Segane sideandmete kriminaal- ja väärteomenetluses kasutamise eelnõu suurendab ettevõtjate kulusid

Justiits- ja digiministeerium on välja tulnud eelnõuga, mille eesmärk on viia sideandmete regulatsioon kooskõlla Euroopa Kohtu praktikaga ja täpsustada nende kasutamist kriminaal- ja väärteomenetluses. Koda on seisukohal, et eelnõu praegune lahendus ei kõrvalda probleeme, vaid tekitab ettevõtjatele juurde ebakindlust. 

Sideandmete säilitamise topelt kohustus tekitab segadust 

Hetkel kehtiva elektroonilise side seaduse alusel peavad sideettevõtjad jätkuvalt ühe aasta jooksul säilitama kõnesid ja sõnumeid puudutavaid andmeid, nagu numbrid, asukohaandmed ja kõnede kestus. Eelnõuga olemasolevat andmete säilitamise kohustust ei muudeta, vaid võetakse lisaks üle „andmeliiklusandmete“ mõiste Euroopa Liidu määrusest, mis hõlmab samuti asukohaandmeid, kõne kestust ja muid sideteenuse osutamise käigus tekkivaid metaandmeid. Selliselt tekib kaks paralleelset andmete säilitamise kohustust, mille kattuvus ei ole selge. Näiteks ei ole arusaadav, kas kärjetunnus on andmeliiklusandmete hulgas või mitte. Mistõttu on koda seisukohal, et selline lahendus suurendab segadust ning muudab andmete kasutamise ebaselgeks ning eelnõud on vaja täiendada nii, et ei tekiks ettevõtjatele mitut regulatsiooni andmete säilitamise kohta. 

Ebaselge regulatsioon suurendab kulusid 

Eelnõuga on kavas lisada elektroonilise side seadusesse sideettevõtjale kohustus avaldada ilma kliendi nõusolekuta sideteenuse osutamisel talle teatavaks saanud ja säilitatud andmed uurimisasutusele, prokuratuurile, kohtule ja kohtuvälisele menetlejale nende päringu alusel. Kuigi seletuskirjas rõhutatakse, et kasutada saab vaid ärilisel eesmärgil säilitatavaid andmeid, ei ole lahti seletatud, mida nende all mõeldakse. Kuna sideettevõtjal on keeruline eristada, millised andmed on kogutud ärilisel eesmärgil ja millised seadusest tulenevalt, võib praktikas tekkida olukord, kus väljastatakse samaaegselt erinevate regulatsioonide alusel kogutud andmeid. Koda rõhutas, et selline ebaselgus ei ole vastuvõetav ning tegi ettepaneku täpsustada eelnõud nii, et oleks üheselt arusaadav, milliseid andmeid, kellele ja millises korras tuleb päringute alusel edastada. 

Lisaks oleme seisukohal, et ei saa nõustuda seletuskirjas toodud väitega, nagu puuduks eelnõul mõju sideettevõtetele. Tegelikkuses toob eelnõu kaasa märkimisväärsed kulud, sest ettevõtted peavad oma süsteeme arendama, et vältida andmekaitse reeglite rikkumist. Suureneb ka töökoormus päringutele vastamisel, kui hetkel kasutusel olevad elektroonilisi liideseid ei saa kasutada.  

Tutvu lähemalt koja seisukohtadega.