Juurdepääs ELi tasandil vahetatavatele käibemaksuandmetele
Euroopa Liidu Nõukogu on peagi vastu võtmas otsekohalduvat määrust, millega antakse Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääs ELi tasandil vahetatavatele käibemaksuandmetele. Muudatuse eesmärk on parandada ja tõhustada võitlust käibemaksupettuste vastu.
Probleem
Piiriülesed ja mitut riiki hõlmavad käibemaksupettused on Euroopa Liidus märkimisväärne probleem. 2023. aastal jäi varifirmadega seotud ühendusesiseste pettuste tõttu saamata hinnanguliselt 12,5–32,8 miljardit eurot käibemaksu.
Varifirmapettuse puhul kasutatakse ära ühendusesiseste tarnete käibemaksuvabastust: nn varifirmad soetavad kaupu ilma käibemaksu tasumata, kuid küsivad seejärel riigisiseselt müügilt ostjatelt käibemaksu ning jätavad selle maksuhaldurile tasumata. Keerukamates juhtumites (nn karussellpettused) liigub kaup enne teise liikmesriiki edasi müümist mitme äriühingu kaudu; ahela alguses on varifirma ning ahela lõpus taotletakse käibemaksu tagastamist maksust, mida ei ole kunagi tasutud.
Eurofisc avastas 2023. aastal 12,7 miljardi euro ulatuses varifirmadega seotud ühendusesiseste pettustega seostatavaid petturlikke tehinguid, mis tähendab ligikaudu 2,5 miljardit eurot saamata jäänud käibemaksu (20% käibemaksumäära korral).
Piiriüleste käibemaksupettuste taga on suuresti organiseeritud kuritegevus ning valdava osa juhtumite eest vastutab väike arv võrgustikke. Europoli ja Euroopa Kontrollikoja andmetel on umbes 2% kuritegelikest organisatsioonidest pannud toime kuni 80% varifirmadega seotud ühendusesisestest pettustest, mille tõttu on aastas saamata jäänud hinnanguliselt 40–60 miljardit eurot käibemaksutulu.
Tulemuslikumaks võitluseks on Euroopa Kontrollikoja (EK) hinnangul vaja asjaomastel ametitel paremat ja otsesemat juurdepääsu liikmesriikide käibemaksuandmetele.
Praegune seis
Nii Euroopa Prokuratuuri kui ka OLAFi määrusega on juba ette nähtud iga liikmesriigi kohustus edastada (erinevatel alustel ja eri vahenditega) asjakohast käibemaksuteavet, mida Euroopa Prokuratuur ja OLAF oma volituste täitmiseks vajavad.
Teisest küljest on määrusega (EL) nr 904/2010 ette nähtud käibemaksuteabe ELi-keskne vahetamine liikmesriikide vahel, peamiselt Eurofisci võrgustikus ja ELi IT-süsteemide kaudu (nt VIES ja CESOP, mida mõlemat kasutatakse Eurofiscis).
Liikmesriikide maksuhaldurite mitmepoolne teabevahetus toimub kahel peamisel tasandil:
- riiklike riskianalüüside jagamine Eurofisci võrgustikus;
- automaatne juurdepääs käibemaksuteabele ELi IT-süsteemide kaudu (nt VIES ja CESOP).
Esimene võimaldab maksuhalduritel vahetada riiklike riskianalüüside tulemusi, anda tagasisidet ning teha võimalike petuskeemide riskianalüüsi ELi tasandil. Teine on oluline selleks, et maksuhaldurid saaksid ELi tasandil käibemaksuteabele ligi, teha oma riskianalüüsi või kontrollida riskianalüüsi tulemusi, ning ka Eurofisci riskianalüüsi jaoks.
Kehtiv õiguslik alus võimaldab ELi tasandil käibemaksuteabele juurde pääseda sisuliselt üksnes maksuhaldurite kaudu. Ühendusesiseste pettuste vastu võitlemine ainult kahepoolse teabevahetuse abil muudab aga piiriüleste petuskeemide avastamise liiga aeglaseks.
Mida uus määrus muudab
Uue määruse kohaselt annab iga liikmesriik Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu asjakohasele teabele. Määruses nähakse ette juurdepääsu andmise tingimused ja täpsustatakse isikute ring, kellel on juurdepääsuõigus.
Määrus kõrvaldab õiguslikud tõkked, mis takistavad haldus-, kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahelist teabevahetust liikmesriikide ja liidu tasandil. Eelkõige tagatakse OLAFile juurdepääs käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) ja Eurofisci andmetele. Euroopa Prokuratuurile antakse sihtotsingute tegemiseks tsentraliseeritud juurdepääs kogu uurimisega seotud teabele.
Jõustumine ja kohaldamine
Määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse osaliselt alates 1. septembrist 2026 ja täies ulatuses alates 1. juulist 2030.
Euroopa Kontrollikoja materjalide põhjal
Reet Teder