Mida arvad keskkonnavastaste süütegude karistuste karmistamisest?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on kaitsta tõhusamalt keskkonda ja tõsta karistuste mõju, viies karistusseadustik kooskõlla ELi keskkonnakuritegude direktiiviga. 

Keda mõjutab?

• Ettevõtjaid, kes tegelevad:
  • metsa- ja puidutööstusega;
  • põllumajandusega. 
• Ettevõtjaid, kelle majandustegevus hõlmab ioniseeriva kiirguse kasutamist, radioaktiivsete ainete käitlemist või tegevusi, mille tulemusel võib suureneda inimese või keskkonna kiiritus kiirgusallikatest.          

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• Eelnõuga sätestatakse tegutsemiskeeld keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo eest, mille toimepanemisel võib kohus kohaldada füüsilisele isikule teataval ametikohal töötamise või juriidilisele isikule teataval ametialal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Kehtiva õiguse kohaselt võib tegutsemiskeeldu määrata ainult kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo(eelnõu § 1 punkt 2; karistusseadustik (edaspidi: KarS) § 49 ja 55¹).
• Eelnõu kohaselt saab edaspidi määrata nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule lisakaristusena ettevõtluskeelu ka keskkonnavastase süüteo või ioniseeriva kiirgusega seotud süüteo eest ühest kuni viie aastani. Kehtiva õiguse kohaselt saab kohus ettevõtluskeelu määrata kelmuse, usalduse kuritarvitamise, altkäemaksu andmise või vahendamise, mõjuvõimuga kauplemise, avaliku usalduse vastase kuriteo, seadusliku aluseta Eestis viibiva välismaalase töötamise võimaldamise või majandusalase kuriteo eest (eelnõu § 1 punkt 3; KarS § 49¹ ja 55¹).
• Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku juhised selle kohta, millest tuleb lähtuda keskkonnakuriteo hindamisel. Kehtiv õigus ei sätesta selleks ühtset raamistikku, mistõttu on lihtsam tõendada keskkonnakahju, mis on keskkonnakahju „tükihinnaks“ ümberarvestatav, näiteks kalad, puud ja ulukid. Valdkondades, kus kahju rahalist väärtust on raskem määrata, näiteks õhusaaste puhul, puuduvad selged hindamiskriteeriumid, mistõttu on ökosüsteemi eri osiseis ebavõrdselt kaitstud ja keskkonnavastaste süütegude menetlemine praktikas keeruline. Edaspidi hindaks kohus, kas: 

1. tegu on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele;
2. teo vahetuks objektiks olev aine või materjal on ohtlik keskkonnale, inimese elule või tervisele; 
3. tegu on toime pandud ilma vajaliku loata; 
4. tegu on toime pandud selleks väljastatud loa nõudeid rikkudes ja mil määral on ületatud seaduses või loas kehtestatud piirväärtust (eelnõu § 1 punkt 7; KarS § 351¹ lõige 1).

