Magustatud joogi maksu eelnõus on hulk probleeme

Ettevõtjate esindusorganisatsioonide hinnangul on täna, 11. septembril riigikogu rahanduskomisjonis taas arutlemisele tulevas magustatud joogi maksu seaduse eelnõus mitmeid probleeme. Rahanduskomisjonile saadetud kirjas esitasid nad mitmeid küsimusi seoses seaduse rakendamisega ning nende hinnangul tuleks eelnõu menetlemisega jätkata alles siis, kui nimetatud probleemid on lahendatud või maksust üldse loobuda.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Karastusjookide Tootjate Liit ning Eesti Kaupmeeste Liit tõid oma pöördumises välja seitse probleemi, mis nende hinnangul tuleks lahendada.

1. Järelevalve maksu tasumise üle – riigil puudub hetkel ülevaade, kui paljud ettevõtjad lasevad Eestis magustatud jooke turule, kui palju ja milliseid magustatud jooke Eestis üldse müüakse ning milline on nende jookide suhkrusisaldus. Seetõttu vajab selgitamist, kuidas hakkab toimuma tõhus järelevalve magustatud joogi maksu tasumise üle ning milliste tegevuste abil tagatakse, et maksupettuseid oleks magustatud jookide osas võimalikult vähe.
2. Maksu jõustumisega kaasnevad probleemid – eelnõu kohaselt ei maksustata neid jooke, mis on tehtud kättesaadavaks müügikohas enne maksu jõustumist. Seetõttu on vaja täpsustada, milliste meetmete abil saab maksu- ja tolliamet tõendada, et joogid ei asunud enne maksu jõustumist müügikohas.
3. Halduskoormuse suurenemine – ettevõtjate jaoks on magustatud joogi maksu üheks oluliseks negatiivseks mõjuks halduskoormuse kasv. Eelnõu seletuskirjas on vaid põgusalt mainitud, et ettevõtluskeskkonda mõjutab mõningane halduskoormuse kasv. Ettevõtjad soovivad siiski täpsemat prognoosi.
4. Piirikaubanduse kasv – eelnõu seletuskirjas on viidatud riskile, et juba toimiv piirikaubandus võib haarata kaasa ka magustatud joogid. Kuna Eesti plaanib kehtestada Euroopa Liidu kõrgeima magustatud joogi maksu, siis peavad ettevõtlusorganisatsioonid väga tõenäoliseks, et see toob kaasa ka hüppelise piirikaubanduse kasvu. Hetkel on riigil aga analüüsimata, kui palju jääb riigil piirikaubanduse tõttu saamata magustatud joogi maksu ning käibemaksu.
5. Suhkru- või magusainesisalduse määramine – riigi plaani järgi peaks kahtluse korral maksu- ja tolliamet võtma magustatud joogi suhkru- või magusainesisalduse määramiseks vajaliku proovi. Ebaselge on aga see, kui palju on Eestis akrediteeritud laboreid, kes analüüsivad selliseid proove ning kui suur on ühe proovi maksumus.
6. Maksuvabastus mahladele ja piimajookidele – riik on välja toonud mitmeid põhjuseid, miks piimatooted ja naturaalsed mahlad on inimesele kasulikumad kui teised magustatud joogid. Seetõttu taotleb Eesti magusate piimajookide ning puu- ja köögiviljamahlade kohta Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, et neid jooke mitte maksustada. Mõistlik oleks jätkata eelnõu menetlemist alles siis, kui Eesti on saanud vastuse Euroopa Komisjonilt.
7. Magustatud joogi mõiste – ettevõtlusorganisatsioonid soovivad teada, kas maksustatavate magustatud jookide alla kuuluvad ainult joogid või ka muud piimatooted (näiteks dipikastmed, pudingud, desserdid).

Täismahus ettevõtjate esindusorganisatsioonide pöördumisega saab tutvuda siin.