Selgusid noore ettevõtja preemia nominendid

34-aastane Marten Merdikes, saunaehituseettevõtte Auroom tegevjuht, on enda sõnul hea juht, kuid leiab, et kasvada ja areneda on küll ja veel.

„Tulen Eesti keskpaigast, kasvasin Rapla kandis väikeses kohas nimega Raikküla,” alustab ta. „Sealt edasi tulin Tartusse õppima ja olen siia jäänud. Minema siit niipea ei hakka.”

Ta asus Tartu ülikooli metsatööstust õppima ning jäi hiljem oma erialale truuks. Juba ülikooli lõpus viis juhus ta kokku ettevõttega, mis on tänaseks tema karjäärile andnud määrava suuna. „Üks müügimees Thermory eelkäijast oli ettevõtlusklubis mentoriks, tema kaudu jõudis mu CV sealse personaliosakonna lauale. Nad otsisid projekteerijat, kes joonestaks saunu. Mul oli joonestamise ja inseneeria taust olemas – nii see algas.”

Tõus läbi osakondade
Tänaseks on Merdikes olnud samas ettevõttes juba kümme aastat. „Olen teinud umbes iga kahe aasta tagant karjäärihüppe. Olin projekteerija, siis projekteerimisosakonna juht, edasi suurema administratiivtiimi juht, tehasejuht ja alates 2021. aastast juhatuse liige ning tegevjuht,” loetleb ta.

Tema sõnul pole see teekond olnud juhuslik. Juhtimise pool on temas olnud väikesest peale. Merdikes tunneb, et inimeste ja meeskondadega töötamine tuleb talle loomulikult. 

Juhi rolli on Merdikes õppinud tundma läbi kõigi ettevõtte osakondade. „Olen käinud läbi müügi, tootmise, logistika, eelarvestamise ja arenduse. See annab palju parema arusaama, kuidas ettevõte tegelikult toimib – et müük ainult ei müü ja tootmine ainult ei tooda.”

Esimene ärikatsetus
Kuigi ettevõtlust ei ole Merdikese perekonnas varem olnud - suguvõsas on hoopis palju õpetajaid - on tal huvitav lapsepõlvelugu, mis praegust töövaldkonda justkui ette kuulutas.

„2005. aastal tegime sõbraga mu vanaema juhtnööride järgi sada saunavihta ja otsustasime, et müüme need Tallinn–Pärnu maantee ääres maha,” meenutab ta muheledes. „Äri hästi ei läinud – müüsime maha null vihta. Täna müüme 20 miljoni euro eest saunu. Naljakas, kuidas elu teeb oma ringe.”

Juhtimise filosoofia
Kui Merdikes 2021. aastal tegevjuhi rolli astus, ei olnud ettevõttel just lihtsad ajad. „Meeskonnatöö ei sujunud nii hästi, kui võiks. Usk tootesse ja ärisse oli aga olemas. Eesmärk oli kasv ja meeskonna kaudu juhtimine,” meenutab ta.

Tema põhimõte on lihtne: „Mida vähem sa torgid, seda parem. Kursis võid ja peadki olema, aga sekkuda tuleb harva. Kõik suudavad täna ise otsustada oma vastutusvaldkondade piires.”

Üheks pöördepunktiks oma arengus peab Merdikes Fontese mentorprogrammi läbimist. „See muutis mind juhina kõige rohkem. Olin varemgi inimesi juhtinud, aga mitte nii teadlikult. Pärast programmi hakkasin rohkem mõtlema, kuidas inimesi kasvatada ja edasi viia.”

See mõtteviis on ka ettevõtte kultuuri kujundanud. „Toonane projekteerimismeeskond – viis liiget – on täna ettevõttes üsna juhtivatel kohtadel. Proovime kasvatada inimesi seestpoolt. Isiklik areng toob ettevõtte kasvu.”

