Koda rõhutab, et tuletööde nõuded peavad olema praktilised ja asjakohased
Päästeamet on asunud välja töötama tuleohutuse seaduse, tuletöö tegemisele esitatavate nõuete ja tuletöö tegemise koolituse ning tuletöötunnistuse nõuete muudatusi, et vähendada tuletööd reguleerivaid nõudeid ja vältida ülereguleerimist, suunates nõuded eeskätt isikutele, kes teevad tuletöid oma põhitööna. Koda tegi päästeametile mitmeid ettepanekuid, muuhulgas ettepaneku muuta tuletöötunnistuse ja selle saamiseks läbitava koolituse nõudeid paindlikumaks. Näiteks lubades koolitust läbi viia ka ettevõtte tööohutusspetsialistil.
Ajutiste ja alaliste tuletööde kohtade nõuded vajavad rohkem paindlikkust
Tuleohutuse seaduse kohaselt tuleb tuletöö tegemisel tagada pidev järelevalve sõltumata tuletöö tegemise asukohast. Tegime ettepaneku mõelda võimalustele lihtsustada pideva järelevalve nõudeid alaliste tuletöökohtade puhul. Näeme, et kui tegemist on isoleeritud ja nõuetekohaselt varustatud tööalaga, peaks pidev füüsiline kohalolek olema kohustuslik vaid suurte või kõrge tuleohuga tööde korral. See vähendaks ettevõtjate tööjõukulu, säilitades samas ohutustaseme, kuna keskkond on vastavalt kontrollitud.
Hetkel näeb määrus „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ ette, et ka iga ajutise või ühekordse tuletöö (nt üks keevitustöö või ketaslõikuriga lõikamine) tegemisel tuleb järgida kõiki tuletöö koha ettevalmistamise (nt tuleb katta 3 meetri raadiuses põlevmaterjal süttimisekindlalt) nõudeid. koda on seisukohal, et ajutise tuletöö kohale kehtivad ettevalmistus- ja järelevalvenõuded ei ole vaja muuta, sest kehtivad nõuded toimivad.
Tuletöötunnistuse ja selle koolituse nõudeid tuleb vajavad ümbervaatamist
Tuleohutuse seaduse kohaselt peavad kõigil seaduses toodud tuletööde tegijatel olema tuletöötunnistus. See tähendab, et ka töötajal, kes lõikab ketaslõikuriga metalli vaid lühiajaliselt või üksikutel juhtudel, peab olema tuletöötunnistus nagu alalises tuletöökohas igapäevaselt tuletöid tegeval töötajal. Leiame, et tuletöötunnistuse nõuet ei pea kohaldama töötajatele, kes teevad tuletööd juhendatud kujul. Selle muudatuse tegemise eeldus on, et tööandja või pädev juhendaja jälgib ja juhendab töötaja tegevust ning tagab tuleohutuse. Ketaslõikuriga korra metalli lõikamine ei peaks tuletöötunnistusega töötaja olemasolu nõudma, sest selline nõue ei ole proportsionaalne ega mõistlik, arvestades koolituse kulu.
Koda tegi ka ettepaneku laiendada tuletöötunnistuse koolituse läbiviijate ringi. Hetkel näeb määrus „Nõuded tuletöö tegemise koolitusele ja tuletöötunnistusele“ ette, et koolituse võib läbi viia ainult koolitaja, kellel on kutsestandardi kohaselt tuleohutusspetsialisti 5. taseme kutsetunnistus või tuleohutuseksperdi 6. taseme kutsetunnistus koos nõutava kompetentsiga. Näeme, et koolitusi peaksid saama korraldada ka pädevad tööohutusspetsialistid, kes tunnevad konkreetset töökeskkonda. See võimaldaks koolitusi paremini siduda ettevõtte eripäradega ja muuta need praktilisemaks.
Leiame, et tuletöötunnistuse viieaastast kehtivusaeg on sobiva pikkusega, kuid ei pea põhjendatuks hetkel kehtivat nõuet läbida kogu koolitus täies mahus uuesti tunnistuse pikendamiseks. Koda on seisukohal, et isikutel, kes teevad tuletöid alalises tuletöö kohas, ei ole see nõue asjakohane. Sellisel juhul ei peaks tunnistuse nõuet üldse rakendama. Näiteks keevitaja eriala lõpetanud töötajatel, kes on järjepidevalt oma erialal töötanud. Kui tuletöötunnistuse nõue siiski jääb, siis peaks alalistes tuletöökohtades töötavatel spetsialistidel olema võimalik tunnistust pikendada ettevõttesisese juhendamise või elektroonilise testi alusel. Väljaspool alalist tuletöö kohta tegutsevate töötajate puhul peab tunnistuse nõue säilima, kuid võiks rakendada lühemat korduskoolitust.