Mida kujutab endast paindliku tööaja kokkulepe?
Paindliku tööaja kokkuleppe kohaselt võib töötaja lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni ja neid lisatunde ei loeta ületundideks. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 20–30 tundi nädalas, millest 20 tundi tuleb tööandjal alati tagada ja 10 tundi on lisatunnid. Kokkulepe pakub nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning võimaldab paremini toime tulla olukordades, kus tööandja töömaht ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötajal on periooditi erinev töö tegemise võimalus ja valmisolek.
Millised tingimused peavad sisalduma paindliku tööaja kokkuleppes?
Töölepingu seaduse kohaselt peavad kokkuleppes sisalduma kokkulepitud töötundide arv, lisatundide arv, minimaalne lisatundidest töötajale etteteatamise aeg, töötaja õigus loobuda lisatundide tegemisest ning kui töötaja nõustub lisatundidega, siis peab töötaja seda eelnevalt iga kord kinnitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Koja poolt koostatud näidis vastab töölepingu seaduse tingimustele.
Millises vormis tuleb sõlmida paindliku tööaja kokkulepe?
Töölepingu seaduse kohaselt tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult. See tähendab, et kokkulepe peab olema allkirjastatud nii tööandja kui ka töötaja poolt. Kui kokkulepe ei ole allkirjastatud mõlema poole poolt, on kokkulepe tühine. Sellisel juhul ei ole töötajaga paindliku tööaja kokkulepet sõlmitud ning kokkulepitud töötunde ületavad tunnid loetakse ületundideks.
Millise töötajaga on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet?
Paindliku tööaja kokkuleppe võib sõlmida üksnes töötajaga, kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Lisaks peab kokkuleppe sõlmimiseks olema töötaja tööaeg vähemalt 10 tundi nädalas ehk töötaja peab töötama vähemalt veerand koormusega. Kokkuleppe sõlmimise tingimuseks on ka see, et kokkulepitud töötunnid ja lisatunnid ei tohi kokku ületada täistööaega ehk 40 tundi nädalas. See tähendab, et maksimaalne võimalik tööaja paindlikkus on 30 tundi nädalas ehk tööaeg saab olla 10-40 tundi nädalas.
Millal tekivad töötajal paindliku tööaja kokkuleppe alusel töötades ületunnid?
Kui töötaja töötab üle kokkulepitud töötundide ja lisatundide, on tegemist ületundidega. Näiteks kui tööaeg on 10-20 tundi nädalas, millest kokkulepitud töötunnid on 10 tundi ja lisatunnid 10 tundi, siis kokku võib töötaja töötada 20 tundi nädalas ja üle selle töötatud aeg on ületunnitöö.
Kas töötajal on õigus keelduda lisatundide tegemisest?
Töötajal on kohustus töötada vaid kokkulepitud töötundide ulatuses. Seetõttu on töötajal õigus lisatundidest keelduda. Töötaja saab otsustada lisatundide vastuvõtmise üle vastavalt oma soovidele ja võimalustele. Kui töötaja on lisatundidega nõustumist kinnitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, siis ei ole töötajal lubatud lisatundide tegemisest keelduda. See tähendab, et kokkulepitud lisatunde saab muuta üksnes poolte kokkuleppel.
Kas töötaja peab andma nõusoleku lisatundide tegemiseks?
Jah, töötaja peab andma tööandjale iga kord nõusoleku, et soovib ja on valmis lisatunde tegema. Töötaja peab kinnitama pakutavate lisatundidega nõustumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks SMS-iga või e-kirja teel.
Kui tööandja lisab töötaja lisatunnid tööajakavasse, saab töötaja kogu tööajakavas kajastatava ajaperioodi lisatundidega korraga nõustuda. Sellisel juhul ei pea töötaja iga kord lisatundide tegemisega eraldi nõustuma. Kui tööajakava lisatundide osas suureneb, tuleb tööandjal saada töötajalt lisatundide tegemiseks uuesti nõusolek.
Kui pikalt peab tööandja ette teada andma lisatundide tegemise võimalusest?
Töölepingu seaduse kohaselt tuleb paindliku tööaja kokkuleppes leppida kokku minimaalne lisatundidest etteteatamise aeg. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et tööandja peab teavitama töötajat lisatundidest vähemalt 10 kalendripäeva ette.
Kuidas toimub paindliku tööaja kokkuleppe muutmine?
Üldreeglina toimub kokkuleppe muutmine poolte kokkuleppel ehk mõlemad pooled peavad muudatused allkirjastama.
Seadus näeb töötajate kaitseks ette ühe erandi. Nimelt kui töötaja on töötanud viimase kuue kuu jooksul enamuse ajast rohkem kui kokkulepitud töötunnid, on töötajal õigus nõuda paindliku tööaja kokkuleppe muutmist ja kokkulepitud töötundide suurendamist. Näiteks saab töötaja nõuda kokkulepitud töötundide arvu suurendamist, kui pooled on kokku leppinud töökoormuses 0,5 kuni 1,0 ja töötaja on viimase kuue kuu jooksul töötanud viiel kuul 0,75 koormusega. Kui tööandja ja töötaja ei jõua uues kokkulepitud töötundide määras kokkuleppele, on töötaja kokkulepitud tööajaks tööandjale taotluse esitamise seisuga töötaja viimase kuue kuu keskmine töötundide arv seitsmepäevase ajavahemiku jooksul.
Mis saab, kui pooled rikuvad töölepingu seadusest tulenevaid paindliku tööaja kokkuleppe tingimusi?
Kui tingimusi rikutakse, siis on kokkulepe tühine. Näiteks kui töötaja kokkulepitud tööaeg on lühem kui 10 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul või kui töötajale makstakse väiksemat tunnitasu kui 1,2-kordne tunnitasu alammäär, on kokkulepe tühine. Sellisel juhul on kokkulepe tühine algusest peale. See tähendab, et töötajaga ei ole paindliku tööaja kokkulepet sõlmitud ning kokkulepitud töötunde ületavad tunnid loetakse ületundideks.
