Mõningane segadus roheväidete direktiivi osas
Kui keegi väidab, et üldiste keskkonnasõbralikkust puudutavate väidete pärast ei pea muretsema, sest Euroopa Komisjon (EK) on oma roheväidete direktiivi (Green Claims Directive) n-ö sahtlisse pannud, ja teine ütleb, et ei, tegelikult keelatakse väited kliimaneutraalsuse ja üldise keskkonnasõbralikkuse kohta, siis on neil mõlemal õigus. Tegemist on kahe erineva direktiivi ja nendega kehtestavate nõuetega.
Võib öelda, et asi sai alguse Euroopa rohelise kokkuleppe jätkuna Euroopa Komisjoni (EK) 2020. aasta uuest tarbijakaitse tegevuskavast ja 2020. aasta ringmajanduse tegevuskavast. Siis esitas EK neljast ettepanekust koosneva paketi, mis hõlmas ökodisaini määrust ning direktiiviettepanekuid roheväidete ja toodete parandamise edendamise (parandamisõiguse) kohta. Järgnevalt esitas EK 30. märtsil 2022 Rohelise ülemineku direktiivi, millega muudeti ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiivi ning kohandati neid üleminekuga ring- ja rohemajandusele.
Roheväidete direktiiv
Roheväidete direktiivi (Green Claims Directive) ettepaneku tegi EK 2023. aasta märtsis. Euroopa Parlament ja Nõukogu leppisid 2024. aastal oma seisukohad kokku ning eelnõu lõpliku teksti läbirääkimised algasid 2025. aasta jaanuaris. Need läbirääkimised lõpetati 23. juunil 2025, pärast EK teadet kavatsusest see ettepanek tagasi võtta. Praeguseks ei ole EK seda ametlikult küll tagasi võtnud, vaid sellega ei tegeleta. Lihtsamalt öeldes on roheväidete direktiiv sahtlisse pandud.
Selle direktiivi eesmärk on tagada, et roheväited oleksid usaldusväärsed ja võimaldaksid tarbijatel teha teadlikumaid ostuotsuseid. Loodeti, et see suurendab lõpuks toodete ja teenuste jätkusuutlikkust EL-is. Direktiiv käsitleb roheväiteid, mis esitatakse vabatahtlikult ja mida praegu teised EL-i reeglid ei hõlma. Reeglite võtmeelement on nõue, et ettevõtete esitatud roheväited peavad olema tõendatud ning need tõendid peavad olema kontrollitud riiklikult akrediteeritud kolmandate osapoolte poolt.
Rohepesuvastane raamistik
Roheväidete direktiiv ei ole ainus roheväiteid puudutavate nõuete allikas. Sõltumata selle direktiivi edasisest saatusest peavad EL-is tegutsevad ettevõtted järgima kehtivat rohepesuvastast seadusandlikku raamistikku. Nende hulka kuulub ka ebaausate kaubandustavade direktiiv ja seda täiendav Rohelise ülemineku direktiiv. Viimane võeti vastu 2024. aasta veebruaris ja jõustub 27. septembril 2026. Rohelise ülemineku direktiiv kehtestab konkreetsed reeglid keskkonnanõuete osas. Direktiiviga soovitakse kaitsta tarbijaid eksitavate „keskkonnahoidlike“ väidete eest, sh. ebaõiglaste väidete eest süsinikdioksiidi kompenseerimise kohta. Selles selgitatakse ka kauplejate vastutust teabe esitamisel (või teabe puudumisel) seoses toodete enneaegse vananemise, tarbetute tarkvarauuenduste või põhjendamatute kohustustega osta toodete varuosi nende algsetelt tootjatelt. Direktiiviga parandatakse samuti tarbijatele kättesaadavat teavet, et aidata neil teha ringluspõhiseid ja ökoloogilisi valikuid**.**
Väited kliimaneutraalsuse ja muude „keskkonnasõbralike“ väidete kohta keelatakse, kui neid ei tõendata konkreetsete tõenditega. Rohelise ülemineku direktiiv sisaldab ka reegleid jätkusuutlikkuse märgiste ja nende tunnustamise kohta sertifitseerimisasutuste poolt jm. Rõhutan, et see direktiiv ja sellest tulenevad nõuded kehtivad ning roheväidete direktiivi tagasivõtmine nende kehtivust ei mõjuta.
Muud asjakohased keskkonnaväiteid käsitlevad EL-i reeglid on veel:
Jätkusuutlike toodete ökodisaini määrus, mis jõustus 18. juulil 2024, sätestab keskkonnasäästlikkuse nõuded kaupadele. Samuti loob see digitaalse tootepassi, mis annab teavet toote keskkonnajalajälje kohta.
Tootepõhised reeglid, nagu patareimäärus, mis jõustus 17. augustil 2023 ja nõuab „akupassi“, et anda teavet aku koostise ja jätkusuutlikkuse nõuete kohta.
EK ja EL-i Nõukogu materjalide põhjal — Reet Teder
Roheväidete direktiivi tekst Euroopa Parlamendis hääletatud kujul