Kaubanduskoja ettepanekud seoses koroonaviirusest tingitud olukorraga

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tunnustab Vabariigi Valitsust ülemaailmses pandeemia olukorras koroonaviiruse leviku tõkestamise vastu võitlemiseks võetud meetmete eest Eestis. Tekkinud olukord on erakorraline meie kõigi jaoks, mille tekkimist ei olnud võimalik ette näha ega selleks täiel määral valmistuda. Ka ettevõtjalt on mõistlik oodata valmisolekut erinevateks olukordadeks sh kriisi olukorraks, kuid kindlasti ei ole võimalik eeldada kelleltki valmisolekut tänases rahvusvahelises eriolukorras võetud piirangute suhtes. Seetõttu on oluline ja õigustatud, rakendada esimesel võimalusel erakorralisi meetmeid ka inimeste heaolu mõistlikus ulatuses säilitamisele läbi majanduslike meetmete. Isegi kui meetmete rakendamine võtab rohkem aega on oluline ka selge sõnum ja kindlustunne. Esmaselt tuleb aga kahtlematult tagada tervishoiusüsteemi toimimine, vajadusel süsteemi maksimaalselt toetada ja panustada meetmetesse, mis säästavad inimeste tervist. Viimane loob ka eelduse majanduse kiiremaks taastumiseks.

Oleme teadlikud, et Vabariigi Valitsuse poole on oma ettepanekutega, tekkinud ja tekkida võivate negatiivsete majanduslike mõjude leevendamiseks, pöördunud ka mitmed erialaorganisatsioonid, kellega oleme pidevas suhtluses. Palume neid, valdkondade spetsiifikast lähtuvaid ettepanekuid, kaaluda ning vajadusel vastavate organisatsioonidega ka kohtuda.

Samuti märgime, et ettevõtjad on täna juba rakendanud või kohe rakendamas laialdaselt meetmeid oma töötajate tervise kaitseks ning negatiivsete majanduslike mõjude leevendamiseks. Samas püütakse nii palju kui võimalik ettevõtteid ka töös hoida, et tagada erinevate teenuste ja kaupade kättesaadavus ning äritegevuse jätkusuutlikkus.

Ettepanekud

Tekkinud erakorralises olukorras majandusele peame siiski oluliseks tuua välja järgnevad meetmed, mida peame inimeste heaolu ja majanduse toimivust arvestades vajalikuks rakendada:

1. Keskenduda Vabariigi Valitsuse üleselt tegevustele, mis aitavad viiruse levikut takistada ning sellega kaasnenud mõjusid leevendada ning lükata edasi kõik mitteprioriteetsed eelnõud ja nende menetlemine sh sellised, mis võiksid potentsiaalselt tuua kaasa uusi koormisi ettevõtjatele. Nii ettevõtjad, täitevvõim kui ka valitsussektor, peavad saama keskenduda hetkel viiruse leviku tõkestamisele ning selle mõjude leevendamisele.
    
2. Oluline on informatsiooni ja juhiste kiire ja selgesõnaline andmine, et vältida hilisemaid vaidluseid ja rakendada meetmeid ühetaoliselt sh erasektoris. Oleme seisukohal, et eriolukorrast tulenevaid piiranguid tuleb rakendada hetkel pigem karmimalt ja viivitusteta, sest vajadusel on võimalik neid ka olukorra normaliseerumisel ennetähtaegselt tühistada. Ettevõtlusorganisatsioonid ja ettevõtted on kindlasti valmis juhiseid ka omalt poolt operatiivselt edasi andma.
    
3. Piiriülese kaubavahetuse toimimiseks, kuni äärmise vajaduseni, mitte sulgeda piiriületuse võimalust kaubaveo transpordile ning töötada selle nimel, et vastavaid piiranguid ei rakendataks ka rahvusvaheliselt. Kaubatranspordi toimivus mõlemal suunal on äärmiselt oluline.
    