Noorus kui eelis ja proovikivi
Kas 34-aastaselt tippjuhina tegutsemine on pigem eelis või takistus? Merdikes mõtleb veidi ja ütleb: „Noor olemine annab ambitsiooni, kiiruse ja paindlikkuse. Sa võtad infot kiiresti vastu ja sa ei karda riskida. Vahel oleme seetõttu ka vastu näppe saanud,” tunnistab ta.

Noore ea tõttu on tulnud ette ka alahindamist. „Eriti Saksamaal, kus käisin tehasejuhina  klientidega kohtumas, olles napilt 30ne. Seal on vanus ja tiitel tähtsad. Kui sa oled 30 ja juhid tehast, siis vaadatakse sind alguses pisut ülevalt alla. Aga kui oled juba pildil ja tuntud, siis see kaob kiiresti.”

Uus etapp
Pärast kümmet aastat igapäevases juhtimises tunneb Merdikes, et on silmitsi uue etapiga. „Olen kogu aeg olnud operatiivne juht – nüüd tahan võtta rohkem strateegilist ja kultuurilist rolli. Luua väärtused ja visioon, kuhu ettevõte liigub, mitte ainult jälgida tootmisnumbreid.”

Samas pole muutus lihtne. „Viimane aasta on olnud selles mõttes keeruline. Küsimusi on palju ja pead oskama neid teistele edasi suunata. Täna on meil struktuur paigas, ja ma ei halda enam 25 inimest, vaid nelja-viit võtmeisikut, kellega teeme plaane.”

Merdikes ütleb lõpetuseks: „Isiklik areng on miski, mis peab olema pidev. Kui jääd seisma, jääb ka ettevõte seisma.”

Tööstus on noore juhi kirg

K-Printi tegevjuht Rait Rebane usub, et digitaliseerimine ja tehisaru päästavad klassikalise trükitööstuse.

„Noore juhina tööstuses on keeruline – ühel koosviibimisel öeldi mulle naljaga “head kooliaasta algust!’,“ muigab Rebane, Aasta noore ettevõtja teine nominent. „Samas on see valdkond, kus noorus võib olla just eelis. Neid, kes pühendumusega tööstusesse suhtuvad, on vähe, ja see loob võimalusi kaasa rääkida kogu sektori arengus.“

Lapsest peale trükikoja tolmu sees
Rebane on sündinud ja kasvanud Tallinnas ning selle lähiümbruses. „Ettevõtluspisik sai alguse kodust – meil väärtustati iseseisvust ja töökust,“ meenutab ta. „Tagantjärele näen, et lapsepõlves omandatud vastutustunne ja initsiatiivikus aitasid hiljem ettevõtluses väga palju kaasa.“

Tema pere ostis K-Printi 1997. aastal, kui Rait oli veel laps. Ta on seal üles kasvanud. Kõik koolivaheajad töötas Rait trükikojas, kus alustas lihttöölisena ja jõudis masinaoperaatoriks välja. “Need esimesed tehnilised teadmised on mulle juhina hiljem tohutult kasuks tulnud.“

Ettevõttega sidus ta end teadlikult ülikooli viimasel aastal. „Olen alati tahtnud teha midagi, millel on kasvupotentsiaal ja rahvusvaheline haare,“ ütleb Rebane. „Ülikooli kõrvalt hakkasime kursusekaaslasega K-Printi müüki arendama – esmalt Rootsi ja siis Hollandisse. Läks umbes poolteist aastat, enne kui tulemused tulid, aga see kinnitas, et oleme konkurentsivõimelised ka väljaspool Eestit.“

Trükikoja kiire kasvuga kaasnesid ka uued vastutused. Alates 2013. aastast vedas Rebane ettevõttes uue ERP-süsteemi juurutamist. Kui müügiosakond kasvas suureks, võttis ta selle juhtimise enda peale ja 2019. aastal asus juba tegevjuhina kogu ettevõtet vedama.

