Ülevaade 1. jaanuaril jõustunud õigusaktidest
Aasta esimesel päeval jõustus rohkem kui 300 õigusakti. Järgnevalt anname ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest muudatustest.
Tööandjale tulid uued kohustused seoses töötervishoiuga
1. jaanuaril jõustusid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, mis panevad tööandjale täiendavaid kohustusi seoses töötervishoiuga. Kui enne oli tööandjal kohustus saata töötaja teatud juhtudel tervisekontrolli, siis nüüd peab tööandja tellima töötervishoiuarstilt töötervishoiuteenust, mis hõlmab lisaks töötaja tervisekontrollile ka teisi töötervishoiuteenuse komponente.
Seaduses on edaspidi selgemalt välja toodud, et töötervishoiuteenuse osutamisel peab töötervishoiuarst tutvuma töökeskkonna riskianalüüsiga. Vajaduse korral peab töötervishoiuarst külastama ka töökeskkonda. Vajaduse ja sageduse saavad tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja omavahel kokku leppida teenuse tellimise raames.
Töötervishoiuteenuse uue osana peab töötervishoiuarst edaspidi analüüsima ettevõtte töötervishoiu olukorda tervikuna. Analüüsi eesmärk on pakkuda tööandjale sisulist ettevõtte spetsiifikast lähtuvat tagasisidet töötervishoiu korraldamiseks, töötajate tervise kaitseks ja ohutu töökeskkonna kujundamiseks. Ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tuleb teha vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Töötervishoiuteenuse lahutamatuks osaks on jätkuvalt töötajate tervisekontroll, mis tuleb töötajatele korraldada lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest. Kehtima jääb põhimõte, et tööandja peab saatma töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Samas lisandus uuest aastast seadusesse punkt, et kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö laadi suhtes, siis võib tööandja saata töötaja tervisekontrolli varasemalt tehtud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal.
Töötajate tervisekontrolli ja ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi tulemusena peab töötervishoiuarst tegema ettepanekuid töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks. Seadusemuudatus näeb ette, et tööandja peab rakendama töötervishoiuarsti ettepanekuid töökeskkonna ja töötingimuste parandamiseks ja töötajate tervise edendamiseks, kui sellega ei kaasne tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja lisab ettepanekud vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse.
Lisaks on töötervishoiuarstil edaspidi kohustus nõustada tööandjat ja töötajat tervise edendamise küsimustes.
Vaata lisaks: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
Haiguspäevade hüvitamise süsteem pikeneb poole aasta võrra
Riigikogu võttis 28. detsembril vastu seadusemuudatused, mille kohaselt pikeneb haiguspäevade hüvitamise süsteem 2023. aasta juuni lõpuni. See tähendab, et poole aasta jooksul kehtib kord, kus töötaja omavastutus haiguspäevade hüvitamisel on kuni üks päev, tööandja vastutus teine kuni viies päev ning haigekassa vastutus alates kuuendast haigestumise päevast.
2023. aasta 1. juulist taastub aga varasem haiguspäevade hüvitamise süsteem, mille kohaselt on töötaja omavastutus esimese kolme haiguspäeva eest, tööandja on kohustatud maksma töötajale haigushüvitist neljandast kuni kaheksanda päevani ning haigekassa alustab töövõimetushüvitiste väljamaksmist alates üheksandast päevast. Selline süsteem oli Eestis kasutusel ka kuni 2020. aasta lõpuni.
Kui Riigikogu ei oleks vastavaid seadusemuudatusi vastu võtnud, siis oleks varasem haiguspäevade hüvitamise süsteem taastunud 2023. aasta 1. jaanuarist.
Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatused ei ole veel jõustunud. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada, kuid muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Samas on vastu võetud seaduses kirjas, et muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 2023. aasta 1. jaanuarist.
