Välismaalaste seaduse erisused vajavad rohkem teavitustööd

Siseministeerium saatis vastuse eelmisel nädalal kaubanduskoja esitatud ettepanekule vabastada sisserände piirarvu alt välismaalased kellele antakse elamisluba töötamiseks ja kes on omandanud Eestis kõrghariduse. Vastusest selgub, et tehtud ettepanekud on juba erisustena seaduses olemas.

Vastus ettepanekule, et sisserände piirarvu alt tuleks välja jätta välja Eestis kõrghariduse omandanud välismaalased.

Kui välismaalane on Eestis õppinud elamisloa alusel ning omandanud siin kõrghariduse, siis saab välismaalane taotleda elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks ning ta ei lähe sisserände piirarvu hulka. Lisaks ei pea tööandja talle maksma vähemalt Eesti keskmist palga ega taotlema luba töötukassalt.

Juhul, kui välismaalane on õppinud Eestis elamisloa alusel, aga ei ole siin kõrgharidust omandanud ja taotleb elamisluba töötamiseks või ettevõtluseks, ka siis ei lähe ta sisserände piirarvu alla, aga talle tuleb maksta vähemalt Eesti keskmist palka ja tuleb taotleda töötukassa luba.

Vastus ettepanekule võimaldada välismaalasel, kelle õppimiseks antud elamisloa kehtivusaeg on lõppenud, viibida Eestis pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist seaduslikul viisil vähemalt aasta.

Pärast elamisloa kehtivusaja lõppemist võivad Eestis viibida õppimiseks elamisloa saanud välismaalased ning teadlased/õppejõud kuni 270 päeva. Seejuures, kui välismaalane leiab endale töö täiendava viibimisperioodi jooksul ning esitab elamisloa taotluse, on tema riigis viibimine seaduslik kuni taotluse menetluse lõpuni. Võttes arvesse, et elamisloa menetlus kestab kuni kaks kuud, on õppuril seega lubatud Eestis viibida kuni 330 päeva, kuniks ta uue elamisloa saab.

Lisaks leidis siseministeerium, et välismaalasi ja ettevõtjaid tuleb senisest rohkem teavitada võimalustest ja erisustest, mis täna seaduses on.

Vaata koja esitatud arvamust siit.