide ühtlustamisega seotud muudatused jõustuvad 5. detsembril 2026.
• Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. jaanuariks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan rahandusministeeriumile.