Koja 2025. aasta olulisemad töövõidud
Koda töötas eelmisel aastal läbi rohkem kui 5000 lehekülge õigusloomega seotud materjale ning saatis riigiasutustele 221 kirjalikku arvamust, mis on 10% rohkem kui 2024. aastal ja 70% rohkem kui 2019. aastal. Selle käigus saavutas koda mitmeid olulisi töövõite, mis säästavad ettevõtete kulusid ja aega.
Ettevõtete kasumimaksu ei tule
Eelmise aasta suurimaks töövõiduks on see, et 2026. aasta 1. jaanuarist ei hakanud kehtima ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleksid ettevõtted pidanud 2026. aastal tasuma kasumimaksu ca 145 miljonit eurot. Koda oli kasumimaksu kehtestamise osas väga kriitiline. Kasumimaksust loobumine aitab Eestil säilitada maailmas unikaalset ettevõtete tulumaksusüsteemi, mis on olnud meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime alustala ning eristanud meid teistest riikidest.
Elektritarbijad ja -tootjad olid 2025. aastal vabastatud sagedusreservide hankimise kulu maksmisest
2026. aasta algusest lisandus elektriarvele tasakaalustamisvõimsuse kulu, mida peavad maksma nii elektritootjad kui ka -tarbijad. Selle tasu eest kaetakse sagedusreservide hankimise kulud, millega hoitakse elektri tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus. Esialgu oleksid pidanud tarbijad ja tootjad maksma seda tasu juba alates 2025. aasta 1. veebruarist, kuid koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul otsustati, et 2025. aastal katab need kulud Elering ülekoormustasust. Eleringi sagedusreservide hankimise kulud olid 2025. aastal rohkem 60 miljonit eurot.
Jäätmereformist jäid välja mitmed kulukad muudatused
Riigikogu võttis 2025. aasta detsembris vastu jäätmereformi, mille väljatöötamisel arvestati mitme koja ettepanekuga. Näiteks loobuti algsest plaanist kehtestada pakendimaks, mille kulu oleks ettevõtetele olnud ca 20 miljonit eurot aastas. Lisaks ei kehtestatud müügipakendile ringlussevõtu sihtmäära. Positiivne on ka see, et koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide palvel suurendati 25 sendilt 50 sendini summat, mida inimesed peavad maksma ühe pakendijäätmete mahuti tühjendamise või äraveo eest. Lisaks võeti arvesse ettepanekut, et kohalik omavalitsus peab tagama, et kokku kogutud pakendijäätmete hulgas ei tohi muid jäätmeid olla rohkem kui 5%.
Küberturvalisuse nõuete täitmisel vähenes väikeettevõtete halduskoormus
Koda juhtis korduvalt tähelepanu, et väiksemate ettevõtete jaoks on küberturvalisuse nõuete täitmine ebamõistlikult koormav. Selle probleemi leevendamiseks jõustusid 2025. aasta 1. oktoobril võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete muudatused, mille kohaselt kadus küberturvalisuse seaduse subjektidest mikro- ja väikeettevõtjatel kohustus järgida võrgu- ja infosüsteemides täismahus Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 270019 nõudeid. Muudatuse tulemusena vähenes halduskoormus ca 200 ettevõttel, kes on teenuse osutajad küberturvalisuse seaduse tähenduses. Nüüd on väiksematel ettevõtetel rohkem paindlikkust otsustada, kas ja kui palju panustada küberturvalisuse tagamisse baastasemest rohkem.
Loodi suurinvesteeringute toetusmeede
Koda tegi 2024. aastal ettepaneku muuta suurinvesteeringu toetusmeetme tingimusi investorite jaoks oluliselt heldemaks. 2025. aasta veebruaris jõustus suuremahuliste investeeringute toetuse määrus, mis annab ettevõtetele võimaluse taotleda riigilt kuni 20 miljonit eurot toetust vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks. 2025. aasta septembris tegi riik otsuse toetada 3 projekti, mille investeeringute maksumus on kokku ca 400 miljonit eurot ja riigi toetus 44 miljonit eurot.
Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus edasi kahe aasta võrra
2025. aasta aprillis jõustus ELi direktiiv, mille kohaselt lükkus kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus kahe aasta võrra edasi nende ettevõtete jaoks, kel on kohustus kestlikkusaruanne esmakordselt koostada ja esitada 2026. aastal või hiljem. Koda tegi aprillis rahandusministeeriumile ettepaneku muuta ka raamatupidamise seaduses kestlikkusaruande esitamise tähtajad ära võimalikult kiiresti. Selle ettepanekuga arvestati ning vastavad seadusemuudatused jõustusid 20. juulil. Muudatuse tulemusena vähenes ca 300 Eesti ettevõtte halduskoormus.
Mootorsõidukimaksu summa väheneb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist
Koda andis mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamise ajal korduvalt teada, et seaduses puudub punkt, mis võimaldab mootorsõiduki maksusummat vähendada või tagastada, kui mootorsõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti liiklusregistrisse. Riigikogu võttis kriitikat arvesse ning lisas 2025. aastal seadusesse põhimõtte, mille kohaselt lüheneb maksustamisperiood, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kui see kuulutatakse tagaotsitavaks. Näiteks kui sõiduk müüakse välisriiki ja kustutatakse liiklusregistrist 31. jaanuaril, siis tuleb mootorsõidukimaksu maksta üksnes jaanuari, mitte kogu aasta eest.
