Tööstusomandi registri kannetele õigusliku tähenduse andmine pole vajalik
Koda üldiselt toetab Justiitsministeeriumi algatust ühtlustada tööstusomandi ülemineku korda erinevate tööstusomandi liikide üleselt, kuid ei pea heaks lahenduseks registrikannetele õigusliku tähenduse andmist. Nõustume aga ministeeriumiga selles osas, et pant võiks olla mitteaktsessoorne ning toetame ka võimaluse loomist pahausksete kaubamärgitaotluste vaidlustamiseks.
Tööstusomandi registrikannetele õigusliku tähenduse andmine pole vajalik
Väljatöötamise kavatsuse kohaselt soovib Justiitsministeerium ühtlustada registrikannete õigusliku tähenduse eri tööstusomandi liikide lõikes. Muudatuse tulemusena peaks lahenema praegune olukord, kus erinevate tööstusomandi liikide puhul on registrikannete õiguslik tähendus erinev. Näiteks kaubamärgiseaduse kohaselt läheb praegu kaubamärk teisele isikule üle registrikande tegemisega, samas patendiseaduse kohaselt läheb hetkel patent üle tehingus määratud kuupäeval, mitte registrikande tegemise kuupäeval.
Justiitsministeerium eelistab olukorda lahendada selliselt, et tööstusomandi üleminek ühelt isikult teisele toimub küll poolte kokkuleppega, kuid kolmandate isikute suhtes loetakse õigusmuudatus toimunuks siis, kui see on kantud registrisse.
Kaubanduskoda ei toeta lahendust, et tööstusomandi üleminek tuleks lugeda toimunuks siis, kui tööstusomandi registris on tehtud vastav kanne. Tööstusomandi võõrandamine, pantimine ja litsentsimine toimuvad poolte vahel sõlmitavate lepingute alusel ning neile lepingutele on ette nähtud kindlad vorminõuded. Samuti on neis lepingutes reeglina olemas õiguskaitsevahendid, mis kaitsevad poolte huve piisavalt hästi. Seetõttu on koda seisukohal, et registrikandele õigusliku tähenduse andmine ei suurendaks märkimisväärselt poolte õiguste kaitset ja pole seega vajalik.
Kui ministeerium siiski soovib registrikannetele õigusliku tähenduse anda, tuleb ära lahendada hetkel esinevad probleemid seoses tööstusomandi registri andmetele ligipääsetavusega. Peamiseks probleemiks on valdkonna asjatundjate sõnul see, et Patendiameti andmebaasid ei kajasta andmeid reaalajas, nagu seda teevad näiteks kinnitusraamat ja äriregister. Samuti on ligipääs Patendiameti andmebaasidele üsna keeruline, kuna selleks tuleb kõigepealt pöörduda Patendiameti registriosakonna poole, kes seejärel vastavad andmed väljastab.
Pandi seadmine ei peaks eeldama tagatava nõude olemasolu
Vastavalt väljatöötamise kavatsusele soovib Justiitsministeerium ühtlustada tööstusomandi esemete pantimise regulatsiooni eri tööstusomandi liikide lõikes, võttes arvesse kõikide osapoolte huve. Näiteks soovitakse luua selgus pandi aktsessoorsuse või mitteaktsessoorsuse osas ehk kas pant peaks eeldama tagatava nõude olemasolu või mitte. Muudatuste eesmärk on tööstusomandi registrite võimalikult suur usaldusväärsus pantide osas ning õiguskäibe kindlus, kahandamata seejuures õiguskäibe kiirust.
Kaubanduskoda toetab Justiitsministeeriumi eelistust, et pant võiks olla mitteaktsessoorne. Mitteaktsessoorne pant on tõenäoliselt ettevõtjate jaoks atraktiivsem, sest ei eelda tagatava nõude olemasolu ja seega saab seda seada enne krediidi andmist.
Litsentsilepingu kirjalikus vormis sõlmimise kohustus on mõistlik
Justiitsministeerium soovib väljatöötamise kavatsuse kohaselt reguleerida senisest selgemini ka tööstusomandi litsentsimisega seonduvaid küsimusi. Muuhulgas soovib ministeerium kõigile tööstusomandi litsentsilepingutele kehtestada kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, mis tagaks võimaluse lepinguga tutvuda, seda talletada ning registrikandeid teha.
Andsime ministeeriumile teada, et toetame plaanitavat muudatust, sest see muudab litsentsilepingutega seonduva õigusliku olukorra praegusega võrreldes selgemaks ja aitab tulevikus hoida ära vaidlusi litsentsilepingute kehtivuse ja prioriteetsuse osas. Näiteks kaovad ära praegu esinevad selgusetud olukorrad, kus mõnel juhul loetakse prioriteetse kehtivusega lepinguks varasemalt sõlmitud lepingut sõltumata sellest, kas leping on kirjalikult taasesitatavas vormis või mitte, ent mõnel juhul loetakse kirjalikult taasesitatavas vormis sõlmitud lepingut prioriteetseks selliste lepingute ees, mida ei ole kirjalikult sõlmitud.
Pahauskseid kaubamärgitaotlusi peab olema võimalik vaidlustada
Väljatöötamise kavatsuses on toodud välja, et Justiitsministeerium soovib lisada kaubamärgi taotlusele vaidlustuse esitamise aluste hulka ka pahausksuse. Muudatusega muutuks võimalikuks pahauskse kaubamärgi taotlemise korral selle vaidlustamine juba taotluse faasis. Praegu tuleb oodata ära pahauskse kaubamärgi registreerimine ja alles siis saab pahauskset kaubamärki vaidlustada.
Kaubanduskoda toetab ministeeriumi ettepanekut, mille kohaselt täiendataks kaubamärgiseadust selliselt, et asjast huvitatud isik võib apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile õiguskaitset välistava asjaolu olemasolul. Usume, et see muudatus vähendab soovi registreerida kaubamärki pahauskselt ning seeläbi väheneb ettevõtete halduskoormus, kes peavad kulutama asjatult ressursse vaidluste läbiviimiseks kaubamärgi kasutamise osas.
Muudatuste jõustumise aeg ei ole hetkel täpselt teada. 2023. aasta jooksul plaanib ministeerium tulla välja eelnõuga, mis sisaldab väljatöötamise kavatsuses kirjeldatud muudatusi.
Tutvu ülevaatega eelnõust siin.