Jaga mõtteid, kuidas muuta täitemenetluse peatamise regulatsiooni

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on muuta täitemenetluse peatamise korda selliselt, et see arvestaks senisest enam menetlusosaliste huve ning toimiks kooskõlas teiste võlgnevuste lahendamisele suunatud menetlustega.

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes on võlgnikud;
• Ettevõtjaid, kes nõuavad võlga sisse.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Väljatöötamiskavatsus pakub välja idee täiendada täitemenetluse seadustikku normiga, mis võimaldab peatada täitemenetluse kas osaliselt või täies ulatuses. Kehtiv täitemenetluse seadustiku regulatsioon ei erista täitemenetluse osalist peatamist ja täitemenetluse peatamist täies ulatuses. Kehtiv täitemenetluse seadustiku § 47 sätestab sisuliselt, et täitemenetluse peatamisel teeb kohtutäitur täitemenetluse peatamise otsuse, toimetab selle kätte pooltele ja asjassepuutuvatele kolmandatele isikutele ning peatamise ajal jääb kehtima võlgniku varale seatud käsutuskeeld. Väljatöötamiskavatsus tunnistab, et täitemenetluse peatamisel on absoluutne mõju kogu täitemenetlusele, sõltumata peatamise asjaoludest, kuid samas on teatud juhtudel selline peatamise kõikehõlmav toime ilmselgelt põhjendamatu. Näiteks peatub praegu kogu täitemenetlus ka siis, kui võlgnik vaidlustab üksnes sissetuleku arestimise ulatust. Edaspidi saaks kohtutäitur või kohus vaidluse esemest lähtudes peatada ka ainult osa menetlusest, näiteks konkreetse täitetoimingu, konkreetset vara või sissetulekut või üksnes vaidlusaluse summa sissenõudmist, ning ülejäänud osas võiks menetlus jätkuks (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.1).
• Kehtiva täitemenetluse seadustiku § 47 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise ajal tehtud täitetoimingud jõusse ja võlgniku varale seatud keelumärked püsima, kuid arestimisakti alusel nõude täitmine peatub. Seadusest ei selgu aga üheselt, kuidas tuleb peatamise ajal toimida võlgniku arestitava sissetulekuga, sealhulgas kontole laekuva sissetulekuga. Väljatöötamiskavatsus pakub välja idee täiendada täitemenetluse seadustikku normiga, mille kohaselt ei kehti peatamise ajal võlgniku sissetulekule, muudele sarnastele nõudeõigustele ja kontodele samas menetluses arestimisaktiga seatud käsutuspiirangud. See tähendab, et peatamise ajal ei tee kolmas isik võlgniku sissetulekust kinnipidamisi ega kanna raha kohtutäiturile ning võlgnikul taastub käsutusõigus kogu oma sissetuleku ja kontode üle. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on selline tagajärg tuletatav ka kehtivast õigusest, kuid seda soovitakse õigusselguse huvides eraldi reguleerida (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.2).
• Kehtiv täitemenetluse seadustik ei sätesta selgelt, kuidas peab kolmas isik toimima, kui võlgniku sissetulekule on seatud arestid mitmes täitemenetluses ja peatub see menetlus, mille arestimisakt on järjekorras esimene. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kolmanda isiku kohustus asuda sel juhul täitma järgmist arestimisakti praegugi tuletatav täitemenetluse seadustiku § 47 lõikest 2 ja § 119 lõikest 1. Väljatöötamiskavatsus pakub välja täiendada täitemenetluse seadustikku selgesõnalise normiga, mille kohaselt asub kolmas isik esimese arestimisakti täitmise peatumisel täitma järjekorras järgmist arestimisakti, lähtudes selles kehtestatud piirangutest ja korraldustest. Pärast peatamise aluse äralangemist ja menetluse jätkumist taastub esialgne aktide täitmise järjekord (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.3).
• Kehtiva füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 16 lõike 3 kohaselt peatab kohus usaldusisiku nimetamisel võlgniku suhtes toimuva täitemenetluse. Lisaks võib kohus kohaldada füüsilisest isikust võlgniku vara suhtes pankrotiseaduse § 20 lg 1 alusel käsutuskeeldu, mille tagajärjena osaleb usaldusisik võlgniku vara käsutamises seaduses sätestatud ulatuses. Seadusest ei selgu aga, kuidas suhestuvad täitemenetluses varem seatud arestid ja maksejõuetusavalduse menetlemisel kohtu seatud käsutuspiirangud. Praktikas on tekkinud olukordi, kus täitemenetluses seatud arestid takistasid maksejõuetusavalduse menetlemist ja võlgnikul maksejõuetusavalduse menetluse kulude kandmist. Väljatöötamiskavatsus pakub välja sätestada, et peatatud täitemenetlustes tehtud arestid jäävad küll kehtima, kuid neis seatud piirangud maksejõuetusavalduse menetlemise ning sellele järgneva võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse ajal ei kehti. Kui kohus käsutuskeeldu ei kohalda, saab võlgnik oma sissetulekut ja kontot vabalt käsutada. Kui kohus käsutuskeelu kohaldab, kehtivad üksnes kohtu määratud piirangud ja vabastused. Lisaks kaalutakse võlgniku kohustamist suunama kõik oma sissetulekud enda nimele Eestis avatud kontole, et usaldusisikul oleks nende üle kontroll (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.4).
• Väljatöötamiskavatsus käib välja idee lisada täitemenetluse seadustikku norm, mille kohaselt peatub täitmisele esitatud nõude sundtäitmise aegumine ajaks, kui täitemenetlus on peatatud täitemenetluse seadustiku §-de 45 ja 46 alusel või kui kohus on täitemenetluse seadustiku § 45 alusel täitmist pikendanud või ajatanud. Praegu sellist selgesõnalist normi täitemenetluse seadustik ei sisalda (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.5).
• Kehtiva täitemenetluse seadustiku § 16 lõike 2 kohaselt määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärast võlgniku surma tuleb pärandvara suhtes jätkuvas täitemenetluses teha toiming, mida muidu tuleks teha võlgniku juuresolekul või millest tuleks võlgnikule teatada, ning pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas pärija pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja. See tähendab, et võlgniku surma korral menetlus jätkub. Väljatöötamiskavatsusega on kavas täiendada täitemenetluse seadustikku sättega, mille kohaselt peatub täitemenetlus alates võlgniku surmast kuni pärimismenetluse või pärandvara inventuuri lõpuni (väljatöötamiskavatsuse punkt 3.2.6).

Millal jõustuvad muudatused?
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt koostatakse eelnõu 2027. aastal II poolaastal. Eelnõu eeldatav jõustumisaeg on 2028 aasta.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 7. oktoobriks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.