Vaata lisaks: Riigikogu poolt vastu võetud seadusemuudatused
Ukraina abistamiseks tehtud annetused on ka 2023. aastal tulumaksuvabad
Koja ettepanekul pikeneb ühe aasta võrra tulumaksuseaduses olev erisus, mille kohaselt ei pea residendist juriidiline isik maksma tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et need annetused ja kingitused on tulumaksuvabad üksnes juhul, kui need on tehtud järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ning Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Ukraina abistamiseks tehtud annetused ja kingitused on tulumaksuvabad kuni 2023. aasta lõpuni.
Vaata lisaks: Tulumaksuseadus
Miinimumpalk tõusis 725 euroni
Miinimumpalk tõusis täistööajaga töötamise korral 654 eurolt 725 euroni kuus. Tunnitasu alammäär on alates 1. jaanuarist 4,30 eurot (praegu 3,86 eurot). Miinimumpalga tõus mõjutab rohkem kui 30 000 töötajat.
Vaata lisaks: 2023. aasta töötasu alammäär
Lühiajaliselt Eestis töötavad välismaalased saavad kvoodiväliselt elamisluba taotleda
Alates 1. jaanuarist on välismaalastel võimalik taotleda tähtajalist elamisluba lühiajaliseks töötamiseks. Sellist elamisluba võib saada kuni kaheks aastaks ning see ei lähe sisserände kvoodi alla. Lühiajaliseks töötamiseks mõeldud elamisloa saamiseks tuleb täita nelja tingimust: välismaalane peab olema vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, välismaalase töötamine peab jätkuma lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja peab olema usaldusväärne ning tööandja peab olema välismaalasele maksnud lühiajalise töötamise perioodi jooksul nõuetele vastavat töötasu (üldreeglina Eesti keskmist töötasu). Pärast lühiajaliseks töötamiseks mõeldud elamisloa kehtivuse lõppemist ei ole välismaalasel võimalik taotleda uut lühiajaliseks töötamiseks mõeldud elamisluba enne ühe aasta möödumist. Samuti ei ole võimalik seda elamisluba pikendada. Välismaalasel ei ole ka lubatud ühe aasta jooksul pärast selle elamisloa lõppemist Eestis töötada lühiajaliselt.
Vaata lisaks: Välismaalaste seadus
Suurenes sotsiaalmaksu miinimumkohustus
Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on uuest aastast 654 eurot. See tähendab, et tööandjal tuleb töötaja sotsiaalkindlustuse tekkimiseks tasuda sotsiaalmaksu vähemalt 215,82 eurot kuus ja seda ka juhul, kui töötaja teeb tööd osalise koormusega. Muudatus puudutab töötajaid, kelle töötasu jääb alla 654 euro. Lisaks mõjutab muudatus juhatuse liikmeid, kes tahavad endale ravikindlustust. See tähendab, et juhatuse liikmed peavad edaspidi maksma senise 192,72 euro asemel 215,82 eurot, et saada ravikindlustust.
Vaata lisaks: 2023. aasta riigieelarve seadus
Kutsehaiguste loetellu lisandusid uued haigused
Uuest aastast lisandusid kutsehaiguste loetellu posttraumaatiline stressihäire ja muud haigused, mida põhjustavad töökeskkonna psühhosotsiaalsed ohutegurid. Psühhosotsiaalsed ohutegurid on näiteks õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist. Seega on edaspidi töötervishoiuarstil võimalik diagnoosida kutsehaigus, kui on tuvastatud põhjuslik seos haigestumise ja töökeskkonna psühhosotsiaalse ohuteguri vahel.
Vaata lisaks: Kutsehaiguste loetelu
Sisserände kvoot vähenes
2023. aasta sisserände piirarv on 1307, mis on nelja võrra väiksem kui eelmisel aastal. See on maksimumsuurus, mida välismaalaste seadus võimaldab hetkel kehtestada.
