Uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus toob muudatusi ka ettevõtetele

1. oktoobril jõustub uus kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, mis koondab senised kriisideks ja riigikaitseks valmistumise põhimõtted ühtseks süsteemiks. Ettevõtete jaoks tähendab see eelkõige seniste kohustuste täpsustumist ning uue püsiva kriisiülesande süsteemi kasutuselevõttu. Muudatused puudutavad nii elutähtsa teenuse osutajaid kui ka teisi ettevõtteid, kellele on seaduse alusel pandud püsiv kriisiülesanne.

Miks oli uut seadust vaja?

Tõhusa ettevalmistuse ja reageerimise on seni muutnud keeruliseks see, et ulatuslike ja kriiside ja ohtude korral on mitmete tsiviilasutuste ning ettevõtete rollid ning vastutus jäänud ebaselgeks. Samuti olid varasemalt erinevate kriiside, näiteks tsiviilkriiside ja sõjaohu puhul kriisijuhtimise ning valmistumise põhimõtted erinevad. Samuti kui seni oli ettevõtete toimepidevuse tagamine suunatud eelkõige rahuaja hädaolukordadele, siis uue seadusega laieneb ja täpsustub see kohustus läbivalt kõigile kriisiolukordadele, sealhulgas sõjaajale ja riigikaitselistele kriisidele.

Uus seadusega, mis koondab kehtivad kolm seadust ehk riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse ühtseks tervikuks, saab see ebaselgus läbi. 

Kõigist elutähtsa teenuse osutajatest saavad püsiva kriisiülesande täitjad

Elutähtis teenus on kõigile hädavajalik teenus, mis peab olema tagatud igas olukorras, nii tavapärasel ajal kui ka kriisis. Eestis on 22 elutähtsat teenust, mis hõlmavad näiteks tervishoidu, toidu ja ravimitega varustamist, energia- ja veeteenuseid, side- ja andmesideühendusi, transpordi põhitaristut ning finantssüsteemi toimimist. 

Uue seadusega saavad kõigist elutähtsa teenuse osutajatest ka püsiva kriisiülesande täitjad. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kohustused, mis on sätestatud hädaolukorra seaduses, suuresti ei muutu. Uue seadusega muutub aga selgemaks elutähtsa teenuse osutaja ülesanne jätkata oma teenuse osutamist ka riigikaitselise kriisi korral. Kui elutähtsad teenused on seotud Euroopa Liidu direktiividega, neid hinnatakse erinevate kriteeriumite ja vastava metoodika alusel ning neile kohaldub Euroopa Liidu regulatsioon, siis püsiv kriisiülesanne on riigisisene mehhanism, tagamaks, et riigile ja ühiskonnale olulised teenused peale elutähtsate teenuste oleks samuti teatud tasemel tagatud.

Seega ei tähenda püsiva kriisiülesande süsteem elutähtsa teenuse osutajatele suures osas täiesti uusi toimepidevuse kohustusi. Muutub aga see, et elutähtsa teenuse osutajate kriisiülesanded on nüüd osa ühtsest kriisiülesannete süsteemist ning hõlmavad selgemalt ka riigikaitselist kriisi. Varasemalt puudus seadustes selline ühtne "püsiva kriisiülesande" kontseptsioon. Nüüd asendatakse sellega senised killustatud riigikaitseülesanded ja hädaolukorra nõuded, koondades need ühtseks süsteemiks nii tsiviil- kui ka riigikaitseliste kriiside jaoks. 

Kõik püsiva kriisiülesandega ettevõtted ei ole elutähtsa teenuse osutajad

Oluline on eristada elutähtsa teenuse osutajaid teistest püsiva kriisiülesande täitjatest. Uue seaduse kohaselt saavad kõik elutähtsa teenuse osutajad ka püsiva kriisiülesande täitjaks, kuid püsiv kriisiülesanne võib olla ka ettevõttel, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad. Ettevõtjate püsivad kriisiülesanded määratakse seaduses või seaduse alusel ning ülesanne peab olema seotud ettevõtja tavapärase tegevuse, teadmiste, oskuste ja olemasolevate ressurssidega.

