Riigikaitse Edendamise Sihtasutus toimetas Ukrainasse Krõvõi Rihi laste taastusravikeskusele meditsiiniseadmeid

Riigikaitse Edendamise Sihtasutus andis koos Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga 29. juulil Ukrainas Krõvõi Rihi laste meditsiinilise rehabilitatsiooni ja palliatiivse ravi keskusele üle meditsiinivahendid. Muuhulgas anti üle röntgenseade, kaks ultraheliseadet ning elektroentsefalograaf. Saadetise koguväärtus oli ligi 100 000 eurot. Samuti kohtuti Dnipropetrovski oblasti juhtkonna ja kohaliku kaubanduskojaga, et arutada koostöövõimalusi ettevõtluses.

Humanitaarabi
Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse juhataja Mait Palts sõnas, et jätkuvad abisaadetised Ukrainasse on võimalikud tänu Eesti inimeste ja ettevõtete järjepidevale toetusele. „Iga annetaja on hindamatu väärtusega – see koostöö annab lootust ja loob reaalseid muutusi. Seekordse saadetise teeb eriliseks selle sihtgrupp – lapsed. Sõjas on nemad kõige haavatavamad ja vajavad meie tuge tihti rohkem, kui keegi teine. On südantsoojendav, et Eesti ettevõtted ja inimesed on valmis toetama ka kõige nõrgemaid,“ ütles Palts, ning lisas, et paralleelselt seekordse abi kohaletoimetamisega toimub jooksvalt ka järgmise abisaadetise ettevalmistamine võitlejatele ehk rahvuskaardi üksustele, kus on põhirõhk tavapäraselt droonidel, akudel ja teistel erinevatel seadmetel ja vahenditel.

Abi saanud Krõvõi Rihi laste rehabilitatsiooni ja palliatiivse ravi keskuse eesmärgiks on tagada piirkonna laste heaolu ning ajakohane ravi keerulistes tingimustes, vähendades nii kohalike haiglate koormust. Annetuste toel Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse soetatud ja viidud seadmed võimaldavad keskusel senisest paremini diagnoosida erinevaid sisemisi vigastusi ning viia läbi ravi alates kõneprobleemidest, kuni luumurdudeni.

Krõvõi Rih on Venemaa rünnakute sagedane sihtmärk, olles rindest 70 kilomeetri kaugusel. Lisaks on see ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kodulinn. 

Palts tõi välja, et abi vajadus on sedavõrd paremini tuntav, et 29. juuli hommikul ründas Venemaa Kamjanske linnas olevat haiglat, kus sai surma 3 inimest. „Plahvatust oli kuulda ka naaberlinnas Dnipros, kus sellel ööl viibisime,“ sõnas ta ning lisas, et Krõvõi Rih, Dnipro ja Kamjanske paiknevad samas oblastis ning ka sama laste rehabilitatsiooni keskus teenindab vajadusel tervet oblastit.

Abisaadetise õnnestumisele aitasid olulisel määral kaasa Eesti ettevõtted. Suurtoetajana panustas Kohila Vineer ning ühe ultraheliseadme annetas Ortolink Invest. Kohapealsete korralduste juures toetas Dnipropetrovski piirkondlik kaubanduskoda. Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse kaudu Ukrainasse viidav varustus on võimalusel alati hangitud Eestist koostöös kohalike ettevõtjatega või saadud annetusena firmadelt ja organisatsioonidelt.

See saadetis oli kampaania jaoks juba 24. abisaadetis Ukrainasse. Eesti inimeste ja ettevõtete toel on 29. juuli seisuga kogutud 6,23 miljonit eurot.

Koostöövõimalused Dnipropetrovski oblastis
Lisaks meditsiinivahendite üleandmisele kohtusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad Dnipropetrovski oblasti juhtkonnaga ning kohaliku kaubandus-tööstuskojaga, et tugevdada majanduskoostööd. Kohtumistel osalesid muuhulgas Dnipropetrovski oblasti sõjalise administratsiooni juhi kohusetäitja Yurii Yandulskyi ja asejuht Iryna Hrytsai. Arutluse all oli regiooni hetkeolukord, senine humanitaarabi ning eriti Eesti ettevõtete ärivõimalused piirkonnas.

Yandulskyi rõhutas kohtumisel, et rahvusvaheline kaubandus on piirkonna majanduse taastumisel eluliselt tähtis. „2024. aastal kasvas Dnipropetrovski oblasti väliskaubanduskäive Eestiga peaaegu 19%. Oleme väga huvitatud selle koostöö edasisest laiendamisest,“ ütles Yandulskyi. Ta lisas, et Eesti valitsus ja rahvas on Ukrainat algusest peale selgelt ja järjekindlalt toetanud ning märkimisväärne osa Eesti SKT-st on suunatud Ukraina abistamisse.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts märkis omalt poolt, et Eesti delegatsioonil oli hea meel Dnipropetrovski oblastit külastada ning üks eesmärkidest on leida uusi koostöövaldkondi. „Meie ülesanne on leida uusi valdkondi, kus saame koostööd teha. Eesti on tuntud oma tugeva IT-sektori poolest, seega on valdkondi, kus saame koostööd arendada,“ ütles Palts kohtumisel.

Kahe riigi kaubanduskojad on tegelikult teinud koostööd juba pikalt – Dnipropetrovski Kaubandus-Tööstuskoja president Vitalii Zhmurenko meenutas, et Eesti ja Dnipropetrovski kojad sõlmisid koostööleppe juba 2004. aastal. Pärast täiemahulise sõja algust 2022. aastal on koostöö muutunud eriti tihedaks. Zhmurenko sõnul on Eesti Kaubanduskoda alates sõja puhkemisest andnud Dnipro piirkonnale humanitaarabi kokku ~114 miljoni grivna väärtuses (üle 3 miljoni euro). Aruteludel lepiti kokku, et edaspidi keskendutakse koostöö tihendamisel eeskätt infotehnoloogia sektorile, pangandusteenustele ning sõjajärgsetele ülesehitusprojektidele, kus nähakse suurt potentsiaali. Samuti nähakse võimalusi Eesti ettevõtjate osalemiseks Dnipropetrovski oblasti tööstuses, energeetikas ja taristuprojektides.

Eesti delegatsioon külastas regiooni visiidil ka üht kohalikku Eesti osalusega ettevõtet, et tutvuda sealses sõjaolukorras tegutsemisega. Lisaks andsid Ukraina kaitsejõud kohtumisel Eesti esindajatele üle tänumeene, tunnustamaks Eesti firmade ja rahva vankumatut toetust.