Selle aasta kvoodist on kõige suurem osa mõeldud töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas (600 elamisluba). Ehitusvaldkonnas töötamiseks on ette nähtud 200 elamisluba ning töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas 100 elamisluba. Ettevõtluseks on uuel aastal eraldatud 5 elamisluba. Spordivaldkonnale on ette nähtud 30 ning kultuurivaldkonnale 19 elamisluba. Ajakirjanike jaoks on eraldatud 35 elamisluba. Lisaks on 5 elamisluba ette nähtud välislepingu alusel. Seega on järgmise aasta kvoodist ligi tuhat elamisluba suunatud konkreetsetele valdkondadele ning 313 elamisluba on vabalt jagamiseks.
Sisserände piirarvu alla lähevad kolmandatest riikidest pärit kodanikele antavad tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, välislepingu või kaaluka riikliku huvi alusel. Erandina on kvoodi alt vabastatud mitmed elamisload. Näiteks ei lähe sisserände piirarvu alla välismaalased, kellele antakse tähtajaline elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal, iduettevõttes ja tippspetsialistina.
Vaata lisaks: 2023. aasta sisserände piirarv, Sisserände piirarvu jagunemine
Kasvuettevõtetel on võimalik välismaalasi senisest lihtsamini tööle võtta
Sellest aastast jõustuvad välismaalaste seaduses mitmed muudatused, mis võimaldavad kasvuettevõttel senisest lihtsamini tööle võtta välismaalasi. Näiteks ei pea kasvuettevõte edaspidi maksma oma välismaalasest töötajale Eesti keskmist palka, vaid piisab ka 80 protsendi Eesti keskmise palga maksmisest. Selline erisus kehtib nii nende välismaalaste osas, kellele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, kui ka nende osas, kelle töötamine kasvuettevõttes on registreeritud lühiajalise töötamisena. Lisaks jõustub muudatus, mille kohaselt on tähtajaline elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes vabastatud sisserände piirarvu alt. Samuti ei ole kasvuettevõttes töötava välismaalase elamisloa saamiseks vajalik enam töötukassa luba.
Kasvuettevõte on välismaalaste seaduse tähenduses tegevust kasvatav Eestis registreeritud äriühing, mille eesmärk on sellise suure globaalse kasvupotentsiaaliga, tehnoloogial põhineva, innovaatilise ja korratava ärimudeli edasiarendamine, mis aitab oluliselt kaasa Eesti ettevõtluskeskkonna arengule ning mis vastab järgmistele tingimustele: on tegutsenud vähemalt kümme aastat, Eestis töötab vähemalt 50 töötajat, on maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt miljon eurot ja tööjõumaksude kasv viimase kolme aasta jooksul on 20 protsenti. Need tingimused peavad olema täidetud vahetult enne elamisloa taotlemist või lühiajalise töötamise registreerimist.
Vaata lisaks: Välismaalaste seadus
Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu võib mõjutada ka tööandjaid
Alates 1. jaanuarist hakkas kehtima vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mille suurus on 704 eurot kuus. See summa ei sõltu inimese sissetuleku suurusest. Kui pension on väiksem kui keskmine pension, siis on pensionäril võimalus üle jäävat maksuvaba tulu kasutada palgatulu osas. Näiteks kui penisoni suurus on 600 eurot ja töötasu on 900 eurot kuus, siis arvestab sotsiaalkindlustusamet pensionilt tulumaksuvaba miinimumi 600 eurot ehk kogu pension on tulumaksuvaba ning ülejäänud tulumaksuvaba miinimumi (104 eurot) saab kasutada töötasu osas. Selleks peab vanaduspensionieas olev töötaja esitama tööandjale vastava avalduse. Muudatus kohaldub ka nendele inimestele, kes jõuavad vanaduspensioniikka järgmisel aastal või kes on pensionieas, aga on pensioni saamise edasi lükanud.
Vaata lisaks: Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu hakkab mõjutama ka palga maksmist, Tulumaksuseadus
Platvormid peavad hakkama riigile teenusepakkujate tulude kohta aru andma
Sellest aastast jõustusid maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mille kohaselt tekkis platvormihalduritele kohustus anda riigile teavet platvormil teenust pakkuvate füüsiliste ja juriidiliste isikute ning nende poolt platvormi vahendusel teenitava tulu kohta. Platvormina on käsitletav tarkvara, mis võimaldab teenusepakkujal olla ühenduses teiste kasutajatega teenuse pakkumiseks, samuti moodustis sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks. Seega platvormideks on näiteks Airbnb, Bolt, Uber ja Booking.com.
