Globaalsest Euroopast
Globaalne Euroopa ei tähenda mitte Euroopa Liidu (EL) maailmavallutuslikke plaane, vaid ühte osa Euroopa Komisjoni (EK) poolt esitatud järgmisest mitmeaastasest finantsraamistikust ajavahemikuks 2028–2034 (MFF). Kogu MFF väärtus on peaaegu 2 triljonit eurot ehk keskmiselt 1,26 % ELi kogurahvatulust. Võrreldes praeguse perioodiga on mitmeaastase finantsraamistiku üldist struktuuri lihtsustatud. See koosneb neljast peamisest rubriigist: 1) majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maapiirkondade ja merenduse heaolu ja julgeolek; 2) konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek; 3) Globaalne Euroopa; ja 4) haldus.
Valdkonda „Globaalne Euroopa“ asub EK reguleerima eraldi määrusega. Sellele "Globaalsele Euroopale" on MFFs ette nähtud 200,3 miljardit eurot. See tähendab märkimisväärset nominaalset kasvu (75 %) võrreldes praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga. Sellesse ei ole lisatud Ukraina toetamist, mille tarbeks nähakse ette eraldi sõltumatu fond.
Uus „Globaalne Euroopa“ põhineb uuel finantsarhitektuuril. Erinevalt praegusest naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi (NDICI) mudelist, millel on kolm sammast (geograafiline, temaatiline ja kiirreageerimismehhanism), on kavandatav "Globaalne Euroopa" tsentraliseeritum ja põhineb rohkem konsolideerimisel. Sellega ühendatakse praegused vahendid (areng, humanitaarabi, ühinemiseelne abi) ühtseks vahendiks, mis keskendub peamiselt geograafilisele katvusele.
"Globaalne Euroopa" toetub nö kuuele sambale. Geograafilisi sambaid on viis:
- Euroopa (43,17 miljardit eurot),
- Lähis-Ida, Põhja-Aafrika ja Pärsia lahe piirkond (42,93 miljardit eurot);
- Sahara-tagune Aafrika (60,53 miljardit eurot);
- Aasia ja Vaikse ookeani piirkond (17,05 miljardit eurot);
- Ameerika ja Kariibi mere piirkond (9,14 miljardit eurot);
- Ülemaailmne sammas (12,68 miljardit eurot), mille eesmärk on tegeleda üleilmsete probleemide ja temaatiliste prioriteetidega. See hõlmab endisi eraldiseisvaid programme inimõiguste, kodanikuühiskonna ja ülemaailmsete avalike hüvede kohta.
Lisanduvad veel nö mitteäraprogrammeeritud fondid (humanitaarabi, makromajanduslik finantstoetus, kriisi stabiliseerimine, konkurentsivõime), mis moodustavad teatava eelarvepuhvri. Nende fondide eelarvet on praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga võrreldes suurendatud.
Ainus allesjäänud kvantitatiivne eesmärk on ametlik arenguabi (official development assistance (ODA)), mis on vähemalt 90 % kuludest. EK võib aga seda delegeeritud õigusaktiga muuta, ilma et ta peaks kogu määrust uuesti avama. Määruse ettepanekus rõhutatakse tugevalt rahastamise paindlikkust. Samuti võib öelda, et „Globaalse Euroopa“ fookuses on suurem keskendumine konkreetse kasu saavutamisele ELile rahvusvahelisel areenil.
Euroopa Komisjoni materjalide põhjal Reet Teder