Koja hinnangul vajavad varjumise ning varjendite rajamise tingimused täpsustamist
Riigikogus on menetluses hädaolukorra seaduse muudatused, mis muu hulgas näevad ette avalike ja mitteavalike varjendite rajamise kohustuse uute hoonete ehitamisel. Koda andis Riigikogu riigikaitsekomisjonile saadetud arvamuses teada, et avaliku varjendi rajamise tingimused peavad olema täpsemad ning avaliku varjendi rajamise kohustusel tuleks lisaks hoone suurusele arvestada ka hoone asukohta ja eeldatavat külastajate hulka.
Avalike varjendite rajamise tingimused vajavad selgust
Plaanitavate muudatuste kohaselt tuleb edaspidi rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. Mitteavalik varjend tuleb aga rajada juhul, kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit ning tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit.
Koda leiab, et eelnõus sisalduv nõue rajada avalik varjend hoonesse, mida kasutusotstarbe tõttu külastavad rahvahulgad ja mille pind on vähemalt 10 000 m², on ebaselgelt sõnastatud. Mõisted „kasutusotstarve“ ja „rahvahulgad“ vajavad täpsemat defineerimist, et vältida hilisemaid tõlgendamisprobleeme. Et vältida erinevaid tõlgendusi, tegi koda ettepaneku määruse tasandil luua täpne loetelu hoonete kasutusotstarvetest, mille puhul võib eeldada rahvahulkade külastamist ning defineerida „rahvahulgad“ arvestatava suurusjärguna (nt vähemalt 200 või 500 inimest ööpäevas). Selline täpsustus looks hoonete omanikele ja projekteerijatele selguse, väldiks vaidlusi ning tagaks, et avaliku varjendi rajamise nõudeid rakendatakse ühtselt.
Kohustus ei tohiks sõltuda ainult hoone suurusest
Koda rõhutab, et varjendi rajamise nõude määramisel tuleb arvesse võtta ka hoone asukohta ja eeldatavat külastajate hulka. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus väikeses maakohas rajatakse suur varjend, mida reaalselt ei kasutata, kuid mis toob kaasa olulise kulu ettevõtjatele. Selline täpsustus looks hoonete omanikele ja projekteerijatele selguse, väldiks vaidlusi ning tagaks, et avaliku varjendi rajamise nõudeid rakendatakse ühtselt.
Ajutised ehitised ja erandid
Eelnõu sätestab, et varjumiskoht on olemasolev ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Koda tegi ettepaneku lisada seadusesse võimalus käsitleda varjumispaigana ka ajutisi ehitisi, kui need vastavad varjumispaiga nõuetele. Sellise täienduse eesmärk on tagada, et seadus ei piiraks varjumiskohtade loomist üksnes püsivate ehitistega, vaid võimaldaks paindlikult rajada ka ajutisi lahendusi, mis suurendavad elanikkonna kaitstust kriisiolukorras. Samuti peab koda oluliseks, et määrusega sätestataks hoonetüübid, mille puhul varjendi rajamise kohustust ei kohaldata, näiteks põllumajandushooned.
Puudulik mõjuanalüüs
Koja hinnangul ei ole eelnõu seletuskirjas toodud mõjuanalüüs piisav. Kuigi on viidatud Soome kogemusele, tuleks kulusid hinnata Eesti tingimustes arvestades Eesti plaanitavaid varjendite nõudeid. Näiteks vajab eelnõu mõjuanalüüs võrdlust erinevate hoonetüüpide ja piirkondade lõikes, et hinnata mõju nii era- kui ka avaliku sektori hoonetele. Selgus mõjuanalüüsis aitaks nii avalikul kui ka erasektoril paremini hinnata eelnõu rakendamisega kaasnevat koormust.
Koda toetab elanikkonna paremat kaitset kriisiolukorras, kuid peab oluliseks, et varjendite rajamise kohustus oleks üheselt mõistetav, proportsionaalne ja arvestaks nii hoonete otstarvet, asukohta kui ka tegelikku vajadust.
Menetlusega Riigikogus on võimalik tutvuda SIIN.