Andmed, mida kõik platvormid peavad hakkama riigile edastama, on muuhulgas platvormi poolt kasutatavate pangakontode numbrid, platvormi tegevuskoht ning platvormi vahendusel teenitud tulud.
Erilise tähelepanu all on need platvormid, mis vahendavad majutusteenuse pakkumisi. Nende platvormihaldurite poolt edastatavad andmed hõlmavad lisaks üldistele andmetele muuhulgas andmeid platvormil teenuse pakkujate kohta ning nende pakutavate majutuspindade kohta ja päevade arvu, mil majutuspind oli välja üüritud.
Kõiki nimetatud andmeid tuleb esitada kord aastas, järgneva aasta 31. jaanuariks. Esimest korda tuleb andmeid esitada hiljemalt 31. jaanuariks 2025.
Tänasel hetkel puudub platvormidel aruandluskohustus riigi ees, mistõttu puudub riigil täpne ülevaade platvormide vahendusel toimuvast majandustegevusest.
Vaata lisaks: Maksualase teabevahetuse seadus
Pakendiregistrile tuleb esitada täiendavaid andmeid
Sellest aastast peavad pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid esitama pakendiregistrile andmed korduskasutuspakendi iga pakendimaterjali liigi massi kohta. Enne tuli seda teha üksnes ühekorrapakendi osas ning korduskasutuspakendite osas kogutakse hetkel andmeid ainult käibelt kõrvaldatud pakendite kohta. Lisaks tuleb edaspidi kanda registrisse andmed selle kohta, mitu korda keskmiselt kasutatakse korduskasutuspakendit ühe aasta jooksul.
Vaata lisaks: Pakendiregistri põhimäärus
Muutus alaealiste töötamisega seotud andmete esitamise kord
Kui enne pidi tööandja 7–12-aastase alaealise registreerimisel töötamise registris kandma registrisse andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste, sealhulgas töö tegemise koha ja töökohustuste ning koolikohustuslikkuse kohta, siis sellest aastast tuleb tööandjal need andmed esitada tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Vaata lisaks: Töölepingu seadus
Veeteetasu on ka sellel aastal tavapärasest soodsam
Sellest aastast pikeneb praegune meretranspordi toetusmeede, mille kohaselt on 2023. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluv veeteetasu 37,5 protsenti madalam kõigile Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate. See aasta oli veeteetasu vähendatud 50 protsendi võrra.
Vaata lisaks: Meresõiduohutuse seadus
Lõppes e-vedelike aktsiisivabastus
Sellest aastast ei ole enam aktsiisivabastust e-vedelikele. See tähendab, et 1. jaanuarist maksustatakse tubakavedelikud aktsiisiga, mille suurus on 0,2 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta. Enne 2023. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini. Lisaks tõuseb uuest aastast viie protsendi võrra sigarettide, suitsetamistubaka ja tubaka tahke aseaine aktsiis.
Vaata lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus
Jõustusid uued sanktsioonid Venemaa suhtes
Eelmise aasta 31. detsembril jõustusid Venemaa suhtes Eesti riigi poolt kehtestatud uued sanktsioonid, mille kohaselt on keelatud importida ja osta Venemaalt kaubakoodiga 2711 21 00 maagaasi ning osutada sellega seotud ülekandeteenust. Samuti on keelatud importida või osta kaubakoodiga 2711 11 00 veeldatud maagaasi ülekande- või jaotusvõrku sisestamise eesmärgil. Uued sanktsioonid kohalduvad Eesti territooriumil kõigile juriidilistele isikutele ja Eestis registreeritud juriidilistele isikutele ka väljaspool Eesti territooriumi.
