21.11.2024
Jaga oma mõtteid kahe olulise tööõiguse plaanitava muudatuse kohta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium uuendas töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõud, mis võimaldab tööandjal ja töötajal teatud juhtudel sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe ning lisab seadusesse põhimõtte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Anna hiljemalt 29. novembriks teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest.
Mis on muudatuste eesmärk?
- Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaldamise eesmärk on anda võimalus korraldada tööaega vastavalt töösuhte poolte vajadustele ning vähendada võlaõiguslike lepingute sõlmimist.
- Iganädalast puhkeaega puudutava muudatuse eesmärk on lahendada Euroopa Kohtu lahendist C-477/21 tingitud murekohti seoses igapäevase ja iganädalase puhkeaja andmisega.
Keda mõjutab?
Plaanitavad muudatused võivad puudutada kõiki tööandjaid, kelle juures töötavad töölepinguga töötajad.
Millised on olulisemad plaanitavad muudatused?
1) Paindliku tööaja kokkulepe (eelnõu § 1 punkt 2)
- Eelnõu annab tööandjale ja töötajale võimaluse sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid ehk tööandja ja töötaja võivad kokku leppida lisatundide tegemises. See tähendab, et paindliku tööaja kokkuleppe puhul võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde ja neid lisatunde ei loeta ületundideks.
- Tööandja võib sellise kokkuleppe sõlmida üksnes töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või kes on vanaduspensioniealine või jäänud paindlikule vanaduspensionile või kes on vähenenud töövõimega. Võrreldes eelnõu varasema versiooniga on koja ettepanekul lisandunud sellesse loetellu ka töötajad, kes omandavad kutseharidust tasemeõppes või kes on alla seitsmeaastaste laste vanemad. Kõigi teiste töötajatega on võimalik kokkulepet sõlmida üksnes siis, kui selline võimalus on ette nähtud kollektiivlepingus. Koda tegi ettepaneku lubada paindliku tööaja kokkulepet sõlmida kõikide töötajatega, kuid seda ettepanekut ei võtnud ministeerium arvesse.
- Töötaja peab esitama tööandjale paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimiseks Eesti hariduse infosüsteemist tõendi hariduse omandamise kohta või tõendi vähenenud töövõime kohta või Sotsiaalkindlustusameti tõendi ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämise kohta või sünnitõendi lapsevanemaks olemise kohta. Andmete esitamine on vajalik, et tööandjal oleks võimalik kontrollida paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise eelduste täitmist.
- Eelnõu näeb ette, et paindliku tööaja kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikus vormis ehk see tuleb allkirjastada nii tööandja kui ka töötaja poolt.
- Kokkuleppes peavad sisalduma kokkulepitud töötundide arv, lisatundide arv ja minimaalne lisatundidest etteteatamise aeg.
- Kui eelnõu varasemas versioonis oli kirjas, et tööandja ja töötaja võivad lisatundides kokku leppida kuni kümne tunni ulatuses, siis koja ettepanekul on jäänud see nõue eelnõu uuendatud versioonist välja. Seega võivad pooled lisatundides kokku leppida kuni täistööajani.
- Samas on eelnõus endiselt kirjas, et töötaja kokkulepitud tööaeg peab olema vähemalt 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ehk ta peab töötama vähemalt veerand koormusega, et temaga oleks lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet. Näiteks saavad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 0,5–0,75 koormusega (st keskmiselt 20–30 h nädalas), mis tähendab, et töötaja kokkulepitud tööaeg on 20 tundi nädalas ehk ta peab nädalas saama vähemalt 20 tundi töötada, kuid võib töötada kuni 10 tundi rohkem. Koda tegi ettepaneku asendada 10 tunni nõue 5 tunniga. kuid see ei saanud ministeeriumi heakskiitu.
- Tööandjal on lubatud paindliku tööaja kokkulepe sõlmida vaid töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Koda tegi ettepaneku jätta see punkt eelnõust välja või näha ette teatud erandid, kelle puhul ei pea seda nõuet täitma. Ministeerium võttis koja ettepanekut osaliselt arvesse, sest nüüd on eelnõus kirjas, et kui tegemist on alaealisega või kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui neli kuud või kokku vähem kui 168 tundi, siis ei tule töötajale paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimisel maksta vähemalt 1,2-kordset töötasu.
