Oliver Väärtnõu kõne Eesti Kaubandus-Tööstuskoja 100. aastapäeval 15.11.2025
Austatud Eesti Vabariigi president, ministrid, ettevõtjad ja Koja sõbrad!
Sada aastat Kaubanduskoda. Mõni organisatsioon ütleks, et tunneb end nooruslikuna. Meie ütleme, et tunneme end valvsana— ja see on kompliment. Ettevõtja, kes pole valvas, ei jää ellu. Ja organisatsioon, mis pole valvas, pole kasulik.
Kui Kaubanduskoda 1925. aastal loodi, seisti silmitsi probleemidega, mis kõlavad tänagi tuttavalt: kõrged maksud, ebavajalik bürokraatia, ligipääs kvaliteetsele haridusele ja tööjõule, konkurentsivõime sise- ja välisturgudel.
Kui lugeda toonaseid protokolle, tekib tunne, et hoiad käes eilset ajalehte. Näiteks üks 1930. aasta protokolle ütleb järgmist:
„Kui tööinspektsioonil on arvamine, et ületundide paberliku kontrolli abil suudetakse tööta tööliste küsimus lahendada, siis eksib ta rängalt selle juures. Ja seepärast poleks mingit põhjust koormata kõiki tööstusi ikka ja jälle uue kantseleipaberite uputusega."
Ambitsiooni on meis alati olnud. Koja esimene juht Joakim Puhk positsioneeris meid strateegiliselt juba 1920ndatel, öeldes järgmist: „Ma arvan, et oleme õigustatud end pidama Eesti rahva majanduse peaajuks, keda meie seadusandjal siiski tõsisemalt tasuks arvestada."
Sama mehe sõnad on kujundanud meie missiooni: „… Eesti kaupmehed, pangategelased, töösturid ja laevnikud, tegutsedes oma kojas, kaitsevad ikka ja alati Eesti Vabariigi huvisid, seavad need kõrgemaks enda kutsehuvidest, meeles pidades, et riigi hea majanduslik seis kindlustab ka kodanike hea käekäigu."
See moto on püsinud sada aastat. Kui küsitakse, kelle poole Kaubanduskoda hoiab, siis vastus on ikka: Eesti poole.
Head kuulajad, me oleme koos maha käinud pika tee.
Meid peetakse üheks vähestest riikidest maailmas, kes on liikunud arenguriigist arenenud riigiks. Pärast kolmekümmet aastat järjepidevat reformimist, digitaliseerimist ja avatud majanduse poliitikat, näeb Eesti majandus välja nii: SKP inimese kohta on kasvanud üle 8 korra. Konkurentsivõime indeksites oleme Euroopa Liidus 13. kohal ja globaalsetes võrdlustes 33. kohal.
Keskpärasest post-soviet majandusest oleme saanud tehnoloogiliselt arenenud, ekspordile orienteeritud, digitaalse juhtimisega majanduseks. Kaubanduskoda on olnud selle loo keskel.
Täna on meil üle 3400 otseliikme, ja läbi erialaühenduste on meie võrgustik veel kaks korda suurem. Meie liikmed moodustavad ligi 40% Eesti majandusest ja 80% nendest ekspordivad. Need pole ainult numbrid — see on reaalne mõju Eesti ja eestlaste käekäigule.
Kolme aastakümne jooksul oleme kujundanud ja kaitsnud ettevõtete tulumaksusüsteemi, algatanud maksude ja aruandluse lihtsustamise reforme, edendanud digitehnoloogia kasutust ning tugevdanud ettevõtlusharidust. Oleme aidanud kaasa standardiorganisatsioonide loomisele ja hoidnud Eesti majanduse rahvuslikku identiteeti.
Nende tulemuste taga on pidev töö - täna korraldab Kaubanduskoda aastas üle 100 erineva ürituse, koolituse ja arutelu. Oleme andnud aasta jooksul erinevate poliitikadokumentide, kavatsuste ja eelnõude kohta üle 200 kirjaliku arvamuse ning esindanud liikmete seisukohti enam kui paarikümnes töörühmas või aruteluformaadis. Oleme füüsiliselt olemas lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus, Jõhvis ja Kuressaares, et olla ettevõtjatele lähedal ja mõista nende väljakutseid ja võimalusi. See kõik on midagi, mille üle võime uhked olla.
Kui keegi küsib, „miks meil koda vaja on?", siis vastus on järgmine: Eesti majandus ei toimi autopiloodil.
Head kuulajad, viimastel aastatel on Eesti majandust räsinud kõrge inflatsioon ja majandusseisak. Vahel tundub, et vundament, mille me oleme endale ehitanud, on hakanud mõranema, või on puudu otsustusjulgusest, et järgmine käik sisse lülitada.
