Mida tähendab summeeritud tööaja arvestus? 
Summeeritud tööaja puhul jaguneb tööaeg teatud ajaperioodi ehk arvestusperioodi (nt kaks kuud) jooksul ebaühtlaselt. Summeeritud tööaega kasutatakse graafiku alusel töötamise puhul. Näiteks ühel nädalal tuleb töötada 6 tundi päevas ning teisel nädalal 10 tundi päevas. Samuti võib nädalate lõikes erineda tööpäevade arv. Summeeritud tööaja periood ehk arvestusperiood võib olla kuni 4 kuud.

Mida tähendab paindliku tööaja kokkulepe?
Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni ja neid lisatunde ei loeta ületundideks. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja töötab arvestuslikult 20–30 tundi nädalas, millest 20 tundi tuleb tööandjal alati tagada ja 10 tundi on lisatunnid, mida ei loeta ületundideks.

Millised tingimused kehtivad paindliku tööaja kokkuleppe kohaldamiseks summeeritud tööaja arvestuse puhul?
Summeeritud tööaja arvestuse korral peab tööandja kandma kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid tööajakavasse, kus need on selgelt eristatavad, näiteks tuues esile teise värviga või tähistades terminiga „lisatund“. Arvestusperioodi lõppedes peab tööandja esitama töötajale selge ja arusaadava tööajakava, kus on kogu töötatud arvestusperioodi kohta eristatud kokkulepitud tunnid, lisatunnid ja ületunnid.
Kokkuleppe võib sõlmida üksnes töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär.
Lisaks peab kokkuleppe sõlmimiseks olema töötaja arvestuslik tööaeg vähemalt 10 tundi nädalas ehk töötaja peab töötama vähemalt veerand koormusega. Kokkuleppe sõlmimise tingimuseks on ka see, et kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei tohi kokku ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas. See tähendab, et maksimaalne võimalik tööaja paindlikkus on 30 tundi nädalas ehk arvestuslik tööaeg saab olla 10-40 tundi nädalas.
Kõik paindliku tööaja kokkuleppe tingimused on kirjas töölepingu seaduse §-is 43³.

Kuidas toimub töötasu maksmine summeeritud tööaja korral?
Summeeritud tööaja korral võib töötasu arvestuse sõlmida kahel viisil. Pooled võivad kokku leppida tunnitasus ning sellisel juhul makstakse iga kuu töötasu vastavalt kuus töötatud tundide arvule. Teine võimalus on leppida kokku kuutasus ning sellisel juhul makstakse iga kuu kokkulepitud töötasu, mis ei sõltu tegelike töötundide arvust.

Mille poolest erineb tööleping muudest teenuse osutamise lepingutest?
Tööleping erineb muudest teenuse osutamise lepingutest (nt käsundusleping, töövõtuleping) eelkõige selle poolest, et tööandja määrab töö tegemise aja, koha ja viisi.

Kui pikk võib olla katseaeg?
Töölepingu seaduses on kirjas, et katseaeg kestab 4 kuud. Samas on tööandjal ja töötajal lubatud kokku leppida lühemas katseajas, näiteks 2 kuud või 1 nädal. Samuti võivad pooled leppida kokku, et katseaega ei kohaldata. Katseaja kestus peab sisalduma töölepingus.

Kui täpselt tuleb kokku leppida töö tegemise kohas?
Töölepingu seadus eeldab, et tööülesannete täitmise koht lepitakse kokku linna või valla täpsusega. Tööandja ja töötaja võivad töötamise asukoha märkida töölepingusse ka kitsamalt või laiemalt kui kohaliku omavalitsuse täpsusega. Töö tegemise koht võib olla konkreetne aadress (nt Toom-Kooli 17), maakond (nt Harjumaa), mitu maakonda (nt Harjumaa, Tartumaa), Eesti Vabariik, mitu riiki (nt Eesti, Soome) või veelgi laiem piirkond (nt Euroopa Liit).