Takistus või trump?
Rebane tunnistab, et tööstussektoris ei ole noorus alati olnud eelis. „Euroopas ei ole tööstus enam popp ega seksikas valdkond, seetõttu on see jäänud paljuski vanemate meeste pärusmaaks,“ räägib ta. „Umbes kümme aastat tagasi tuli mul oma pädevust üsna sageli tõestada, eriti vanas Euroopas. Aga ajad on muutunud – täna nähakse minus pigem eelist. Pole palju noori, kes tööstusesse tõsiselt suhtuvad.“

Tema sõnul on see usalduse teenimine olnud pikaajaline protsess. „Kui sa oled järjepidev, räägid faktide keeles ja tood tulemusi, siis vanus kaotab tähenduse. Nüüd kutsutakse mind üha sagedamini aruteludele, kus räägitakse valdkonna tulevikust – ja see näitab, et põlvkondade vahe hakkab vähenema.“

Digitaliseerimine on DNA-s
Rait Rebane ei varja, et trükitööstus seisab muutuste keskel. Sektoris on käimas struktuursed muutused – üldine trükimaht väheneb, mis tähendab, et kasv peab tulema efektiivsusest ja nutikatest lahendustest.

Tema seatud eesmärk on ambitsioonikas: „Tahame jõuda 2030. aastaks 25 miljoni eurose käibeni – pea kaks korda rohkem kui täna. Selle saavutamiseks peab organisatsioon tegema läbi suure arenguhüppe.“

See tähendab paremat juhtimiskultuuri, tugevamaid protsesse ja uute talentide kaasamist. „Peame muutuma veelgi digitaalsemaks. Automatiseerimine ja tehisaru kasutamine on miski, mis on ja jääb väga tugevalt meie DNA-sse. Teeme selles vallas suuri samme ja peame ajas veelgi hoogu lisama,“ ütleb Rebane.

Tema jaoks on digitaliseerimine palju enamat kui tehniline tööriist. „See on ellujäämise küsimus. Kui sa ei automatiseeri, ei kasuta andmeid targalt ega loo uusi ärimudeleid, siis jäädki lihtsalt trükikojaks. Aga meie tahame olla tulevikutööstus.“

Tarkus tuleb ajaga
Rait Rebane tunnistab, et kuigi noorus on toonud julguse ja paindlikkuse, on ta viimastel aastatel õppinud ka kannatlikkust. „Kui oled noor juht, tahad kõike korraga, aga tegelikult tuleb mõelda sammud ette ja hoida meeskonda endaga kaasas,“ ütleb ta.

Tema sõnul on tööstuse juhiks olemine maraton, mitte sprint. „See on valdkond, kus loeb järjepidevus. Kiireid võite ei tule, aga kui oled valmis tööd tegema, on tulemus püsiv.“

Noorus võrdub innovatsioon

„Kui meie esimesed kaamerad jõudsid Kuule, oli see eriline hetk,“ ütleb kolmas nominent Pätris Halapuu, ettevõtja ja kõrgtehnoloogilise ettevõtte CrystalSpace OÜ tegevjuht. Tema juhitud meeskond arendab ja toodab kaamerasüsteeme, mida kasutatakse nii Maa orbiidil kui ka kosmoseaparaatidel teistel taevakehadel.

„Vajadus meie süsteemide vastu on suur – meie uusimad arendused pakuvad huvi ka ettevõtetele, kes loovad maapealseid autonoomseid süsteeme,“ selgitab Halapuu.

Kui suurem osa noori ettevõtjaid tegeleb IT-lahenduste või e-kaubandusega, siis Halapuu on valinud valdkonna, mille piirid ulatuvad sõna otseses mõttes kosmosesse.

Võrust kosmosesse
Halapuu on sündinud ja kasvanud Võrus. „Ülikooli tulin Tartusse ja magistriõpingute ajal veetsin ühe semestri Roomas, La Sapienza ülikoolis,“ meenutab ta.

