Küsitlus: ettevõtted on valmis riigikaitsesse panustama, kuid vajavad suuniseid ja kaasamist

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda viis 2025. aasta viimases kvartalis ettevõtjate seas läbi küsitluse, et kaardistada ettevõtete hoiakuid ja valmisolekut panustada riigikaitsesse. Küsitlusele vastas 314 ettevõtjat. Tulemused näitavad, et ettevõtete valmisolek riigikaitset toetada on kõrge, kuid panustamise eelduseks peetakse selgemaid juhiseid ning paremat informeeritust riigi ja ettevõtjate koostöökohtade kohta.

Valmisolek kriisi- või sõjaolukorras panustada on kõrge
Küsitluse kohaselt on 39,8% ettevõtjatest kindlasti valmis kriisi- või sõjaolukorras pakkuma riigikaitse toetuseks täiendavaid ressursse (nt tehnika, tööaeg, rahalised vahendid) ning 44,3% vastas „pigem jah“. Seega kokku 84,1% vastanutest on valmis riigikaitset täiendavate ressurssidega toetama.

Teadlikkus oma rollist riigikaitses vajab tõstmist
Vastanutest 23,2% hindas oma ettevõtte teadlikkust riigikaitselisest rollist „väga heaks“ ning 29,9% „pigem heaks“. Samas 25,5% märkis, et nad pigem ei ole teadlikud, 13,1% ei ole teadlikud ning 8,3% leidis, et nende ettevõttel riigikaitses rolli ei ole. See viitab, et lisaks ettevõtete valmisolekule on vaja süsteemsemalt selgitada, milline on eri valdkondade ja suurusega ettevõtete roll ning millised on nende võimalikud panustamisviisid.
Lisaks näeb 43,1% vastanutest vajadust rohkemate riigipoolsete teavituste või koolituste järele, et parandada ettevõtete teadlikkust riigikaitsest (20,1% ei näe vajadust; 36,7% ei oska öelda). Kommentaarides rõhutati eelkõige vajadust konkreetsete juhiste ja praktiliste näidete järele, sh „sisulist, konkreetsete stsenaariumite näite toel“ ning selgust selles, mida riik ettevõtjatelt kriisiolukorras ootab.

Reservväelased ettevõtetes ning palga maksmine õppekogunemiste ajal
71,1% vastanutest tõi välja, et nende ettevõttes töötab reservväelasi või kaitseliitlasi (32,2% „jah, mitmeid“ ja 38,9% „jah, mõned“). Õppekogunemiste ajal jätkab töötajale palga maksmist 77,5% vastanutest.

Peamised takistused riigikaitselises panustamises on seotud ressursside, teadmiste puudujääkidega
Küsimusele, mis on ettevõtete riigikaitsealastes tegevustes peamised takistused, vastasid ettevõtjad kõige sagedamini, et takistuseks on:
• ettevõtte ressursside nappus (tööjõud, tööaeg, rahalised vahendid) – 62,1%;
• ettevõtete vähene teadlikkus kohustustest ja võimalustest – 52,1%;
• ebapiisav riigipoolne toetus (nt maksusoodustused, tunnustamine) – 50,2%.

Lisaks märgiti takistusena puudulikku ettevalmistust kriisiolukordadeks (37,6%) ning seda, et ettevõtte tegevusvaldkond näib esmapilgul vähesel määral seotuna riigikaitse vajadustega (36,3%).

Kommentaarid: oodatakse läbipaistvust, vastuseid ja toimivat kaasamissüsteemi
Avatud vastustes tuli korduvalt välja, et ettevõtted ootavad selgemat ja läbipaistvamat infot riigikaitsega seotud koostöö- ja tellimusvõimaluste kohta.
Samuti rõhutati vajadust selgema süsteemi järele, kuidas erasektori võimekusi kaardistada ja rakendada – mh kriitikana, et ettevõtete kaasamise korraldus on liiga algeline ja Exceli-põhine, mis ei võimalda võimekusi maksimaalselt kasutada.
Ettevõtjad tõid eraldi välja ka ootuse saada selgemat ülevaadet, kuhu ressursse suunatakse ning laiemalt mure, et majanduslikult pingelises olukorras on ettevõtete lisapanuse võimekus piiratud.

Millist infot oodatakse kaubanduskojalt?
Kaubanduskojalt oodatakse eelkõige praktilist infot selle kohta, kuidas toimub riigi ja ettevõtete koostöö kriisiolukorras (54,8%). Samuti soovitakse näiteid riigi ja ettevõtete eduka koostöö kohta riigikaitsevaldkonnas (39,6%), infot riigikaitse üldise regulatsiooni ja ettevõtete kohustuste kohta (33,7%) ning kontakte ja infokanaleid riigikaitsega seotud küsimuste puhul (32,3%).

Küsitluse läbiviimist toetas Kaitseministeerium.