Koja hinnangul vajavad ettevõtjad uute tarbijakrediidinõuete rakendamiseks vähemalt 12-kuulist üleminekuaega

Koda saatis Justiits- ja Digiministeeriumile arvamuse võlaõigusseaduse muutmise eelnõu kohta, millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu uus tarbijakrediidi direktiiv. Koda tegi ettepaneku pikendada ettevõtjate üleminekuaega ning sätestada üleminekuaja pikkuseks vähemalt 12 kuud alates seaduse vastuvõtmisest.

Eelnõuga kaasnevad ettevõtjatele mitmed uued kohustused
Esimese olulise muudatusena laiendatakse tarbijakrediidi nõudeid sõnaselgelt ka tasuta krediidilepingutele. Seetõttu hakkavad nõuded kehtima ka lisakuludeta järelmaksu ehk nn „osta kohe, maksa hiljem“ tüüpi lepingutele, mis tähendab ettevõtjatele uusi nõudeid ja suuremaid kulusid teenuse pakkumisel.

Teise suurema muudatusena muutuvad tarbijale esitatava teabe nõuded. Tarbijakrediidi üldine teave peab olema tarbijale igal ajal veebis või püsival andmekandjal kättesaadav ning lepingueelse teabe andmisel võetakse kasutusele uus Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Tarbijale tuleb lepingueelne teave esitada selgel ja arusaadaval viisil ning teabelehe esimesel lehel tuleb esitada krediidi põhiandmed (nt krediidi kulukuse määr, intressimäär, maksete kogusumma). Teave peab olema selgelt esitatud ka digikeskkonnas. Samuti on edaspidi tarbijal õigus valida, millisel püsival andmekandjal ta soovib lepingueelset teavet saada. Kui teave esitatakse vähem kui üks päev enne lepingu sõlmimist, tuleb tarbijale pärast lepingu sõlmimist saata eraldi meeldetuletus 14-päevase taganemisõiguse kohta.

Muudatustega täpsustatakse ka krediidivõimelisuse hindamise nõudeid. Krediidiandja peab tarbija maksevõimet hindama tarbijalt küsitud teabe ja muude asjakohaste allikate, sealhulgas registrite alusel. Hindamine ei tohi põhineda üksnes tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ajalool. Hindamisel ei tohi kasutada sotsiaalmeedia andmeid ning koguda ega kasutada ei tohi ka eriliiki isikuandmeid, näiteks terviseandmeid. Kui tarbija ei ole krediidivõimeline, peab krediidiandja teatud juhtudel suunama ta võlanõustamisse.

Lisaks tuleb muuta lepingute sõlmimise ja turunduse praktikat. Krediidiandja ei tohi tarbija nõustumist eeldada, vaid tarbija peab lepingu sõlmimiseks andma ise ühemõttelise ja selge nõusoleku, mistõttu on keelatud edaspidi vaikimisi eelmärgistatud lahtrid. Muu hulgas peab tarbijakrediidi reklaam edaspidi sisaldama hoiatust „Hoiatus! Laenuvõtmise eest tuleb maksta.“ või muud samaväärset väljendit.

Kuus kuud ei ole ettevõtjatele piisav rakendusaeg
Koda tänas Justiits- ja Digiministeeriumi, kes võttis osaliselt arvesse koja varasemat ettepanekut anda ettevõtjatele ühe aasta pikkune üleminekuperiood. Koja hinnangul ei ole kuuekuuline üleminekuaeg ettevõtjate vaatest siiski piisav. Uued nõuded eeldavad sageli infosüsteemide, kliendisuhtlusprotsesside ja sisemiste menetluste muutmist ning töötajate koolitamist. Mitmed muudatused on tehniliselt keerukad ning vajavad analüüse, riskihindamisi, IT-arendusi ja testimisi, mistõttu võib nende rakendamine praktikas võtta rohkem aega kui kuus kuud. Kui tähtaeg on liiga lühike, on suurem risk, et nõuete rakendamisel tekivad vead ning puudused.

Ülevõtmise viivitus ei tohi langeda ettevõtjate kanda
Ministeerium põhjendas lühemat üleminekuaega sellega, et pikem üleminekuaeg tekitaks suurema rikkumismenetluse ohu Eestile, kuna Eesti ei ole direktiivi õigeaegselt üle võtnud. Koda leiab, et see põhjendus ei ole piisav. Direktiivi kohaselt pidi see olema üle võetud 20. novembriks 2025 ning seda tuleb kohaldada alates 20. novembrist 2026. Turuosalistel oleks seega olnud uute nõuete rakendamiseks ligikaudu aasta, kui seadusemuudatused oleksid jõustunud direktiivi kohaselt. Eelnõu hilise valmimise tõttu jääb ettevõtjatele aga oluliselt vähem aega. Koja hinnangul ei ole õigustatud, et ülevõtmise viivituse tagajärjed kanduvad ettevõtjatele. Koda tegi seetõttu ettepaneku näha ette vähemalt 12-kuuline üleminekuaeg alates seaduse lõpliku teksti vastuvõtmisest ja Riigi Teatajas avaldamisest.