
Kaubanduskoda toetab tarbijakaitseseaduse muudatusi, mis vähendavad paberarvete hulka
Riigikogu menetluses on tarbijakaitseseaduse muudatus, mille eesmärk on vähendada väljaprinditavate ostudokumentide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka.
Vaikimisi ostutšekki enam väljastama ei pea
Plaanitavad seadusemuudatused näevad ette, et kaupleja ei pea üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama. See muudatus lihtsustab kauplejate töökorraldust ning vähendab nii kulusid kui ka halduskoormust ning koda toetab plaanitavat muudatust.
Siiski kohustub kaupleja tarbijale ostutšeki väljastama teatud juhtudel. Näiteks siis, kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas ostutšekile juurdepääsu selle aja jooksul, mil kaupleja vastutab kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest või kui kehtib müügigarantii.
Samas säilib plaanitava muudatuse kohaselt ostutšeki väljastamise kohustus juhul, kui tarbija teavitab ostuhetkel kauplejat ostutšeki saamise soovist. Seega, kuigi muudatuste jõustudes ei ole kauplejal enam alati kohustust ostutšekki vaikimisi väljastada, on tarbijal võimalik ostuhetkel ikkagi ostutšekki küsida ning kauplejal on kohustus see väljastada.
Koda toetab eelnõus kavandatud muudatusi, kuna need on kooskõlas tänapäevaste tehnoloogiliste võimaluste ja tarbimisharjumustega. Lisaks vähendab muudatus märkimisväärselt ettevõtjate kulusid ja töömahtu ning avaldab positiivset mõju keskkonnale.
Kehtiva seaduse kohaselt kohustub kaupleja tarbijale väljastama ostutšeki juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot.
Kaupleja peab edaspidi tagama tarbijale ühe tasuta kanali arve saatmiseks
Eelnõu kohaselt peab kaupleja tagama vähemalt ühe tasuta arve edastamise viisi kestvuslepingute puhul tarbijale, kas tarbija posti- või e-posti aadressile või mobiiltelefoni kaudu lühisõnumiga. Kestvusleping tähendab seda, et teenust või kaupa tellitakse pikemaks ajaks ja selle eest esitatakse arveid regulaarselt, näiteks kord kuus, näiteks interneti-, elektri- või veeteenuse eest.
Kui tarbija soovib arvet saada topelt nii e-posti kui ka posti teel, on kauplejal plaanitava muudatuse kohaselt õigus küsida tarbijalt postikulude hüvitamise eest tasu. Kauplejal puudub õigus nõuda tarbijalt postikulude hüvitamist, kui tarbija on valinud teiseks arveedastusviisiks e-arve või kui eriseaduses ei ole sätestatud, et arve tuleb tarbijale edastada tasuta.
Koda toetab plaanitavat muudatust, kuna see vähendab kauplejate halduskoormust ja toob ettevõtetele majanduslikku kasu kestvuslepingute arvete saatmise kulude ning postikulude vähenemise näol.
Kehtiva korra kohaselt ei saa kaupleja nõuda postikulude hüvitamist ning arveteate saatmine lühisõnumiga mobiiltelefonile on uus saatmisviis, mida kehtiv seadus teha ei võimalda
Plaanitavad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal. Eelnõu menetlemisega seotud dokumentidega saab tutvuda Riigikogu veebilehel SIIN.