• Eelnõuga täpsustatakse, et keskkonnakaitseluba ei vabasta isikut vastutusest, kui luba saadi pettuse, sunni või vägivallaga või kui luba on ilmselgelt vastuolus oluliste keskkonnakaitse põhimõtetega (eelnõu § 1 punkt 7; KarS § 351²). See tähendab, et ettevõtja ei saa tugineda loale, mille saamisel rikuti seadust, ega loale, mis on selgelt ebaseaduslik.
• Eelnõu kohaselt karistatakse edaspidi looduses tuleohu tekitamise eest juriidilist isikut rahatrahviga kuni 200 000 eurot. Kehtiva õiguse kohaselt on rahatrahv kuni 3200 eurot (eelnõu § 1 punkt 9; KarS § 352 lõige 2).
• Kehtiva õigusega karistatakse juriidilist isikut taimestikku ohustava tegevuse eest rahatrahviga 2000 eurot. Edaspidi kohalduks rahatrahv kuni 200 000 eurot (eelnõu § 1 punkt 10; KarS § 353 lõige 3).
• Muudatustega alandatakse ELi kaitsealuste looma- ja taimeliikide isendite surmamise, hävitamise, müümise, müügiks pakkumise või loodusest eemaldamise eest, samuti kaitsealuste liikidega kauplemise nõuete rikkumise ning Natura 2000 alade kahjustamise eest karistamise lävendit. Edaspidi piisaks sellest, et tegu puudutab olulist kogust kaitsealuse liigi isendeid, olenemata sellest, kas oluline kahju on tõendatud. Lisaks on edaspidi karistatav ka kaitsealuste liikide isendite müük ja müügiks pakkumine ning kauplemine laiema ringi liikidega kui kehtiv õigus reguleerib (eelnõu § 1 punktid 13 ja 14; KarS §-d 357¹ ja 358¹).
• Kehtiva õiguse kohaselt saab kohus karistada juriidilist isikut loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 3200 eurot. Edaspidi on rahatrahv kuni 400 000 eurot (eelnõu § 1 punkt 16; KarS § 362 lõige 2).
• Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus tegevusloata tegutsemise eest valdkonnas, millega kaasneb või võib kaasneda oluline keskkonnamõju, kui seaduse alusel oli tegevusluba nõutav, samuti loanõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, vee seisundile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Kui teoga põhjustatakse kas a) ulatusliku ja pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või b) märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemi või elupaiga hävimine kaitsealal või pöördumatu või pikaajalise mõjuga kahju sellisele ökosüsteemile või elupaigale, karistab kohus rahalise karistusega kuni 500 päevamäära või kuni kaheksa-aastase vangistusega. Päevamäära suuruse arvestab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kui teo paneb toime juriidiline isik, karistab kohus teda rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot (eelnõu § 1 punkt 18; KarS § 363¹ lõiked 1-3). Seda süütegu kehtiv õigus ei reguleeri.
• Eelnõuga laiendatakse keskkonna saastamise koosseisu kolmel viisil. Esiteks lisatakse karistatavate tegevuste hulka ioniseeriva kiirguse ebaseaduslik keskkonda viimine. Teiseks kohalduks karistus edaspidi mitte ainult olulise kahju ohu, vaid ka olulise kahju põhjustamise eest vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Kolmandaks pikendatakse füüsilise isiku maksimaalset vangistust ühelt aastalt viiele aastale (eelnõu § 1 punkt 19; KarS § 364 lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot.
• Eelnõu näeb ette, et keskkonnanõuetele mittevastava toote turule laskmise eest, kui selle toote kasutamine mitme inimese poolt põhjustab aine, energia, materjali või ioniseeriva kiirguse keskkonda viimise või sattumise ja, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, karistab kohus füüsilist isikut rahalise karistusega kuni 500 päevamäära või kuni viieaastase vangistusega ja juriidilist isikut rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot (eelnõu § 1 punktid 20 ja 23; KarS § 364 lõiked 1¹ ja 3).
• Eelnõuga täiendatakse seadust keskkonna saastamise süüteoga, millega on ettevaatamatusest põhjustatud surm. Füüsilist isikut karistaks kohus kuni kümneaastase vangistusega ja juriidilist isikut rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot (eelnõu § 1 punktid 22 ja 23; KarS § 364 lõiked 2³ ja 3).
• Kehtiva õiguse kohaselt saab kohus karistada juriidilist isikut looduskasutuse või saaste arvestuse pidamise korra või keskkonnaseirenõuete rikkumise  eest rahatrahviga kuni 2000 eurot. Edaspidi saaks juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 100 000 eurot (eelnõu § 1 punkt 30; KarS § 366 lõige 2).
• Eelnõuga laiendatakse kemikaalide ja jäätmehoolduse nõuete rikkumise koosseisu, lisades sellele kemikaalidel põhinevate segude või toodete käitlemise nõuete rikkumise. Samuti kohalduks karistus, kui tegevusega mitte ainult ei põhjustata olulise kahju ohtu, vaid ka olulist kahju vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Muudatustega pikendatakse ka maksimaalse vangistuse pikkust kolmelt aastalt viiele aastale (eelnõu § 1 punkt 32; KarS § 367 lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot.
• Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku uus süütegu olulise koguse ohtlike jäätmete jäätmehoolduse nõuete rikkumise eest, mille eest karistatakse füüsilist isikut rahalise karistusega kuni 500 päevamäära või kuni viieaastase vangistusega (eelnõu § 1 punkt 33; KarS § 367 lõige 1¹). Juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot.
• Kehtiv õigus sätestab, et riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest, kui jäätmete vedu toimus olulises koguses, karistab kohus füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Eelnõuga muudetakse vangistuse maksimaalne pikkus viieks aastaks (eelnõu § 1 punkt 42; KarS § 368¹ lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega.
• Kehtiva õiguse kohaselt karistab kohus käitise ebaseadusliku käitamise eest, millega on põhjustatud väljaspool käitist oht inimeste elule või tervisele või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele, rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Muudatustega täpsustatakse, et karistus kohalduks ka käitise ebaseadusliku sulgemise või ehitamise eest. Kaitstavate õigushüvede hulka lisatakse ökosüsteem (eelnõu § 1 punkt 47; KarS § 368² lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega.
• Hetkel karistab kohus füüsilist isikut osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine või toote ebaseadusliku tootmise, sisse- või väljaveo või turustamise eest rahalise karistusega või kuni kaheaastase vangistusega. Edaspidi kohalduks säte fluoritud kasvuhoonegaasi või osoonikihti kahandava aine, seda gaasi või ainet sisaldava või sellel põhineva toote või seadme või selle osa ebaseadusliku kasutamisele, tootmisele, impordile, ekspordile, turule laskmisele, kasutusele võtmisele või keskkonda viimisele ning karistus oleks kas rahaline karistus kuni 500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus (eelnõu § 1 punkt 51; KarS § 368³ lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot.
• Muudatuste kohaselt ei karistataks edaspidi veekogu või põhjaveekihi veehulga lubamatu vähenemise põhjustamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistus kohalduks ainult üleujutuse või soostumise põhjustamisele (eelnõu § 1 punkt 61; KarS § 369 lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega.
• Kehtiv õigus ei sätesta karistust pinna- või põhjavee lubamatu võtmise eest, millega on põhjustatud oluline kahju või olulise kahju oht pinnaveekogumi ökoloogilisele seisundile või ökoloogilisele potentsiaalile või põhjaveekogumi koguselisele seisundile. Eelnõuga plaanitakse karistada sellise süüteo toimepanemise eest füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega (eelnõu § 1 punkt 62; KarS § 369 lõige 2¹). Juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega kuni 40 miljonit eurot.
• Eelnõuga lisatakse karistusseadustikku karistus raadamisvabade toodete määrusega vastuolus oleva saaduse või toote (nt veiseliha, kakao, kohv, soja, puit ja neist valmistatud tooted) olulises koguses turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise või eksportimise eest. Füüsilist isikut karistataks rahalise karistusega kuni 500 päevamäära või kuni viieaastase vangistusega ning juriidilist isikut rahalise karistusega. Väiksemas koguses sama rikkumise eest karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni neli protsenti aastasest käibest (eelnõu § 1 punkt 68; KarS § 371¹).
• Muudatustega lisatakse karistus looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või oluline kahju või olulise kahju oht vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele, füüsilist isikut rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ning juriidilist isikut rahalise karistusega (eelnõu § 1 punkt 68; KarS §371³).
• Eelnõuga laiendatakse kiirgustegevuse nõuete rikkumise koosseisu kahel viisil. Esiteks hõlmaks koosseis lisaks kehtivas õiguses nimetatud valmistamisele, valdamisele, kasutamisele ja veole ka tootmist, töötlemist, käitlemist, hoidmist, ladustamist, transportimist, importimist, eksportimist ja lõppladustamist. Teiseks kohalduks karistus edaspidi mitte ainult olulise kahju ohu, vaid ka olulise kahju põhjustamise eest vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile, ökosüsteemile, looma- või taimeliikide isenditele. Karistus oleks füüsilisele isikule edaspidi kas rahaline karistusega kuni 500 päevamäära või kuni viieaastane vangistus (eelnõu § 1 punkt 70; KarS § 412 lõige 1). Juriidilise isiku vastutus jääb samaks, ka edaspidi karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega.

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 8. maiks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan justiits- ja digiministeeriumile.