Saavutasime 4 töövõitu seoses välismaalaste palkamise reeglitega
Koja ettepanekul jäid 2025. aasta märtsis riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatustesse lisamata mitmed ebamõistlikud nõuded, mis oleksid muutnud välismaalase palkamise protsessi Eesti ettevõtete jaoks aeglasemaks ja kulukamaks. Koja ettepanekul jäi eelnõust välja nõue, et välismaalane võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel. Seadusesse ei jõudnud ka nõue, et tööandjal peab enne lühiajalise töötamise registreerimist olema Eestis majandustegevus vähemalt kuus kuud. Lisaks ei antud valitsusele õigust peatada lühiajalise töötamise registreerimisi avaliku korra või julgeoleku tagamise ettekäändel. 2026. aasta alguses jõustus välismaalaste seaduses koja ettepanek kaotada tagatise nõue renditöö vahendajatelt.
Töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvelolekut 2026. aasta 1. jaanuaril jõustusid töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt asendus varasem töötutoetus uue baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Koda rõhutas muudatuste väljatöötamisel, et uus baasmääras töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvelolekut ja hüvitise saamist. Kui algselt oli töötuskindlustushüvitise staažiperiood 6 kuud, siis koja ettepanekul tõsteti staažinõue 8 kuuni. Varasemalt pidi inimene töötutoetuse saamiseks olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga.
Haiguslehe ajal töötamine on peagi lubatud alates haiguslehe 31. päevast
Koda tegi 2023. aastal ettepaneku, et töötajal võiks tekkida haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva. Sotsiaalministeerium võttis ettepaneku arvesse ning vastav muudatus jõustub 2026. aasta 1. aprillil. Praegu on haiguslehe ajal töötamine lubatud alates 61. haiguspäevast.
Toitlustusettevõtetele ei tulnud liha päritoluteabe esitamise kohustust
Koda oli vastu regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ettepanekule kohustada toitlustusettevõtteid esitama kliendile füüsilisel kujul, näiteks menüüs või tahvlil teavet toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (sh hakkliha) kasvatamise riigi kohta. Leidsime, et tarbija võib soovi korral alati ise teavet küsida ning paljud toitlustuskohad annavad seda juba praegu vabatahtlikult. Ministeerium loobus nõude kehtestamisest.
Hoidsime ära riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidluste lahendamise tähtaja olulise pikenemise
Rahandusministeerium loobus 2025. aastal koja ettepanekul muudatusest, millega sooviti anda riigihangete vaidluskomisjonile õigus mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega seniselt 30 päevalt kuni 60 päevani. Senisest pikem tähtaeg oleks kahjustanud ettevõtete õiguskaitse kättesaadavust ja suurendanuks ebakindlust hankelepingu sõlmimisel.
Küberturvalisuse seaduse nõuete üleminekuperiood kehtib kõigile
2026. aasta 1. jaanuaril jõustusid küberturvalisuse seaduse muudatused, millega laiendati ettevõtete ringi, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid, ning kehtestati ka uusi kohustusi. Tänu koja ettepanekule on nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele ette nähtud kolme aastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima. Algselt oli üleminekuperiood ette nähtud ainult uutele küberturvalisuse seaduse subjektidele ja elutähtsa teenuse osutajatele.
Ajutisi ehitisi arvestatakse varjumiskohtadena
Koda tegi hädaolukorra seaduse muudatuste väljatöötamisel ettepaneku, et varjumiskohana tuleks käsitleda ka ajutist ehitist. Seda ettepanekut võeti arvesse. Varjumiskohaks loetakse ehitist või selle osa või ajutist ehitist, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.
Täiskasvanute koolituse seaduse muutmisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid
2025. aasta 1. aprillil jõustusid täiskasvanute koolituse seaduses mitmed muudatused, mille väljatöötamisel võeti arvesse koja ettepanekuid. Näiteks jäi meie ettepanekul seadusesse lisamata nõue, et kõik täienduskoolitusasutused, kes soovivad edaspidi pakkuda täienduskoolitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest, peavad läbima riikliku kvaliteedihindamise. Sellise kohustusega oleks kaasnenud ebamõistlikult suur koormus ja kulu nii avalikule sektorile kui koolitusettevõtetele.
Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu aruandluse esitamise kohustus lükkus edasi.
Väärtpaberituru seaduse muudatuste järgi peavad börsiettevõtted finantsinspektsioonile esitama igal aastal ettevõtte juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgi saavutamist puudutava aruandluse. Algselt oli aruandluse esitamise tähtajaks 1. juuli 2025, kuid koja ettepanekul lükati see edasi 30. juunile 2026.
Põhjaliku ülevaate koja 2025. aasta õigusloome tegevustest leiad SIIT.
Kui sul tekib küsimusi eelmise aasta töövõitude kohta, siis võta ühendust koja juristidega e-posti juristid@koda.ee kaudu.