Ülevaade 1. juulil jõustuvatest õigusaktidest
1. juulil jõustub mitmeid ettevõtete jaoks olulise mõjuga muudatusi. Näiteks tõuseb käibemaksumäär ja bensiini aktsiis ning ostja saab õiguse nõuda müüjalt e-arvet. Järgnevalt anname olulisematest muudatustest põhjalikuma ülevaate.
Käibemaksumäär tõuseb 2 protsendipunkti
Alates 1. juulist on käibemaksu standardmäär praeguse 22 protsendi asemel 24 protsenti. Kõrgem käibemaksumäär pidi esilagu kehtima kuni 2028. aasta lõpuni, kuid valitsus tegi hiljuti otsuse muuta käibemaksutõus tähtajatuks.
Käibemaksumäära tõusuga seoses ei nähta käibemaksuseaduses ette üleminekusätteid. Seletuskiri põhjendab seda sellega, et ettevõtja peab kokkulepete sõlmimisel arvestama võimalike riskidega ja neid minimeerima.
Praegu võib käibemaksukohustuslane kuni 2025. aasta lõpuni maksustada käibe 20-protsendilise määraga, kui leping oli sõlmitud enne 2023. aasta 1. maid ja leping ei võimalda käibemaksumäära tõstmisega seoses hinda muuta. Alates 1. juulist ei ole enam sellist võimalust.
Vaata lisaks: Käibemaksuseadus
Ostja saab õiguse nõuda müüjalt e-arvet
Alates 1. juulist võib äriregistris e-arve vastuvõtjaks märgitud raamatupidamiskohustuslane ostetud kauba või teenuse eest tasumiseks nõuda müüjalt e-arve esitamist. Seega edaspidi on ostjal õigus nõuda e-arvet nii erasektori kui ka avaliku sektori müüjalt, kui ostja on registreeritud e-äriregistris e-arve vastuvõtjana.
Kui müüja ei soovi e-arveid väljastada, siis tuleb selles eelnevalt ostjaga kokku leppida. Seega edaspidi on soovitatav lepingus kokku leppida, millised on arvete esitamise ja saamise tingimused.
Kui täna kehtib e-arvete osas põhimõte, et müüja on kohustatud esitama e-arve, kui kauba või teenuse ostjaks on avaliku sektori üksus, siis alates 1. juulist ei kehti enam see põhimõte. Seega võib edaspidi avaliku sektori asutus valida, millises vormis arvet ta müüjalt nõuab.
Lisaks jõustub raamatupidamise seaduses muudatus, mille kohaselt peab e-arve vastama e-arveldamise Euroopa standardile. Samas jätab seadus pooltele võimaluse leppida kokku muu asjakohase standardi kasutamises. Seega poolte kokkuleppel võib ka edaspidi kasutada e-arve Eesti standardit.
Raamatupidamiskohustuslane saab 1. juulil ka õiguse äriregistrit teavitada e-arve vastuvõtmisest. Praegu algatab äriregistris registreerimise Eestis tegutsev e-arvete operaator, kellega raamatupidamiskohustuslane on eelnevalt sõlminud vastava lepingu.
E-arvetega seotud muudatuste peamine eesmärk on laiendada e-arvete kasutamist erasektori omavahelistes tehingutes.
Vaata lisaks: Raamatupidamise seadus
Suureneb bensiini aktsiisimäär
Pliivaba bensiini, pliibensiini ja lennukibensiini aktsiisimäärad suurenevad 1. juulist 5 protsenti. Aktsiisimäära tõstmise mõju koos käibemaksumäära tõusuga on 6,3 senti liitri kohta. Bensiini aktsiismäärad tõusevad 5 protsenti ka järgneval kolmel aastal.
Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Sõiduki peatumine kõnniteel veose laadimiseks on peagi keelatud
1. juulil jõustub liiklusseaduses muudatus, mille kohaselt kaob võimalus peatada sõiduk kõnniteel veose laadimiseks. Muudatuse eesmärk on muuta kõnniteedel liiklemine turvalisemaks.
Edaspidi peab sõidukijuht leidma sobiva parkimiskoha veose laadimiseks või peatama sõiduki selleks liikluskorraldusvahendiga lubatud kohas, näiteks ohutussaarel või eraldusribal.
Muudatus mõjutab eelkõige ettevõtteid, kes tegutsevad linnalistes piirkondades, kus puuduvad hoone lähedal parkimiskohad või muud sobivad kohad veose laadimiseks. Lisaks puudutab muudatus transpordiettevõtteid, näiteks kullerettevõtteid ja kolimisteenuse pakkujaid.
Kehtiv liiklusseadus (§ 20 lg 6) lubab juhil kõnniteel peatada sõidukit veose laadimiseks, kuid mitte lähemal kui 15 meetrit ühissõidukite peatuskohast ning jättes jalakäijale vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. See säte tunnistatakse 1. juulist kehtetuks.
Vaata lisaks: Liiklusseadus
Väheneb väärismetalltoodete valmistajate ja sissevedajate halduskoormus
1. juulil jõustuvad väärismetalltoodete seaduses muudatused, millega lihtsustatakse nimemärgise registreerimise menetlust, vähendades väärismetalltoodete valmistajate ja sissevedajate halduskoormust. Nimemärgis on väärismetalltootele kantav alaline märk, mis näitab, milline valmistaja või sissevedaja on vastutav väärismetalltoote nõuetele vastavuse eest.
Edaspidi muutub nimemärgiste register täielikult elektrooniliseks. Näiteks ei pea ettevõtja esitama paberil nimemärgise kujutist ja ettevõtjatel kaob kohustus esitada registrile metallplaatidel füüsilisi näidiseid. Kui täna toimub nimemärgiste registreerimine AS-is Metrosert, siis alates 1. juulist toimub see Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.
Lisaks pikeneb nimemärgise registreeringu kehtivus ühelt aastalt kümnele, mille järel saab ettevõtja registreeringut pikendada kümne aasta kaupa. Praegu peab ettevõtja igal aastal teavitama registrit soovist säilitada registris nimemärgise registreeringut.
Vaata lisaks: Väärismetalltoodete seadus
Tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär
1. juulist tõuseb sigarettide, sigarillode, sigarite, suitsetamistubaka, tubakavedeliku, tubaka tahke aseaine ja muu alternatiivse tubakatoote aktsiisimäär 5 protsenti.
Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Kõikide 1. juulil jõustuvate õigusaktidega saad tutvuda siin.
Kui sul tekib küsimusi 1. juulil jõustuvate õigusaktide kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti juristid@koda.ee kaudu.