Jõustuvad keskkonnakaitselubade haldusprotsessi kiirendavad muudatused

1.septembril jõustuvad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse, jäätmeseaduse, tööstusheite seaduse ja teiste seaduste muudatused, mis muudavad keskkonnakaitselubadega seotud haldusprotsessid tõhusamaks ja kiiremaks. Muu hulgas näevad muudatused ette, et keskkonnaluba ei pea enam väljastama väheolulistele tegevustele ning mõnel juhul ei tule väheolulisi tegevusi enam ka registreerida. 

Täieneb keskkonnaloa muutmise kord
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muudatuse kohaselt peab keskkonnaamet edaspidi keskkonnaloa muutmise algatamisel ettevõtet kirjalikult teavitama muudatuse põhjusest ning võib vajaduse korral nõuda täiendavaid andmeid, määrates ka nende esitamise korra ja tähtaja. Näiteks võib amet alustada loa muutmist juhul, kui ettevõte on kasutusele võtnud uued seadmed, mis ei vasta enam kehtiva loa tingimustele.

Kui aga ettevõte ise plaanib käitises muudatust, mis toob kaasa lahknevuse keskkonnaloa tingimustest, näiteks uute seadmete kasutuselevõtu, peab ta enne tegevuse alustamist esitama loa muutmise taotluse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu. Sellist kohustust hetkel loa omajal ei ole. 

Lisaks saab Keskkonnaamet õiguse keskkonnaluba peatada kuni üheks aastaks, kui ettevõte ei esita nõuetekohast taotlust või vajalikke andmeid ning tegevus ei vasta loatingimustele. Kui selline olukord kestab vähemalt kaks aastat, võib Keskkonnaamet loa ka kehtetuks tunnistada.

Tööstusheite seaduse muudatused
Tööstusheite seaduse muudatuse kohaselt jääb vineeritootmine edaspidi välja kompleksloa kohustusega tegevuste loetelust, kuna Euroopa Liidu tööstusheite direktiiv seda ei nõua.

Ettevõte võib praegu taotleda kompleksluba ka juhul, kui tema tegevus ei ületa künniseid. Edaspidi peab selline ettevõte minema üle keskkonnaloale nendes valdkondades, kus ületatakse keskkonnaloa künnist. See vähendab halduskoormust, kuna kompleksloaga kaasnevad suuremad kohustused. Keskkonnaamet saab ka ise algatada kompleksloa ümbervormistamise keskkonnaloaks, kui ta tuvastab kontrolli käigus, et ettevõte ei ületa kompleksloa künnist.

Kompleksloa kohustuse ja nõuete rikkumise aegumistähtaeg pikeneb kahelt aastalt viiele. Samuti lisandub uus trahvimäär kuni 200 000 eurot, kui ettevõte jätab kavandatavast muutmisest või laiendamisest nõuetekohaselt teatamata. Sunniraha ülemmäär tõuseb 32 000 eurolt 100 000 euroni.

Olulisemad atmosfääriõhu kaitse seaduse ja jäätmeseaduse muudatused
Atmosfääriõhu kaitse seaduse muudatuse kohaselt ei pea edaspidi esitama lubatud heitkoguste projektis eraldi andmeid väiksemate kui 1 MWth põletusseadmete ning seal kasutatavate kütuste kohta. See info kajastatakse ainult käitise summaarses nimisoojusvõimsuses.

Jäätmeseaduse muudatusega ei pea juriidiline isik enam taotlema Keskkonnaametilt registreeringut biojäätmete tekkekohal ringlusse võtmiseks, kui aastane kogus ei ületa üht tonni. Sellisel juhul esitab ettevõte vastava taotluse kohalikule omavalitsusele ning märgib jäätmevaldajate registrisse aastase ringlusse võetud biojäätmete koguse.

Veeseaduse muudatused
Veeseaduse muudatuste kohaselt ei ole edaspidi vaja veeluba  silla või truubi ehitamiseks, sh rekonstrueerimiseks ja lammutamiseks.

Hetkel näeb seadus ette, et kui arendatakse mis iganes vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas, tuleb taotleda veeluba. Veeseaduse muudatused sätestavad aga selgemalt, et edaspidi kala- ja muu vee- elusressursi kasvatuse ning vetika- ja karbikasvatuse, mis ei asu meres, puhul tuleb taotleda keskkonnaluba, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui üks tonn aastas. Kui vetika- ja karbikasvatus on meres, siis on luba vaja, kui toodangu juurdekasv on rohkem kui 100 tonni aastas.

Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025.

Keskkonnakaitselubadega seotud muudatustega saad lähemalt tutvuda SIIN.