4. Leida lahendus olukordadele, kus töötajad on sunnitud olema ajutiselt kodus ega saa teha tööd ning tööandjale oleks töötasu säilitamine ebamõistlikult koormav:
   
   Leiame, et ühe võimalusena tuleks pandeemia olukorras tekkinud ajutist palgata puhkusel olekut või karantiinis olekut käsitleda sunnitud töötusena, mille korral oleks võimalik tagada töötuskindlustusega hõlmatud isikutele kindlustushüvitise maksmine Töötukassa kaudu. Inimeste toimetulek käesolevas situatsioonis on esmatähtis ning minimaalseks tuleks viia olukordade tekkimise võimalus, kus inimene otsustab haigusnähtude ilmnemisel või pärast haigestunuga kokkupuudet siiski minna tööle, kartes sissetuleku vähenemist.
    
5. Ettevõtetele, kes satuvad tegevusraskustesse ja kelle finantskohustuste, eelkõige laenu põhiosa tasumise teenindamine muutub võimatuks, tagada võimalus taotleda kiiresti Kredexi garantiid finantsasutustele esitamiseks. Sarnane võimalus tuleks luua ka eluasemelaenu võtjate abistamiseks, kes satuvad töö kaotuse või sunnitud ajutise töötuse tõttu laenumaksete tasumisega raskustesse.
    
6. Koos Eesti Pangaga otsustada krediidiasutuste kapitaliseerituse nõuete leevendamine, mis võimaldaks pankadel ka ise laiemalt klientide makseraskustele vastu tulla.
   
   a. Pangad üritavad tänases olukorras maksimaalselt klientidele vastu tulla, aga kehtiv regulatsioon käsib panna restruktureerimise märke (forbearance) kõikidele maksepuhkustel olevatele laenudele. Et see olukord muuta panga jaoks vastuvõetavaks, oleks vaja Euroopa Keskpanga tasemel vastutulekut, et esimese kolme (või enamagi) kuu jooksul ei märgita laene “forbearance” märkega ning alles siis saab teha otsuse, kas ettevõte on võimeline jätkama (ehk laenud tuleb restruktureerida) või ei ole (pankrott). Kui aga pangad peavad märkima oma portfelli restruktureerimise märkusega, siis mõjub see väga halvasti ka pankade kapitaliseeritusele.
    
7. Vaadata üle riigihangete ja EL toetuste maksetähtajad ning rakendada kiirendatud tasumist (tavapärase 90 või 120 päeva asemel kuni 10 päeva) ning kaaluda ka ettemaksete tegemist.
    
8. Riigihangete ja raamlepingute puhul suhtuda mõistvalt tarneraskustesse, mitte rakendada leppetrahve või lepingu ülesütlemist, lepingu täitmisega viivituse korral. Selle üheselt rakendamiseks on meie hinnangul vajalik vastav Vabariigi Valitsuse otsus, millele hankijad saaksid tugineda.
    
9. Deklaratsioonide, aruannete sh majandusaasta aruannete esitamisega viivitamiste korral mitte rakendada sanktsioone. Sama rakendada pandeemia ajaks ka maksudeklaratsioonide osas, kui ettevõtja on sellest maksuhaldurit eelnevalt teavitanud ja deklaratsiooni esitamise viivitus tuleneb inimeste puudusest.
    
10. Üldiste meetmete kõrval peame vajalikuks töötada välja ka eriolukorrast ja rahvusvahelisest pandeemiast tekitatud oluliste negatiivsete mõjude leevendamiseks otsese kahju vähemalt osalise hüvitamise mehhanism. Eelkõige tuleks seda rakendada ettevõtete suhtes, kelle majandustegevus tulenevalt eriolukorra meetmetest on sisuliselt seiskunud, et ära hoida suurema kahju tekkimine.
     
11. Anda välja selgesõnaline juhis, et eriolukorra kehtivuse ajal tuleb ka tsiviilsuhetes käsitleta lepinguliste kohustuste täitmata jätmist nt tarneraskuseid, teenuse osutamisega viivitusi jne, vääramatu jõu asjaoludest põhjustatuna, millede ilmnemine ei anna alust lepingute ülesütlemiseks ega leppetrahvide nõudmiseks.

Kaubanduskoda on igakülgselt valmis Vabariigi Valitsusega edasiseks koostööks, et aidata kiirendatult välja töötada asjakohased majandusmeetmed tekkinud olukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks.

Ülalkirjeldatud ettepanekuid toetab ka Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon.