Riigikaitse kui ettevõtte vastutus – miks see on oluline?
Sõda Euroopas ja kasvavad rahvusvahelised pinged on pannud üha rohkem inimesi ja ettevõtteid otsima võimalusi, kuidas panustada Eesti riigi kaitsesse. Advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ramon Rask ja Andrei Svištš kinnitavad kogemustele tuginedes, et riigikaitse peaks olema iga ettevõtte prioriteet ja sellesse panustamine on investeering, mille väärtus ületab selgelt esmase kulu.
Ramon Raski esimene kokkupuude kaitsevaldkonnaga ulatub tagasi ajateenistusse aastatel 2001–2002. Sellele järgnes pea 20 aastat vaikust, kuni riik taas uksele koputas ning kutsus teda eduka reservõppekogunemise kaudu uuesti panustama. „Kaks järjestikust õppust veensid mind, et sellesse süsteemi tasub investeerida. Kaitsevägi oli muutunud varasemaga võrreldes oluliselt professionaalsemaks ja eestvedajate motivatsioon mõjus nakkavalt,“ meenutas Rask.
Kui uus kogemus poleks olnud nii veenev ja süsteem oleks mõjunud endiselt ligadi-logadi olevana, oleks Rask enda sõnul riigikaitse asemel mõelnud pigem enesekaitsele. Ent kogemus oli sedavõrd positiivne, et ta otsustas Kaitseväe Akadeemias läbida nooremstaabiohvitseri kursuse. See tähendas, et eelmise aasta lõpus toimunud pooleteise kuu pikkune intensiivne õpe päädis tänavu veebruaris staabiohvitseri ametikohaga reservis.
„See oli üks parimaid koolitusi, mida olen viimastel aastatel saanud – see arendas juhtimisoskust, enesekindlust ning võimet stressiga toime tulla,“ ütles Rask. Lisaks tõi ta esile, et reservõppekogunemistel osalemine on toonud uusi tutvusi ja loonud koostöövõimalusi nii büroos kui ka klientidega. „Kui vähegi võimalik, tooksin need eksperdid meie inimesi büroos koolitama – paljudel teemadel on nad vaieldamatult Eesti parimad koolitajad.“
Kui me täna riigikaitsesse ei panusta, ei pruugi meil homme enam olla riiki ega ettevõtet, mille heaks töötada.
Ramon Rask
Kui riigikaitsest saab elu loomulik osa
Riigikaitsesse panustamise suurim motivaator on ühiskonnas praegu sõjahirm, kuid see ei püsi igavesti. Kui hirm taandub, vajame valdkonnas toimetajate sõnul pikaajalisi lahendusi, kuidas inimesi süsteemselt kaasata.
RASK-i büroo kogemus näitab, et side riigikaitsega annab töötajatele ka ärevatel aegadel teatava meelerahu – tekib isiklik kokkupuude, sellest omakorda kaasatus ja kindlustunne püsida rasketel hetkedel tugevana. „Äreval ajal on parim ravim tegutsemine ja aktiivsus. Ideaalis võiks iga inimene teada, mis on tema roll riigikaitses, olgu selleks kingade parandamine, tõstuki juhtimine või supi keetmine,“ kinnitas Rask.
Andrei Svištši kokkupuude riigikaitsega ulatub tagasi 2007. aastasse ja hõlmab tegevust nii Kaitseväes kui ka Kaitseliidus. „Kaitseliiduga liitusin juba enne ajateenistust. Huvi riigikaitse vastu süvenes noorena patrullvõistlustel osaledes,“ meenutas Svištš, kelle saavutuste hulka kuulub ka maailma üheks raskeimaks militaarvõistluseks peetava Erna retke võitmine. Igal aastal osaleb ta õppustel 15–30 päeva.
Senine kogemus on aidanud Svištšil ka iseennast paremini tundma õppida. „Riigikaitse on õpetanud, kuidas stressiolukorras toime tulla. Advokaaditööga on siin samuti palju sarnasusi, näiteks vajadus mõelda mitu sammu ette ja tunda inimpsühholoogiat,“ selgitas ta. Ka tema kinnitab sarnaselt kolleegiga, et süsteem on aastatega märgatavalt paremaks ja professionaalsemaks muutunud. „Eriti suur hüpe toimus siis, kui Eesti hakkas osalema rahvusvahelistel missioonidel ja levima hakkasid nüüdisaegsed juhtimismeetodid. Paljud praegused kaitsestruktuuride juhid on saanud väljaõppe USA-s ja Euroopas – see on süsteemi oluliselt edasi arendanud,“ lisas ta.
Riigikaitse on õpetanud, kuidas stressiolukorras toime tulla. Advokaaditööga on siin samuti palju sarnasusi, näiteks vajadus mõelda mitu sammu ette ja tunda inimpsühholoogiat.
Andrei Svištš
Tööandja roll: toetada, mitte takistada
Advokaadibüroos RASK on töötajate riigikaitsesse panustamise toetamine osa organisatsiooni loomulikust kultuurist. „Kindlasti ei tohi see negatiivselt mõjutada kellegi palka ega puhkusepäevade arvu – pigem vastupidi,“ ütles büroo asutaja Ramon Rask. Tema sõnul on see ka oluline solidaarsuse küsimus, kus tiim toetab üksteist ja korraldab vajaduse korral töö ümber. „Kuus nädalat õppusel viibimist on ajaliselt arvestatav kulu, kuid meie jaoks on see investeering tulevikku.“
Samas tunnistas Rask, et ühe inimese suurem panus riigikaitsesse kasvatab ajutiselt teiste kolleegide töökoormust. Sellises olukorras ei tööta käsud ja keelud, vaid oluline on mõistmine ja avatud suhtlus. „Kui me täna riigikaitsesse ei panusta, ei pruugi meil homme enam olla riiki ega ettevõtet, mille heaks töötada,“ võttis ta kokku põhimõtte, millest kollektiivselt lähtutakse.
Nii Ramon Rask kui ka Andrei Svištš on ühel meelel, et kaitsevaldkonna kogemused innustavad ja avavad uusi võimalusi ka äris. Ilma nende kogemusteta poleks advokaadibüroo ilmselt jõudnud järgmiste sammudeni, nagu osalemine kaitsetööstuse kiirendites või kaitsetööstuse teadmuse süvitsi arendamine ja sellest büroos eraldi valdkonna kujundamine.
Tulevikku vaadates usuvad mehed, et kaitsetahte suurendamiseks peaks Kaitsevägi senisest oskuslikumalt kaasama tipptasemel eksperte nende kompetentsile sobivatesse rollidesse. „Kaitsevägi ei saa endale lubada, et arst on eesliinil kaevikus või IT-ekspert jagab tagalas suppi. Need on küll vajalikud ülesanded, kuid meie riik on nii väike ja õhuke, et ressursside optimaalne administreerimine peab toimuma hoopis teisel tasemel,“ võttis Rask kokku suuna, kuhu loodetavasti lähiaastatel kiiremini liigutakse. Selliselt toimetades poleks ka kahtlust, et iga talent leiab struktuuris endale sobiva ja motiveeriva rolli.
Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirjas Teataja 2/2025 Artikli autor: Martin Rits, Advokaadibüroo RASK kommunikatsioonipartner. Artikli avaldamist toetas Kaitseministeerium