Näiteks on seaduse kohaselt püsiva kriisiülesande täitja ka jäämurdeteenuse osutaja, õhukvaliteedi taseme hindaja, lennujulgestusteenuse osutaja, paapealne teenindaja, võrgu või selle osa arendamise või käigus pidamise teenust osutav isik, avalikku reisijatevedu osutav raudtee-ettevõtja, sadamaoperaator, terviseteenuse osutaja (kes ei ole elutähtsa teenuse osutaja), liinivedu tegev vedaja ja toidu jaekaubandusega tegelev ettevõtja, kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud püsiva kriisiülesandega asutuseks.

See tähendab, et ettevõtte kriisiülesanne ei sõltu üksnes sellest, kas ettevõte on määratud elutähtsa teenuse osutajaks. Ka elutähtsa teenuse osutaja staatuseta ettevõttele võib seaduse või seaduse alusel olla pandud kohustus tagada konkreetse teenuse või tegevuse jätkumine kriisi ajal. 

Mida kujutab endast püsiv kriisiülesanne?

Püsiv kriisiülesanne on osa ettevõtte põhiülesannetest, mida tuleb täita nii enne kriisi kui ka selle ajal. See ei sõltu kriisi tüübist ning kehtib ühtemoodi nii loodusõnnetuse, pandeemia kui ka sõjalise ohu korral. Näiteks peab elektri- või sideettevõte tagama võrkude toimimise sõltumata sellest, kas tegemist on ulatusliku sügistormi, küberrünnaku või sõjalise ohuga. Seega elutähtsa teenuse osutajatele seatakse uue seadusega ootus teenuseid osutada lisaks tsiviilkriisile ka riigikaitselise kriisi korral. Püsiva kriisiülesandega ettevõtted peavad valmistuma neile määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, kaasa arvatud personal, vahendid ja varud.

Täpsemate ülesannetena peavad püsiva kriisiülesandega ettevõtted lisaks teenuse tagamisele näiteks rakendada meetmeid ristsõltuvuste vähendamiseks ja dubleerimiseks, korraldada toimepidevuse kontrollimiseks ja tagamiseks õppusi, korraldada toimepidevuse tagamiseks töötajatele koolitusi ja määrama kriisiülesande täitmiseks vajalikud ametikohad.

Püsiva kriisiülesandega ettevõtted peavad tagama teenuse toimepidevuse igas kriisis, sh sõjaolukorras. Küll aga võib näiteks elutähtsa teenuse korraldaja toimepidevuse nõuete määruses ette näha teenuse tasemete langetamist, et kriisiolukorras teenust tagada. Näiteks võib kriisiolukorras olla vajalik tervishoiuteenuse osutajal keskenduda erakorralise abi andmisele ning selleks vähendada plaanilise ravi osutamist.

Vajadusel antakse ühekordseid kriisiülesandeid
Ettenägematuteks juhtudeks on kriisiolukorras võimalik määrata ettevõtetele ka ühekordseid kriisiülesandeid, mis täidetakse ülesande saanud ettevõtte olemasoleva personali või vahenditega, kuna ülesanne ei olnud ette teada ja selleks ei saanud valmistuda (nt personali ette valmistada, varusid hankida jne). 

Näiteks kui kriisiolukorra ajal on püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja inimressurss ammendumas, antakse ilukliinikule vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse meditsiinitöötajatele appi. Ühekordse kriisiülesande andmisel määratakse ka selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.

Kuidas valmistuda kriisiülesande täitmiseks

Ettevõtted, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, peavad olema valmis koostama kriisiplaani ja riskianalüüsi. Elutähtsa teenuse osutajatel on kohustus koostada riskianalüüs ja toimepidevuse plaan juba kehtiva hädaolukorra seaduse alusel. Sama põhimõte kehtib kõigile ettevõtetele, kellele määratakse püsiv kriisiülesanne. 

Kriisiplaan peab sisaldama kirjeldust, kuidas ettevõte tagab oma teenuse toimepidevuse erinevate kriisiolukordade ajal, sealhulgas sõjaajal. Samuti tuleb plaanis määratleda kriisiülesandega ametikohad, vajalikud vahendid ja varud ning personali koolituse korraldus. Ettevõtted peavad regulaarselt kontrollima oma valmidust õppuste kaudu ja kriisiplaani ajakohastama vastavalt muutuvatele oludele ja võimalustele. Kriisiplaan ja riskianalüüs tuleb koostada 2027. aasta 31. detsembriks. Uus seadus jõustub 1. oktoobril 2026. 

Kriisiolukorra ja riigikaitse seadusega saab tutvuda SIIN.