Ettevõtjatena ju teame, et peame tihti oma positsioone ümber mõtestama, et järgmiseks edulooks end ette valmistada. Elu meie ümber muutub ja nii peame ka meie pidevalt kohanema. Soodsa ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole samas ka ralli, kus kümne sekundi sees jõuab kümme korda suunda muuta. Kui ettevõtjad räägivad, et investeerimiseks on vaja stabiilsust ja ettenähtavust, siis seda tuleb kuulata.
On selge ka see, et n-ö madalal rippuvaid vilju, mis meile täna kiiret edu tooksid, enam ei ole. Näiteks, kas võib olla nii, et need IT-projektid, mis 20 aastat tagasi muutsid meie elu mugavamaks, mis on olnud meie eduloo aluseks, loovad täna meile uusi kohustusi ja takistusi. Vähem paberit, aga rohkem klikke? Ja keerukamaid programme, mis nõuavad hoolt ja arendamist ehk kokkuvõttes suuremat kulu.
Lisaks sellele, et meie ettevõtete tulumaksusüsteemi on hinnatud aastaid maailma parimaks, võiksime püüda jõuda ka selleni, et meie ettevõtete halduskoormus oleks arenenud riikide seas madalaim. Meie protsessid peaksid olema nii lihtsad ja mugavad, et kõik tahaksid siin tegutseda. Sama seisukoha eest peaks Eesti jõulisemalt seisma ka Euroopa Liidus.
Eesti on väike oluliste maavaradeta riik, meie suurim väärtus on meie inimesed. Meie edu ja kestlikkuse parimaks garantiiks on haritud, ettevõtlikud, uudishimulikud - targad - inimesed, kelle eneseteostus ei ole piiratud ning kes on valmis uut rikkust looma vabas konkurentsis. Kaubanduskojale on olulised ettevõtlusõpe, kõrge kvaliteediga üldharidus, tulevikku vaatav ja professionaalne ametiõpe ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus.
Head kuulajad, enne tuleviku käsitlemist tuleb öelda elementaarne: Eesti riiki ei ole ilma Eesti ettevõtluseta ning samuti ei ole kumbagi ilma riigikaitseta.
Koda on seda alati mõistnud ja soovinud olla eeskujuks. Me ei toeta riigikaitset ainult sõnades, vaid tegutseme konkreetsete sammudega.
Tutvustame liikmetele viise, kuidas toetada reserviste ja Kaitseväe tegevust. Panustame Kõrgema Riigikaitse Konverentsi korraldamisesse. Anname koos Riigikaitse Edendamise sihtasutusega välja Aasta ohvitseri ja Aasta allohvitseri preemiaid ning toetame parimaid juhte Kaitseväe Akadeemias.
Toetame hukkunud kaitseväelaste peresid ja keskendume muuhulgas Ukraina toetustegevustele: pakkudes hädavajalikke seadmeid nii rindele kui tagalasse, toetades meditsiiniüksuseid ja uute droonitõrjeüksuste varustamist, nii nagu ka Ukrainas raskelt vigastada saanute ravi Eestis.
See ei ole lihtsalt heategevus. See on meie missiooni oluline alustala. Kutsun teid kõiki panustama meie riigi, meie ühiste väärtuste kaitsesse!
Kui küsida, mis on Kaubanduskoda 100 aasta pärast, julgen teha mõne ennustuse. See on organisatsioon, mis on:
Esiteks, häälekas mõistuse hääl — riik vajab kedagi, kes ütleb: „Tõmmake hinge. Mõelge läbi. Ja küsib, kas see miski teeb elu päriselt paremaks?"
Teiseks, hariduse eestkõneleja — me ei küsi ainult „mida lapsed õpivad", vaid „kuidas ja millele nad mõtlevad". Ettevõtlik mõtlemine ei tähenda, et kõik hakkavad ettevõtjaiks. See tähendab, et Eestis ei kasva keegi üles tundega, et elu tuleb „kuskilt mujalt". Ei. Elu ja edu tuleb meist endist – meie loome oma tuleviku.
Kolmandaks, majanduse ambitsiooni hoidja — me oleme väike riik. Aga väikesed riigid saavad endale lubada üht luksust: nad ei pea kunagi olema keskpärased. Peame olema targad, kiired ja ebamugavalt julged — sest just nii tehakse suuri asju väikestes kohtades.
Saja aasta pärast, kui keegi peab jälle kõnet, tahan, et ta saaks öelda: „Me ei ole olnud mugavad. Me ei ole olnud vaiksed. Me ei ole olnud tagasihoidlikud. Me oleme hoidnud Eestit ettevõtlikuna. Ja Eesti on endiselt vaba."
Head külalised!
Aitäh kõigile Eesti ettevõtjatele! Teie kannate ja viite edasi Eesti majandust, mitte edetabelites, vaid päriselus. Aitäh kõigile tänastele ja endistele koja töötajatele — teie olete selle koja köögi alati korras hoidnud. Aitäh juhatuse liikmetele — te näete igapäevaselt vaeva selle nimel, et Eesti liiguks mitte lihtsalt edasi, vaid paremini edasi.
Elagu ettevõtlik Eesti!
foto: Mihkel Leis