Avalda arvamust maa korralise hindamise metoodika osas
Keda muudatused mõjutavad?
Muudatused mõjutavad maaomanikest ettevõtjaid.
Miks on vaja maa korralise hindamise metoodikat?
Maa hindamise seadus näeb ette, et maa hindamist tuleb läbi viia korraliselt iga nelja aasta järel. Esimene korraline hindamine toimub juba sel aastal. Hetkel puuduvad õigusaktis reeglid selle kohta, milline on maa korralise hindamise metoodika. Seetõttu on ministeerium praeguse eelnõu välja töötanud. Maa hindamise metoodikat hakatakse edaspidi kasutama selleks, et teha kindlaks maa väärtus ja selle muutumine aja jooksul, samuti on see aluseks maamaksu suuruse määramisel.
Millised tehingud ei lähe maa korralise hindamise puhul arvesse? (vt eelnõu § 2)
- Tehingud, mis ei ole müügitehingud
- Tehingud, mille vähemalt üks pool on riik või kohalik omavalitsus, välja arvatud juhul, kui tegemist on enampakkumisega
-
Sundolukorras tehtud tehingud, näiteks pankroti või täitemenetluse raames
- Sugulaste või äripartnerite vahel tehtud tehingud
- Tehingud, mille ühel poolel on erihuvidega isikud
-
Tehingud, mille puhul on ilmne, et need pole tehtud vaba turu tingimustes
-
Lisaks ei lähe maatehingute puhul arvesse:
- Tehinguobjektid, mis on hoonestatud
- Tehinguobjektid, mis ei ole kinnisasjad
- Tehingud, millega müüakse mõtteline osa kinnisasjast
- Tehingud, mille kasutuseesmärk ei ole katastriüksuse sihtotstarbeline ega kõlvikuline kasutus
- Tehingud, mille puhul müüdi sama lepinguga hoonestatud kinnisasi
- Tehingud, mille puhul on kinnisasi koormatud hoonestusõiguse, kasutusvalduse või muu piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva kitsendusega, mis võib olla mõjutanud hinda
- Lisaks ei lähe põllumajandusmaa tehingute puhul arvesse:
- tehingud, mille katastriüksuse sihtotstarve ei ole 100% maatulundusmaa
- tehingud, mille puhul on haritava maa kõlviku osakaal 80% või väiksem ja metsamaa kõlviku osakaal suurem kui 10%
-
tehingud, mille puhul on kinnisasja pindala 2 hektarit või sellest väiksem.
-
Lisaks ei lähe metsamaa tehingute puhul arvesse:
-
Tehingud, mille katastriüksuse sihtotstarve ei ole 100% maatulundusmaa
-
Tehingud, mille puhul on metsamaa kõlviku osakaal 80% või väiksem
-
Tehingud, mille puhul on müüdud kinnisasja pindala 2 hektarit või sellest väiksem
-
Tehingud, mille puhul oli kinnisasi tehingu tegemise ajal kaetud kasvava metsaga rohkem kui 10% ulatuses
-
-
Lisaks ei lähe ehitusmaa tehingute puhul arvesse:
-
Tehingud, millega on müüdud üle kahe katastriüksuse
-
Tehingud, mille puhul ei ole katastriüksuse sihtotstarve 100% elamumaa
-
Tehingud, mille puhul ei jää müüdava ehitusmaa pindala vahemikku 501 kuni 20 000 ruutmeetrit
-
Millised asjaolud mõjutavad maa väärtust korralistel hindamisel lisaks varasematele tehingutele?
-
Asukoht (vt eelnõu § 5). Asukohad hakkavad eeldusliku ruutmeetri hinna järgi olema jaotatud kaheksasse klassi (asukohaklass), kusjuures esimese klassi ruutmeetri hind on üle 300 euro ning kaheksanda klassi ruutmeetri hind on alla 1 euro.
-
Kasutus (vt eelnõu § 6). Kasutuse määramisel on aluseks katastriüksuse sihtotstarve ning kõlvikute osakaal. Katastriüksuse sihtotstarbest sõltub, millisesse rühma (ehitusmaa, põllumajandusmaa, metsamaa) kinnisasi kuulub ning vastava rühma hindamismudel on aluseks maa hinna kujunemisele korralise hindamise käigus.
-
Taristu (vt eelnõu § 7). Taristu puhul hakkavad maa hinnale mõju avaldama järgmised tegurid:
-
Põllumajandusmaa puhul:
-
Juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kui kinnisasi asub asukohaklassis 4-8 ehk piirkonnas, kus maa eelduslik ruutmeetri hind on väiksem kui 50 eurot.
-
Põllumajandushoonete arv kinnisasja lähipiirkonnas
-
-
Ehitusmaa puhul:
-
Juurdepääs avalikult kasutatavale teele, kui kinnisasi asub asukohaklassis 4-8
-
-
-
Pindala (vt eelnõu § 8). Mida suurem on kinnisasja pindala, seda madalam on ühe ruutmeetri hind.
-
Maa kvaliteet (vt eelnõu § 9).
-
Põllumajandusmaa puhul:
-
Maa keskmine mullaviljakuse väärtus
-
Liigniiske mulla esinemise protsent maatükil
-
-
Metsamaa puhul:
-
Metsata metsamaa keskmise eelneva viie aasta keskmise tehingute hinna ja kasvukohatüübi, metsamaa boniteedi ja kuivenduse koosmõju väljendava teguri korrutis
-
-
-
Ehitusõigus (vt eelnõu § 10). Ehitusõigus mõjutab maa väärtust vaid Tallinna ja Tartu teatud piirkondades.
-
Tallinnas Juhkentali, Järve, Kadriorg, Kalamaja, Kassisaba, Keldrimäe, Kelmiküla, Kitseküla, Kompassi, Kurepõllu, Lilleküla, Luite, Maakri, Maarjamäe, Merimetsa, Mustjõe, Paevälja, Pelgulinn, Raua, Sadama, Sibulaküla, Sikupilli, Südalinn, Tatari, Tondi, Torupilli, Tõnismäe, Uus Maailm, Uuslinn, Vanalinn, Veerenni ja Ülemiste asumid ning teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ Haabersti, Järve, Sitsi, Sääse, Tondiraba kõrghoonete piirkonnad
-
Tartus Ees-Karlova, Kastani-Filosoofi, Riiamäe, Supilinna, Toometaguse, Tähtvere, Ujula-Kvissentali, Uueturu, Vaksali, Vanalinna ja Ülejõe asumid.
-
Millal muudatused jõustuvad?
Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast muudatuste avaldamist Riigi Teatajas. Muudatuste jõustumise täpne aeg ei ole hetkel teada.
Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Vastuseid ootan hiljemalt 19. mai õhtuni aadressil kaspar@koda.ee. Ettevõtjatelt saadud tagasiside põhjal koostan kaubanduskoja seisukoha, mille edastan keskkonnaministeeriumile.