Peagi tuleb e-poodi luua taganemisnupp lepingust taganemiseks

Eesti on üle võtmas Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiivi, millega kaasnevad olulised muudatused kõigile ettevõtjatele, kes müüvad tarbijatele kaupu või teenuseid veebi teel. Edaspidi peab tarbijal olema võimalik kauglepingust taganeda sama lihtsasti, kui seda sõlmida, st veebilehtedele ja rakendustesse tuleb luua spetsiaalne taganemisnupp.

Taganemisnupp ehk lihtsustatud lepingust loobumine
Kõige laiemalt puudutab ettevõtjaid kohustus luua oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse nn taganemisnupp. Internetipõhine kasutajaliides on tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus (sh mobiilirakendus), mille kaudu on tarbijal võimalik teenuseid või kaupu osta ja lepinguid sõlmida. See nõue ei piirdu ainult finantsteenuslepingutega, vaid laieneb kõigile veebi kaudu sõlmitud tarbijalepingutele. 

Seega on taganemisnupp vahend, millega antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingust taganemisnupu abil.

Kuna tarbijal on juba praegu kauglepingute puhul 14-päevane õigus lepingust taganeda põhjust avaldamata, siis muudatuste tulemusel peab selline taganemine olema tarbija jaoks võimalikult lihtne. Kauglepinguks loetakse lepingut, mis on sõlmitud ilma osapoolte füüsilise kohtumiseta, näiteks oste tehes e-poes. 

Uus funktsioon peab võimaldama nupulevajutusega taganeda internetipõhise kasutajaliidese vahendusel sõlmitud lepingust kogu kohustusliku 14-päevase taganemistähtaja jooksul.  Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbija saab lepingust taganeda sama lihtsalt kui seda sõlmida. 

Nõuded kohalduvad peaaegu kõikidele
Nõue hakkab kehtima kauba-, teenuse- ja finantsteenuste kauglepingute puhul, mis sõlmitakse tarbijaga internetipõhise kasutajaliidese kaudu (nt kaupade ostmine veebi teel või elektrimüügi lepingute sõlmimine sidevahendi abil).  

Seega ei mõjuta see lepinguid, mis on sõlmitud väljaspool veebipõhist kasutajaliidest, näiteks võiksid need olla telefoni, e-posti või posti teel või isiklikult kohtudes sõlmitud lepingud. Ettevõtja kohustus taganemisnupp luua peaks piirduma tema mõjualaga. Näiteks sõnumirakendusse (nt WhatsApp) või e-posti ei saa kaupleja reeglina taganemisnupu lahendust integreerida, sest ta ei halda seda rakendust. Seetõttu jäävad regulatsiooni alt välja ka näiteks SMS-sõnumite abil sõlmitud lepingud, sest SMS-sõnumite kasutamiseks ei ole vaja kasutada internetti, mistõttu ei liigitu SMS-sõnum internetipõhise kasutajaliidese alla.

Hübriidmeetodil lepingu sõlmimise puhul (kui lepingu sõlmimisele eelnev toimub e-kirjade vahendusel, kuid leping tõstetakse allkirjastamiseks allkirjastamisportaali) võib lepingu kvalifitseerimine internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmituks sõltuda konkreetse juhtumi asjaoludest. Kui veebikeskkond toimib üksnes allkirjastamise tehnilise vahendina ning tahteavaldused vahetatakse sidevahendi (nt e-posti) kaudu, ei pruugi seda käsitleda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepinguna.

Muu hulgas ei kohaldu taganemisnupu regulatsioon aga lepingutele tervishoiuteenuste või reisijaveoteenuste osutamiseks.

Milline peab taganemisnupp olema?
Seadus sätestab taganemisfunktsiooni põhiomadused, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Seaduseelnõu ütleb, et ettevõtja peab looma taganemisnupu või muu sellesarnase funktsiooni, mis tähendab, et ettevõtjale on jäetud võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik millist soovitud lahendust.  

Samas peab olema tagatud, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon on esile tõstetud ja tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või muu sellise ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga. 

Lisaks peab taganemisnupp või sarnane funktsioon olema tarbijale kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul. Taganemisnupp peab võimaldama tarbijal internetis täita taganemisavaldust, kust tarbija saab lihtsalt sisestada või kinnitada oma nime, konkreetse lepingu ja info selle kohta, kuhu ja kuidas saadetakse tarbijale taganemise kinnitus. Muu hulgas peab taganemisavalduse juures olema võimalus tarbijal taganemine kinnitada, näiteks kinnitusnupu või muu sarnase funktsiooniga, mis on tähistatud sõnadega „kinnitan taganemise“. Peale seda peab ettevõtja tarbijale viivitamata kinnitama taganemisavalduse kättesaamisest ning kinnitus peab sisaldama taganemisavalduse sisu ning edastamise kuupäeva ja kellaaega.

Kohustuse saaks lugeda täidetuks näiteks siis, kui kaupleja edastab sõnumirakenduse teel hüperlingi, mille pealkiri on „Taganen lepingust“, mis viib omakorda tarbija nõutud omadustega veebikeskkonda taganemisavaldust täitma. Seega piisab, kui tarbija täidab taganemisnupule vajutamise järel avanevad andmeväljad iseseisvalt.

Samuti ei pea taganemisnupu jaoks tegema automatiseeritud interlinki, vaid piisab, kui nupu vajutamisest tuleb näiteks teade või e-kiri kaupleja töötajale. Teisisõnu ei ole tingimata vajalik, et sellise taganemisfunktsiooni jaoks peaks klient end tuvastama näiteks kliendikonto kaudu (isikupõhine sisenemine), kust on näha kogu tema ostude ajalugu. 

Kuna tegu on täiesti uue elemendiga tarbijakaitsealases lepinguõiguses, siis selle rakendamise lõplik praktika selgub alles tulevikus praktika käigus. 

Kuidas töötab nupp pärast toote või teenuse kättesaamist?
Oluline on mõista, et taganemisnupp ei muuda olemasolevaid taganemisõiguse põhimõtteid, vaid pakub uue vormi avalduse esitamiseks. Kauba ostmise puhul hakkab 14-päevane taganemistähtaeg kulgema alles päevast, mil tarbija sai asja füüsiliselt enda valdusse. Seetõttu peab taganemisnupp olema e-poes tarbijale kättesaadav ka pärast kauba kättesaamist, kuni seadusjärgse taganemistähtaja lõpuni. Nupu vajutamine loetakse ametlikuks taganemisavalduseks. Kui tarbija on nupu kaudu soovi avaldanud, jääb talle endiselt kohustus asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul tagastada ning kauplejal kohustus tasud tagastada.

Nagu ka kehtiv seadus ette näeb, siis taganemisõigus ei kehti teatud juhtudel ka pärast kättesaamist, näiteks kui teenus on täielikult täidetud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ja tarbija on kinnitanud, et ta on teadlik taganemisõiguse kaotamisest. Samuti ka siis, kui asi on valmistatud tarbija isiklike vajaduste järgi, kui asi rikneb või vananeb kiiresti, tegemist on digitaalse sisuga või kui tegemist on suletud pakendis hügieenitoodetega, mis on pärast kättesaamist avatud. 

Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse võlaõigusseadust ja tarbijakaitseseadust ning uus regulatsioon peab olema Eesti õiguses üle võetud hiljemalt 31. juuliks 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN.

Kui teil tekib täiendavaid küsimusi seoses taganemisnupu funktsiooniga, siis kirjutage meile aadressil juristid@koda.ee