Kaubanduskoja ja Eurochambresi uuring: Eesti ettevõtjate ootused paranevad, kuid kindlustunne pole veel taastunud

Euroopa kaubandus- ja tööstuskodade ühenduse Eurochambresi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja värske majandusküsitluse järgi on Eesti ettevõtjate ootused 2027. aastale mullusest positiivsemad. Eelkõige nähakse kasvuvõimalusi ekspordis ja siseturul ning paranenud on ka investeerimisootused. Samas on ettevõtjate üldine kindlustunne endiselt habras ning suurimaks murekohaks peetakse seitsmendat aastat järjest kõrgeid tööjõukulusid.

Eesti ettevõtjate ootused siseturule ja ekspordile on paranenud
Uuringust selgub, et 36,9% Eesti ettevõtjatest ootab 2027. aastal Eesti-sisese müügi suurenemist. Eelmise aasta küsitluses prognoosis siseturu müügi kasvu 30,6% vastanutest. Pooled ettevõtjad leiavad, et müük jääb praegusele tasemele, ning 13,1% ettevõtjatest prognoosib selle vähenemist.

Veelgi suurem muutus on toimunud ekspordiootustes. Kui eelmisel aastal prognoosis ekspordi kasvu 26,9% vastanutest, siis 2027. aastaks ootab eksporditulu suurenemist juba 37,6% ettevõtjatest. Ligi pooled ehk 48% vastanutest leiavad, et eksport jääb samale tasemele, ning 14,4% prognoosib selle vähenemist.

Investeeringute osas ollakse optimistlikumad, kuid töötajate arvu suurendamisega ettevaatlikud
Investeeringute suurenemist prognoosib 27,7% ettevõtjatest, aasta varem oli sama näitaja 25,5%. Enam kui pooled ehk 52,3% vastanutest plaanivad hoida investeeringuid praegusel tasemel ning 20% ootab nende vähenemist.

Töötajate arvu puhul suuri muutusi ei oodata. Küsitluse järgi prognoosib 62,3% ettevõtjatest, et nende töötajate arv jääb samaks. Töötajate arvu suurendamist ootab 23,1% ja vähendamist 14,6% vastanutest. Viimaste osakaal on aastaga kasvanud 10,9%-lt 14,6%-ni.

Ettevõtjate kindlustunne on paranenud, kuid ebakindlus pole kadunud
Eesti ettevõtjate hinnangud 2027. aasta üldisele majanduskeskkonnale ja oma ettevõtte väljavaadetele on mullusest positiivsemad. Soodsaid arenguid ootab 30,8% vastanutest. Eelmise aasta küsitluses oli see näitaja 21,1%.

Samas prognoosib 33,8% ettevõtjatest oma ettevõtte jaoks ebasoodsaid arenguid ning 35,4% hinnangul jääb olukord senisega sarnaseks. Seega on positiivsete ootustega ettevõtjate osakaal küll kasvanud, kuid negatiivseid arenguid prognoosivaid vastajaid on endiselt veidi rohkem.

Naaberriikidega võrreldes on Eesti ettevõtjate hinnangud samuti ettevaatlikumad. Lätis ootab soodsaid arenguid 36,5%, Leedus 35,7% ning Soomes 44,5% küsitlusele vastanud ettevõtjatest.

Tööjõukulud on Eesti ettevõtjate suurim mure juba seitsmendat aastat järjest
Kõige suuremaks väljakutseks peavad Eesti ettevõtjad tööjõukulusid, mille tõi esile 76% vastanutest. Teiseks oluliseks probleemiks peetakse energia ja tooraine kõrget hinda. Ettevõtjatele valmistavad muret ka kvalifitseeritud tööjõu puudus ning halduskoormus.

Euroopa ettevõtted ootavad müügi kasvu, kuid üldine kindlustunne nõrgeneb
Eurochambresi uuringu tulemused näitavad, et Euroopas tervikuna oodatakse sarnaselt Eestiga siseturgude ja ekspordi elavnemist. Mõlema näitaja puhul on järgmise aasta ootused muutunud positiivseks ning ületavad veidi viimase kümne aasta keskmist taset.

Samas on Euroopa ettevõtjate ootused töötajate arvu suhtes juba neljandat aastat järjest negatiivsed. Kõrged tööjõukulud, oskustööjõu puudus ja ebakindlus majanduses piiravad uute töötajate värbamise võimalusi.

Ka investeerimisootused on Euroopas kahe eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra paranenud, kuid jäävad alla pikaajalise keskmise. Ettevõtted on investeerimisotsuste tegemisel ettevaatlikud ning keskenduvad muu hulgas tootlikkuse parandamisele, digitaliseerimisele ja olemasolevate tegevuste tõhustamisele.

Erinevalt Eestist, kus üldine kindlustunne on paranenud, ootavad Euroopa ettevõtjad tervikuna 2027. aastaks kindlustunde mõningast nõrgenemist. Eurochambresi hinnangul on põhjuseks see, et müügiootuste paranemine ei ole veel hajutanud muret majanduse ja ettevõtluskeskkonna pikaajalise arengu pärast.

Euroopa suurimaks väljakutseks on tõusnud energia hind
Kui Eestis on ettevõtjate peamiseks murekohaks tööjõukulud, siis Euroopas tervikuna on suurimaks väljakutseks tõusnud energia ja tooraine kõrge hind, möödudes tööjõukuludest.

Euroopa ettevõtjate hinnangul on suuruselt teine probleem halduskoormus ja kolmandal kohal on tööjõukulud. Neljandaks peamiseks väljakutseks peetakse kvalifitseeritud tööjõu puudust.

Eurochambres rõhutab, et Euroopa konkurentsivõime parandamiseks on vaja vähendada ettevõtete energiakulusid, lihtsustada regulatsioone ja vähendada halduskoormust. Samuti tuleb toetada töötajate oskuste arendamist ning parandada ettevõtete ligipääsu rahastusele ja uutele tehnoloogiatele.

Uuringust
Eurochambresi 2027. aasta majandusküsitlus viidi läbi 34. korda. Uuringule vastas 40 717 ettevõtjat 27 Euroopa riigist, kellest valdav osa esindas väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid.

Ettevõtjatelt küsiti 2027. aasta ootuste kohta siseturu müügi, ekspordi, töötajate arvu, investeeringute ja üldise kindlustunde osas. Lisaks paluti nimetada kuni kolm kõige suuremat majandustegevust mõjutavat väljakutset.

Uuringu Eesti osa korraldas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Euroopa tulemuste ja riikide võrdlusega saab tutvuda Eurochambresi kodulehel.