- Eelnõu kohaselt ei või kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid kokku ületada täistööaega. Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, siis on tegemist ületundidega. Näiteks kui töötaja kokkulepitud töötunnid nädalas on 10 tundi ja lisatunnid 10 tundi, siis kokku võib töötaja töötada 20 tundi nädalas ja üle selle töötatud aeg on ületunnitöö.
- Kui tööandja ja töötaja rikuvad eelpool nimetatud tingimusi, siis on paindliku tööaja kokkulepe tühine. See tähendab, et töötajaga ei ole paindliku tööaja kokkulepet sõlmitud ning kokkulepitud töötunde ületavad tunnid loetakse ületundideks. Erandina ei ole paindliku tööaja kokkulepe tühine, kui pooled on paindliku tööaja kokkuleppe sõlminud kehtivalt, kuid töötaja jätab mõne aja möödudes teavitamata selliste asjaolude muutusest, mis mõjutavad kokkuleppe kehtivust. Näiteks ei anna töötaja tööandjale teada õpingute lõppemisest või töövõime taastumisest.
- Töötajal on õigus lisatundide tegemisest keelduda. Pakutavate lisatundide vastuvõtmist tuleb töötajal kinnitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks kirjalikult, SMS-iga või e-kirja teel. Kui tööandja lisab töötajate lisatunnid tööajakavasse, saavad töötajad kogu tööajakavas kajastatava ajaperioodi lisatundidega korraga nõustuda. Sellisel juhul ei pea töötaja iga kord lisatundide tegemisega eraldi nõustuma. Kui tööajakava muutub lisatundide osas, tuleb töötajalt lisatundide tegemiseks uuesti nõusolek saada.
- Summeeritud tööaja arvestuse korral võib töötaja lisatunde summeerida, kuid töötajaga kokkulepitud töötundide ja lisatundide summeerimisel tuleb kasutada sama arvestusperioodi. Näiteks kui tööandja summeeritud tööaja arvestusperiood on neli kuud, tohib ka paindliku tööaja kokkuleppe alusel tehtud tunde summeerida sama perioodi ulatuses.
- Töötajaga, kellega on sõlmitud paindliku tööaja kokkulepe, ei tohi sõlmida konkurentsipiirangu kokkulepet.
2) Iganädalane puhkeaeg (eelnõu § 1 punkt 3)
- Õigusselguse tagamiseks lisandub töölepingu seadusesse põhimõte, et iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega. Seega muudatuse jõustumisel taastub senine pikaaegne praktika, mille kohaselt tuleb töötajatele tagada igal nädalal kokku minimaalselt 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning graafikuga töötajate puhul 36 tundi. Hiljutisest Euroopa Kohtu otsusest tulenevalt kehtib Eestis hetkel tõlgendus, et iganädalane järjestikune puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga on vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajate puhul minimaalselt 47 tundi.
- Eelnõu varasemas versioonis sisaldus lahendus, mille kohaselt tuleb töötajale kord nädalas tagada järjestikku senisest pikemat puhkeaega (47 või 59 tundi), kuid sellest põhimõttest võis teha erisuse kollektiivlepinguga või kui töötajale on kaks korda kalendrikuus tagatud järjestikku igapäevane ja iganädalane puhkeaeg. Koda oli sellise lahenduse osas kriitiline ning ministeerium tuli nüüd välja ettepanekuga, mis taastab varasema tõlgenduse puhkeaja osas.
Millal jõustuvad plaanitavad muudatused?
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamise päeva. Täpne jõustumise kuupäev ei ole teada. Järgmise sammuna peab eelnõu saama valitsuse toetuse ning seejärel läbima riigikogu menetluse.
Anna teada, kas ja milliseid muudatusi tuleb teha eelpool kirjeldatud muudatustes. Vastust ootan hiljemalt 29. novembriks e-posti aadressile marko@koda.ee.