Kui padi ärkab ellu ja taevas laskub lavale

Olgu toodete, protsesside, organisatsioonide või riigi tasandil, innovatsioon eeldab teistmoodi maailmanägemist või taipamist, et harjumuspärasele võib erisuguselt läheneda. Muutused mõtlemises ei sünni tühja koha peale – teater ja muuseum saavad kaasa aidata.

Väikelapse jaoks ei ole suur üllatus, kui padi laval ussina roomab ja seejuures rääkima hakkab. Mida suuremaks laps kasvab, seda rohkem tekitab oma tavamaailmast erineva nägemine imestust. Ja kõige õudsem, kuhu inimene võib „areneda“, on meeleseisund, kus mitte miski enam ei üllata – „been there, done that“. Sellise kogemusega innovatsiooni ei sünni. 

Mis oleks, kui lendaks Kuule? Mis oleks, kui muusikat võiks igal pool kaasas kanda? Mis oleks, kui videomäng oleks täiskasvanute harrastus? Vastused neile küsimustele on osa innovatsiooni ajaloost. Võib-olla on sellised küsimused lapselikult naiivsed, aga kusagil pole ka kirjas, milliseid küsimusi esitades innovatsioon peaks sündima.

Viies põhielement
Muuseumidest – kunagistest Vana-Kreeka õppimisasutustest – on saanud tänapäeval varakambrid, galeriimuuseumid ja olulised mäluasutused ajaloo talletamiseks, teaduspõhised kultuuripaigad, mis on suurepärane täiendus üldharidusele. Nukuteatrimuuseumi eripäraks on tegelemine igas vanuses inimese kujutlusvõimega.

Nukuteatrimuuseumisse sisenemisel satub külastaja saali, kus esitletakse viit maailma põhielementi. Maa, õhk, tuli, vesi ja …? Ilma viienda elemendita areneks maailm tempos, nagu see aegade algusest toimunud on. Viies põhielement on kujutlusvõime, mis annab inimesele võimaluse eelnevat nelja kasutada.

Kujutlusvõime arendamise ja rakendamisega Nukuteatrimuuseum tegelebki. Muuseumi võib vaadata kui turvalist kohta tavatutele ideedele, selles ohutus laboris on võimalik riske võttes osa saada teatri protsessist, katsetada ja rikastada oma kogemusmaailma. Teatrinukkude manipuleerimine, oma kätega teatrinuku valmistamine, lavaruumi ja kostüümide kavandamine ning lavastuse töötuba annavad põgusa teatritöökogemuse nii väikestele kui ka suurtele, panevad maailma teise nurga alt vaatama ja nägema ka rolle, mis meid elus ümbritsevad.

Võib öelda, et nukuteater on kõige metafoorsem teatriliik. Iga kord, kui näitleja nuku kätte võtab, laieneb tähendusväli tegelase ümber ning pakub rohkelt tõlgendamisvõimalusi. Nukuteater pole loodud ega mõeldud sugugi ainult laste jaoks. Nukkude ja objektidega mängimine aitab ka täiskasvanul näha maailma erinevast vaatenurgast, siseneda teatrikunstimaailma.

Kust see mõte sul tuli?
Teater tekitab harjumuse jätkuvalt küsimusi esitada ja otsida neile vastuseid vanusest sõltumata: noorus ja arenemishimu on eelkõige sisemise eluhoiaku küsimus ning võib iseloomustada nii last, noorukit kui ka täiskasvanut. Teatri ülesanne on see igas inimeses peituv hoiak äratada ja oma vaatajaga selle kaudu suhelda.

Eesti Noorsooteater on noore vaataja teater ja seejuures ainus teater Eestis, mille repertuaaris on järjepidevalt visuaalteatrilavastusi, sealhulgas nukuteatrilavastusi. Visuaalteatri edendamine ja nukuteatritraditsioonide hoidmine on lahutamatu osa teatri identiteedist, kuid lavastusi luues otsitakse ennekõike sisuliste eesmärkide ja visuaalsete väljendusvormide dialoogi, kooskõla.

Teatriteadlane ja endine Nukuteatrimuuseumi juht Maria Usk on kirjutanud, et teatrikeeles rääkides kõneleme me lisaks verbaalsele tekstile ka meelte kaudu.

„Visuaalne ning heliline materjal pakuvad teatris hoopis laiema mõistmisvõimaluse, mida igaüks tõlgendab vastavalt enda kogemustele. Sõnalise materjali sisu on määratletud sõnade tähendamisruumiga, mis võib oma raskusastme tõttu jääda mõistetamatuks või ebahuvitavaks – visuaalne ja heliline loob aga palju laiemaid interpretatsioonivõimalusi ja on arusaadav laiemale hulgale inimestele.“

Teatrikeel on ka omamoodi võluvahend nendele, kes sooviksid õppida „raamat padja all magades”, kuna teatrikeelest arusaamist ei pea otseselt õppima. „Teatritegijaid saab võrrelda arvutiprogrammi loojatega – halvasti kirjutatud programm ei tööta. Samamoodi on halvasti lavastatud ja mängitud etendus puudulik – see ei tekita äratundmist, ei ärata inimese hinge ega kujutlusvõimet,“ kirjutas Maria Usk.

Kuhtuma kippuva kujutlusvõime äratamisel on visuaalteatri ja Nukuteatrimuuseumi võimalused erakordselt suured. Kui kujutlusvõime ja loovus on aga inimeses äratatud ja hoitud, avaneb tema ees lõputute võimaluste põnev maailm – loov inimene leiab küsimustele vastused; loov lähenemine sillutab teed eduks nii majanduses, teaduses kui ka kunste kunstides. 

Võib-olla tasub ükssarvikute ja rohkete start-up’ide edu otsida faktist, et Eesti on teatrite ja muuseumide külastuste suhtarvult maailmas esimeste seas? Kui teatrid ja muuseumid taas avanevad, siis võtke üksinda või üheskoos ette külastus kohtadesse, kus võib taevas lavale laskuda. Või mõte kanduda lõpututesse avarustesse.

Võib-olla tasub ükssarvikute ja rohkete start-up’ide edu otsida faktist, et Eesti on teatrite ja muuseumide külastuste suhtarvult maailmas esimeste seas?

Kas teadsid?

Eesti Noorsooteatri lavastustel on märge vanuserühma kohta „noored ja täiskasvanud“ või „alates 7. eluaastast“, vanuselisi jaotuseid on kümmekond. Alla soovitusliku vanuse ei tasu etendusele tulla – see võib tekitada soovitule vastupidise efekti ja kustutada edasise teatrihuvi. Üle soovitusliku vanuse on väga soovitatav tulla, sest kõige suurem mõju nii lapsele kui ka täiskasvanule on etenduste vaatamine üheskoos, üksteise reaktsioonide jälgimine, neist õppimine, ühise kogemusmaailma loomine.

Nukuteatrimuuseum pakub lisaks püsiekspositsioonile vahetuvaid näituseid, ning tegevusi töötubadest ekskursioonide ja teatritöötajatega kohtumisteni.

Artikkel ilmus kaubanduskoja ajakirja Teataja 2/2021 numbris rubriigis "Kogemus".
Autor: Peep Ehasalu, Eesti Noorsooteatri kommunikatsioonijuht
Foto: Gabriela Urm, hetk lavastusest "Miks me varastasime auto?"