Ettevõtluspisik tärkas temas aga juba koolipõlves. „Mul oli pealehakkaja klassijuhataja, Kaie Kikkas, kes viis läbi Junior Achievement Eesti programmi. Sealt see huvi ettevõtluse vastu algas juba algklassides,“ räägib Halapuu.

Kodune keskkond toetas tema pealehakkamist. „Vanematelt olen saanud töökuse ja oskuse läbi raskuste edasi rühkida, kui siht on selge. See tuleb ettevõtjana väga kasuks,“ ütleb ta.

Esimesed sammud ettevõtluse suunas tegi ta põhikoolis, kui lõi ja haldas kodulehti nii Võru õpilasesinduste liidule kui ka sõprade vanemate väikefirmadele. Tagantjärele tundub see väike asi, aga sealt sai ta julguse katsetada ja ise lahendusi otsida.

Vaja oli püsivust
Enne CrystalSpace’i asutamist töötas Halapuu vabakutselise arendajana ja Tartu Ülikoolis nooremteadurina. Tema tee ettevõtlusse sai aga tõelise hoo ülikooli satelliidiprojektiga ESTCube-1.

„Läbi ESTCube’i tegevuste tutvusin Jaan Viru ja Jaanus Kaldega. Kui satelliit edukalt töötas, otsustasime kogemust edasi arendada ja turule viia – nii sündis CrystalSpace,“ meenutab Halapuu.

Algus oli tema sõnul keeruline. „Kosmose riistvara maailmas võtab usaldusväärsuse võitmine aastaid. Klient tahab olla kindel, et firma on olemas ka 5–10 aastat hiljem, kui satelliit veel töötab,“ selgitab ta.

Lisaks oli Eesti kosmosetööstus toona alles kujunemisjärgus – Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) täisliikmeks saadi alles 2015. aastal. Alles siis avanesid võimalused ESA hangetel osalemiseks. Enne seda oli vaja lihtsalt ellu jääda ja püsivust hoida.

Paralleelselt CrystalSpace’i ülesehitamisega töötas ta ka USA idufirmas SaleMove (tänane Glia). „Sealt sain hindamatuid kogemusi startup-maailmast – kuidas kasvatada meeskonda, müüki ja äri. Need oskused on aidanud CrystalSpace’i juhtimisel väga palju,“ tunnistab ta.

Hõbekarvad juustes aitavad
Halapuu ei eita, et noore juhina kosmosetööstuses tuleb ette eelarvamusi. „See on valdkond, mida domineerivad keskealised ja vanemad mehed,“ ütleb ta otsekoheselt. „Konverentsidel ja messidel oleme vahel kaasa võtnud müügiassistente, kes vastavad rohkem klassikalisele profiilile. See on mõnikord aidanud klientidega usaldust luua.“

Ta tõdeb, et kahekümnendates aastates oli see probleem palju teravam. „Nüüd, olles kolmekümnendates ja mõne hõbekarvaga juustes, on olukord muutunud.” 

Tänases NewSpace’i maailmas ehk kosmosetehnoloogia startup’ide kogukonnas on noorus pigem eelis. Seal tähendab see innovatsiooni, kiirust ja värskeid lahendusi.

Kahekordne kasv igal aastal

Halapuu eesmärgid on ambitsioonikad. „Tahame kasvatada CrystalSpace’i igast aspektist – nii käivet, meeskonda kui tuntust,“ ütleb ta. „Meie siht on vähemalt kahekordistada ettevõtte käibenumbreid igal aastal. See tähendab uusi töökohti, uusi tooteid ja üha keerukamaid projekte.“

Ta lisab, et CrystalSpace soovib saada juhtivaks kõrgtehnoloogiliste kaamerasüsteemide pakkujaks satelliitidele, kulguritele ja maanduritele, aga ka maapealsetele autonoomsetele süsteemidele. „Kosmos ja Maa hakkavad aina enam üksteisega põimuma. Tehnoloogiad, mida täna kasutame orbiidil, jõuavad homme autojuhtimisse või droonidesse. See loob tohutult võimalusi.“