WTO e-kaubanduse moratooriumi tulevik: mida peab teadma Eesti ettevõtja?
26.–29. märtsil Kamerunis toimunud WTO 14. ministrite konverentsil ei jõudnud liikmesriigid kokkuleppele e-kaubanduse moratooriumi pikendamises. Seetõttu aegus moratoorium 31. märts 2026, mis võib mõjutada ka Eesti ettevõtteid. Läbirääkimised moratooriumi tuleviku üle jätkuvad Genfis ning Eesti toetab selle võimalikult kiiret pikendamist.
Moratooriumi lõppemine ei tähenda siiski, et riigid hakkaksid kohe digiteenustele tollimakse kehtestama. Endiselt on palju ebaselgust, kuidas sellised tollid tehniliselt toimiksid. Samuti vähendab riikide valmisolekut uute keerukate süsteemide rakendamiseks asjaolu, et läbirääkimised jätkuvad ja lõplikku selgust ei ole veel saavutatud.
Ettevõtjate jaoks on positiivne, et WTO 14. ministrite konverentsil lepiti kokku eraldi e-kaubanduse kokkuleppes, millega liitus 66 riiki. Need riigid on lubanud mitte kehtestada omavahel digikaubandusele tollimakse. Kokkulepe ei piirdu ajutise tollimaksude mittekehtestamisega, vaid hõlmab laiemalt digikaubanduse reeglite (digiallkirjad, e-isikutuvastus, e-arved jne) kujundamist ja süvendatud koostööd osalevate riikide vahel. Nendeks riikideks on:
Austraalia, Bahrein, Benin, Brunei, Burkina Faso, Cabo Verde, Kanada, Hiina, Costa Rica, Euroopa Liit, Gambia, Gruusia, Hongkong, Island, Iisrael, Jaapan, Kasahstan, Lõuna-Korea, Kuveit, Kõrgõzstan, Laos, Liechtenstein, Malaisia, Mauritius, Moldova, Mongoolia, Montenegro, Uus-Meremaa, Põhja-Makedoonia, Norra, Omaan, Peruu, Filipiinid, Katar, Singapur, Šveits, Ukraina, Araabia Ühendemiraadid, Ühendkuningriik.
Mis on e-kaubanduse moratoorium?
Alates 1998. aastast on WTO liikmed kokku leppinud, et elektroonilistele edastustele tollimakse ei kehtestata. See tähendab, et digitaalsed tooted ja teenused – näiteks tarkvara ja pilveteenused – saavad liikuda üle piiride tollimaksuvabalt. Kokkulepet on WTO ministrite konverentsidel regulaarselt pikendatud.
Moratooriumi eesmärk on hoida digikaubandus avatud ja prognoositavana ning vältida killustunud tollirežiimide teket. Euroopa Liit ja Eesti toetavad moratooriumi jätkumist ning soovivad ideaalis muuta selle püsivaks või vähemalt pikendada seda mitmeks aastaks. WTOs esindab ELi liikmesriike Euroopa Komisjon.
Erinevalt varasemast lõpeb moratoorium seekord automaatselt, kuna pikendust ei kinnitatud. Läbirääkimised jätkuvad WTO esinduses Genfis. Edasiseks arenguks on kolm peamist stsenaariumi:
- moratooriumi püsivaks muutmine (alaline pikendamine);
- ajutine pikendamine, näiteks 2–4 aastaks;
- moratooriumi lõplik lõppemine.
Arutelud on keerulised, sest osa riike - näiteks India, Indoneesia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia - soovib säilitada võimaluse selliseid tollimakse kehtestada, viidates vajadusele suurendada eelarvetulusid.
Milline võib olla mõju Eesti ettevõtjatele?
Eesti ekspordib ELi-välistesse riikidesse ligikaudu 2,9 miljardi euro väärtuses teenuseid, mida moratoorium puudutab. Kui tollimaksud kehtestaksid ainult need riigid, kes moratooriumi praegu ei toeta (nt India, Indoneesia, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia), mõjutaks see umbes 157 miljoni euro väärtuses teenuseid aastas, sealhulgas ligikaudu 47 miljonit eurot IKT-teenuseid. Kui tollimaksud laieneksid kogu asjakohasele ELi-välisele teenuseekspordile, oleks mõju oluliselt suurem.
Illustratiivne mõju:
Kogu asjakohane ELi-väline teenuseeksport:
- 5% toll ≈ 146 miljonit eurot lisakulu aastas
- 15% toll ≈ 439 miljonit eurot lisakulu aastas
Nelja riigi puhul (India, Indoneesia, Lõuna-Aafrika, Brasiilia):
- 5% toll ≈ 8 miljonit eurot aastas
- 15% toll ≈ 23 miljonit eurot aastas
Praktikas koondub mõju eelkõige ettevõtetele, kes tegutsevad aktiivselt nendel turgudel. Sõltuvalt turuolukorrast võib osa lisakuludest kanduda edasi klientidele. Lisaks otsestele tollikuludele tuleb arvestada ka täiendava halduskoormusega, näiteks deklareerimise ja aruandlusega. Makromajanduslikus vaates jääb mõju Eesti SKP-le tõenäoliselt piiratud, kuid üksikute ettevõtete jaoks võib see olla märkimisväärne.