Vaata lisaks: Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine
Töötuga saab paindlikumalt sõlmida lühiajalisi töölepinguid
Eelmise aasta 24. detsembril jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis annab tööandjale võimaluse sõlmida töötuna arvel oleva inimesega järjestikuseid lühiajalisi töölepinguid, ilma et tööleping muutuks tähtajatuks. Muudatus näeb ette, et lühiajalise töölepingu kestus võib olla kuni kaheksa päeva ning selliseid lepinguid võib piiramatult sõlmida pooleaastase perioodi jooksul. Näiteks saab tööandja sõlmida töötuga igas kuus ühe lühiajalise töölepingu ja nii kuus kuud järjest. Selle perioodi jooksul sõlmitud tähtajalised töölepingud ei muutu tähtajatuks. Kui tööandja ja töötu sõlmivad pärast selle perioodi lõppu järgneva kuue kuu jooksul uue tähtajalise töölepingu, loetakse see tööleping tähtajatuks. Endiselt jääb kehtima põhimõte, et tähtajalise töölepingu sõlmimine on lubatud ainult töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tuleneval mõjuval põhjusel, eelkõige töömahu ajutine suurenemisel või hooajatöö tegemisel.
Vaata lisaks: Töölepingu seadus
Iseseisva otsustuspädevusega töötaja osas on lubatud kõrvale kalduda töö- ja puhkeaja reeglitest
Tööandjal ja iseseisva otsustuspädevusega töötajal on alates 2022. aasta 24. detsembrist lubatud sõlmida kokkulepe, et töötaja suhtes ei kehti töölepingu seadusest tulenevad reeglid, mis puudutavad öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööaja korraldust, valveaega, öötöö piirangut, igapäevast puhkeaga, iganädalast puhkeaega ja tööaja lühendamist.
Sellist kokkulepet on lubatud sõlmida üksnes iseseisva otsustuspädevusega töötajaga ehk töötajaga, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. See tähendab, et sellisel töötajal peab olema suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt oma soovidele ja vajadustele. Lisaks näeb seadusemuudatus ette, et selline kokkulepe peab olema vormistatud kirjalikult ja mõlema poole poolt allkirjastatud. Selline kokkulepe ei tohi ka kahjustada töötaja tervist ega ohutust. Kokkuleppe sõlmimise eelduseks on ka see, et tööandja maksab töötajale vähemalt Eesti keskmist palka. Seadusest tuleneb ka nõue, et iseseisva otsustuspädevusega töötaja tööaja arvestamisele peab kohalduma ühekuuline arvestusperiood. Töötajal ja tööandjal on lubatud selline kokkulepe ka üles öelda, kuid sellest tuleb teisele poolele vähemalt kaks nädalat ette teada anda.
Vaata lisaks: Töölepingu seadus
Valveaja reeglite osas kehtib uus erisus
Valveaja regulatsiooni osas jõustus 24. detsembril erand töötajale, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Töölepingu seadus näeb nüüd ette, et tööandjal on lubatud eelpool nimetatud töötajaga sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirja teel kokkulepe, et valveaja puhul ei tule kinni pidada igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja piirangust. Samas sisaldab seadus täiendavaid punkte, millele see kokkulepe peab vastama. Esiteks ei tohi valveaja kestus ühes kuus ületada 130 tundi ning töötajale tuleb tagada kaks tööst ja valveajast vaba nädalavahetust kuus. Lisaks on väga oluline, et valveaja kokkulepe ei kahjustaks töötaja tervist ega ohutust. Pooled peavad kokku leppima ka mõistlikus reageerimisajas, mille jooksul on töötaja kohustatud asuma tööülesandeid täitma. Lisaks on lubatud valveaja kokkulepet rakendada üksnes juhul, kui töötaja saab valveajal reageerimist vajavaid tööülesandeid täita kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid töökohta ilmumata. Seaduses on ka punkt, mis lubab pooltel sõlmitud kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest 30 päeva ette.
Vaata lisaks: Töölepingu seadus
Küsimustega peagi jõustuvate õigusaktide kohta saad pöörduda kaubanduskoja juristide poole e-posti aadressil juristid@koda.ee.